suurel arvul esineda. 2007. ja 2008. aasta kevadel, mis olid limatünnikutele eriti soodsad, leiti neid kümnete ja sadade kaupa kasvamas ka sellistes kohtades, kus varem oli nähtud heal juhul vaid üksikuid seeni. Näiteks 2008. aasta aprilli lõpus luges Eesti Maaülikooli mükoloogide uurimisrühm Ahj jõe äärseskuusikus kokku 522 viljakeha. I kategooria sammal: Roheline hiidkupa on hiidkupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Ta kasvab kraavikallastel, karjamaadel nii savikal või liivasel mullal kui ka laialehistes ja segametsades. I kategooria samblik: Suur paelsammal on paelsamblaliste sugukonda paelsambla perekonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Teda leidub varjulistes kohtades kividel. II kategooria seen: Lepa-kärbseseen on seeneliik. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana).
2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. 4 I kategooriasse kuuluvad loomad
2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. 5. Hoiuala Looduskaitseseadusega avatakse hoiuala mõiste. Hoiuala on leebe reziimiga kaitsealatüübi hoiuala, mille eesmärk on säilitada alal olev väärtuslik elupaik. Senine loodust säästev elutegevus saab alal jätkuda. Hoiuala näiteks on Natura alad. 6. Liikide kaitse Seadus kehtestab 3 liikide kaitsekategooriat: I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, 3 elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. II kaitsekategooriasse arvatakse:
Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooria
aastal umbes 1500 viigerhüljest, Soome lahe Eesti vetest on liik viimasel kümnendil taandunud. Väga aeglast juurdekasvu Läänemeres võib märgata vaid Põhjalahes. Suurimaks ohuks viigritele on merre kogunenud keskkonnamürgid, mis pärsivad hüljeste sigimisedukust ja nõrgestavad vastupanuvõimet haigustele. Eesti vetes mõjuvad ebasoodsalt ka soojad talved, kui poegimiseks sobivat jääd jääb väheseks. Selleks, et viigreid kaitsta on nad arvatud kaitsealuste liikide II kaitsekategooriasse ja punase raamatu tähelepanu vajavate liikide hulka. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Joonis 1. Viigrite levik Eestis aastatel 1980 2001. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) 7 Teine üks tuntumatest Eestis elavatest ohustatud liikidest on lendorav. Ta on levinud Läänemerest kuni Vaikse ookeanini. Euroopas leidub lendoravat vaid Soomes, Eestis, Põhja- Lätis ja Venemaal
Kalade looduskaitse Eestis Eestis on 40-st (neljakümnest) kalaliigist seitse liiki kaitse all. Neist mitte ühtegi liiki ei kuulu esimesse kaitsekategooriasse ja ka teises kategoorias on neid väga vähe- vaid kaks liiki: tõugjas ja säga. Säga elab Lääne- ja Lõuna-Euroopa ning Lõuna-Soome sügavates mudase põhjaga jõgedes ja järvedes seal saaki varitsedes. Säga laiad lõuad reedavad ta olemuse- ta on väga ablas röövel süües nii endast väiksemaid konni, madusid, tigusid kui ka omaenda liigikaaslasi. On olnud juhte kus säga on rünnanud veelinde kui ka vees ujuvaid koeri. Kui säga on märganud oma järgmist ohvrit, imeb ta
Teise kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Alice-Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldma Teise kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Teise kaitsekategooriasse kuulub 144 taime, 27 seene, 32 sambliku ja 59 loomaliiki. Hallhüljes (Halichoerus grypus) RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad
ee/loodus/8page.html ) SOOMAA RAHVUSPARK Soomaa rahvuspark asub Navesti ja Halliste alamjooksu vahelisel Ida-ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis.( http://www.soomaa.com/asukoht ) Rahvuspargi pindala on 37 057 ha. Loodi aastal 1993. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate lammniitude, soode ja metsade kaitseks.( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) 7. I kaitsekategooria on kategooria, mis koosneb kümnest loomalliigist, mis vajavad kõige rangemat kaitset. Eestis kuuluvad I kaitsekategooriasse sellised loomaliigid nagu: 1. Ebapärlikarp 2. Must-toonekurg 3. Merikotkas 4. Madukotkas 5. Kaljukotkas 6. Kalakotkas 7. Rabapistrik 8. Rabapüü 9. Lendorav 10. Euroopa naarits (http://www.envir.ee/loodus/5page.html ) 9.Keskkonnakaitse ja looduskaitse erinevus seisneb selles, et looduskaitse tegeleb elupaikade ja kasvukohtade kaitsega (http://www.envir.ee/loodus/9page.html ), kuid keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (vee-ja õhusaaste,
alla 1936, nimekirja kuulus 24 taimeliiki Aastal 1955 moodustati Looduskaitse komisjon 1958. aastal kinnitati uus kaitsealuste liikide loetelu, sinna kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomataksonit. 1990 moodustati LääneEesti Saarestiku Biosfäärikaitseala 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus 2004. aastal hakkas kehtima Looduskaitseseadus Looduskaitse all olevad liigid Eestis Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav Teise kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Sellesse kategooriasse on arvatud 259 liiki. Kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Loodusmajandus 2 Kristjan Kapsi Rabapistrik Referaat Olustvere 2010 Rabapistrik Kaitse Eestis. I kategooria (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav) Millal võib Eestis kohata... Rabapistrik saabub Eestisse märtsis ja lahkub septembis. Harva ka talvitub meil. Välimus. Rabapistrik on tugevate lihaste ning või jõulise kehaehitusega. Sulestik on voolujooneline ning vastu keha liibuv. Saba ja jalad on suhteliselt lühikesed, pikad
Lääne-Saaremaale iseloomuliku looduse kaitse Elupaikade säilitamine Paljude haruldaste liikide kaitse. Koosluste säilitamine. Haruldaste taime-liikide ja koosluste uurimine Foto 1 . Viidumäe Looduskaitseala hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades eelistavad kasvada mitmed haruldased taimed, sh ka aas-karukell, mis kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Elustik Tänu vahelduvale reljeefile, pehmele me- relisele kliimale ja üpris suurele geoloogi- lisele vanusele on elustik väga rikkalik. Vetikaliike ligi 300, samblikke üle 200 ning samblaid u. 150 liiki. Foto 2 . saaremaa robirohi Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% (Rhinanthus osiliensis)
taimede liike , tehakse kaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse nõuete järgi kasutatavad alad liikide, koosluste, ökosüsteemide ja maastike kaitseks. Euroopa Liidus on kaitset vajavad liigid määratletud loodus- ja linnudirektiiviga. Eestis reguleerib liikide kaitse alla võtmist looduskaitseseadus, mille alusel on meil 570 kaitsealust taime-, seene- ja loomaliiki. Vastavalt ohustatusele jagunevad need kolme kaitsekategooriasse 1. Kategooria Siia kategooriasse kuuluvad vähenenud arvukusega ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, mis Eesti looduses ilmselt ei säili, kui ei likvideerita neid ähvardavaid ohte 1. Kategooria Siia kuulub euroopa naarits, kelle looduslik asurkond on käesolevaks ajaks täielikult hävinud. Samuti kuuluvad siia mitmed taimeliigid nagu ebapärlikarp, pisilina, nõtke näkirohi 1. kategooriasse on kokku kantud 64
Paikseteks asukateks on metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces), halljänes (Lepus europaeus), valgejänes (Lepus timidus), rebane (Vulpes vulpes), metssiga (Sus scrofa). Kohata võib ka karu (Ursus arctos) ja läbirändaja on hunt (Canis lupus). Taimeliikidest on kaitsealal II kategooria liigid austria roidputk (Pleurospermum austriacum), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel. [2,3] Kerttu Luik YASB-51 072877 9 SISUKORD KOKKUVÕTE Põlvamaal asuv Meenikunno maastikukaitseala on üks ilusaimaid paiku Eestis, kus elavad mitmed kaitsealla kuuluvad liigid. Näiteks kalakotkas (Pandion haliaetus), metsis (Tetrao
Euroopa naarits (Mustela lutrela) Kaitse Eestis: Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.)
Kaitstavad seeneliigid ja kivistised Seeneliigid Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9 II kategoorias 27 III kategoorias 10 I kategooria seeneliigid I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik Amylocystis lapponica
mõju alale on väiksem. Suurte linnualade sees esineb enamasti mõningaid linnustikuliselt väheväärtuslikke alasid, mille väljajätmine polnud ala terviklikkust silmas pidades põhjendatud. Liigse väheväärtuslike alade kaashaaramise vältimiseks kasutati alade piiritlemisel ka lahustükke. Kaitsealused liigid Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse. I kategooriasse kuuluvad haruldased ja otseses hävimisohus olevad liigid (kotkaliigid must-toonekurg, lendorav). (I kaitsekategooria liikide pesapuu avastamisel hakkab seal kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline (25m-500m). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. ) I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse
Esineb ka raba ümbritsevaid liivaseljandikke. Seljandike kõrgus ulatub mitukümmend meetrit üle merepinna. Rabasaartel leidub kasvamas haruldast austria-roidputke, mille tavapärane kodu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägismaal. Kaitsealal on rikkalik linnustik. Kindlaks on tehtud 40 linnuliigi esinemine, pooled neist kuuluvad haudelindude hulka. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid , suurlaukhanesid ja laululuiki. Kaitsealal võib kohata teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu metsist, väikepistrikku, sarvikpütti. Suurematest loomadest võib kohata põtra, karu, metssiga, metskitse ja hunti. Raba lääneosas toodetakse freesturvast, millest suurem osa moodustab alus- ja aiandusturvas. Praeguseks on turba varumine minimaalne, sest kuivendustööd freesturbaväljal võivad põhjustada soo kuivamise; freesturbaväljaku veetaset on alandatud 1-2 m. Nimelt on Meenikunno tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja
Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma hüljestest üldiselt, ja kõigist Eestis elavatest hülglastest eraldi. Midagi muud ma ei oskagi sissejuhatuseks öelda, niiet... sisu on ilmselt põnevam, kui see sissejuhatus... Hüljes Hülged ehk hülglased on veeimetajate sugukond. Hülged kuuluvad imetajate hulka. Hülgeliike on erinevatel andmetel 18 või 19. Nad elavad polaar- ja parasvöötmete meredes, enamasti ranniku lähedal. Nad elavad väikestes rühmades aga paaritumise ajal ja suve keskel kogunevad nad suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul). Hülged võivad olla 1-6.5 meetrit pikad ja nende kaal on vahemikus 903500 kg. Hüljeste esiloivad on suhteliselt lühikesed. Nende tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Nende loivadel on tugevad küünised. Hüljestel ei ole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumisel...
(I ja II kaitsekategooriana kaitsealla võetavate liikide loetelu, määrus nr. 195, §8.2.30) e) Kivirullija kuulub II kaitsekategooria looduskaitsealuste liikide sekka. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud II kaitsekategooria loomaliikide elupaikadest võetakse kaitse alla. (I ja II kaitsekategooriana kaitsealla võetavate liikide loetelu, määrus nr. 195, §8.2.23) f) Harilik tundrasamblik kuulub I kaitsekategooriasse. Kõik teadaolevad hariliku sambliku kasvukohad võetakse kaitse alla. (I ja II kaitsekategooriana kaitsealla võetavate liikide loetelu, määrus nr. 195, §3) 4) Milliste kalaliikide püüdmine on igal ajal keelatud kõikides veekogudes? · Tuur · Harjus · Säga · Tõugjas (Kalapüügieeskiri, määrus nr. 144, §36) 5) Mis on vääriselupaik? Kui Sul oleks kinnistu, millel on mets ning sellest
arvukus viimasel poolesajal aastal väga drastiliselt langenud..Kõre on jässakas lühijalgne, krobelise nahaga kärnkonn, kellel on seljal kollane pikitriip. Pikkus on tavaliselt kuni 8 cm (10 cm). Emasloomad on reeglina isasloomadest suuremad. Olenevalt elupaigast on isendite üldvärvus varieeruvalt pruunikas, rohekas või hall. Teistest kärnkonna liikidest on ta kergesti eristatav. Eesti looduskaitseseaduse alusel kuulub kõre I kaitsekategooriasse. Kõre on kaitstud nii rahvusvaheliste kui ka riiklike õigusaktidega. Õigusaktide kohaselt on keelatud: Isendi tahtlik tapmine.Loodusest eemaldamine. Püüdmine ja tahtlik häirimine talvitumise, paljunemise ja rändamise ajal. Tehingud isenditega (ost, müük, muu tegevus kasusaamise eesmärgil). Kõre on sattunud ohustatud liikide nimestusse mitmetel põhjustel. Esimeseks põhjuseks saab tuua elupaikade hävimise, mis on tingitud paljudest erinevatest tingimustest. Oluliselt on
(ainult loomtoidulised) 35. Mis on toiduvõrk? Omavahel seotud toiduahelad, toitumissuhete võrk 36. Laguahel, miks on vaja lagundajaid? Laguahelas toimub surnud organismide lagundamine. Loomorganismid eritavad elu jooksul keskkonda palju jääkaineid ja lagundajad kasutavad need jäänused ära. Tähtsamad lagundajad on bakterid ja seened ja väikesed loomad. 37. Too näiteid looduskaitse all olevatest taime- ja loomaliikidest. Mitmesse kaitsekategooriasse jaotatakse ohustatud liigid? Kaunis kuldking, kotkad, teder, karukold. Jaotatakse nelja kaitsekategooriasse. 38. Miks peab loodust kaitsma? Et haruldast liiki taime- ja loomaliigid ei sureks välja. 39. Rahvuspargid Eestis. Milline neist kõige vanem ja kõige noorem. Mis aastal loodud? Lahemaa Rahvuspark (kõige vanem 1971), Matsalu Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark (kõige noorem 1993) ja Vilsandi Rahvuspark. 40. Looduskaitsealad, näited, miks loodud?
Siniraag Siniraag on kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide lehele ja kuulub II kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa ning Berni ja Bonni konventsiooni II lisa liigiga. Välimus Siniraag on I kategooria kaitsealune liik. Siniraag ehk rahvaliku nimega Saksamaa vares on üks silmatorkavamaid liike meie linnustikus. Eri toonides küütlevad sinised sulepartiid tiibadel, sabal, peas ja keha alapoolel moodustavad kontrasti erksa kaneelpruuni tooniga linnu seljasulestikus. See eksootiline värvipalett avaldub eriti
ja paludel suudab kasvada peamiselt ainult mänd, seepärast nimetatakse neid metsi nõmmemännikuteks ja palumännikuteks. Alusmets siin peaaegu puudub, rohttaimi esineb vähe, kasvavad vaid kuivust taluvad liigid: samblad (palusammal, karusammal, kaksikhammas) ja samblikud (porosamblik, põdrasamblik, käosamblik) ning kohati kanarbik. Puhmalistest kasvavad veel pohl, leesikas, kukemari. 6.Akste Kaitseala kuulub täies ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitsealuseks liigiks on III kaitsekategooriasse kuuluv laanekuklane (Formica aguilonia). Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, mis on väga kõrge asustus, seda ka Euroopa mastaabis ja suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Sellises pesas võib elada mitu miljonit sipelgat. Toitu hangivad peamiselt puudelt, kus elavad sipelgatele magusat nestet eritavad lehetäid. Ära süüakse ka ettesattuvad kahjurputukad. Sipelgad on väga tõhusad metsakaitsjad, keda tuleb igati hoida.
See vähendab isu, pärsib kaalutõusu ning võib seega olla kasulik neile, kes peavad dieeti. Samuti on maitake väga hea vähi vastase toimega ning taastab keemiaravi järgselt immuunsust. Väidetavalt leevendab ka HIV positiivsete patsientide haigussümptomeid. Kasutatakse ka osteoporoosi ehk luude hõrenemise profülaktikas. Praegusel ajal maitake tootmine kontrollitud tingimustes on üha kasvav trend. Eestis on leht-kobartorik I kaitsekategooriasse kuuluv liik ent Lätis leidub teda ohtralt. 3 4 Harilik kedristõlvik (Cordyceps militaris) Harilik kedristõlvik sisaldab põletikuvastaseid polüsahhariide, mis on tõhusad kasvajate ja nende metastaasi vastu. Seen sisaldab kordütsepiini, mis tapab baktereid. Hiina rahvameditsiinis kasutatakse harilikku kedristõlvikut afrodisiaakumina, kopsude ja neerude raviks, külmetusest paranemiseks ja ergutina.
raieküpsete ja metsamajanduse seisukohalt üleseisnud leht- ja segametsade vähenemine. Lageraielankide ja noorendike tekkimisest isolatsiooni jäämine ohustab väikeseid asurkondi, kus võib seetõttu esineda sugulusristumisest tulenevaid haigusi ja viljakuse langust. Olukord Eestis Haruldane liik Eestis. Arvukus on vähenev. Lendoravat on viimase viie aastaga leitud vaid Virumaalt. Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik). Samuti on arvatud I kaitsekategooriasse. Olukord Euroopas Kogu Euroopas arvukus väheneb. Kuulub kaitsvate liikide hulka.
Võib põhjustada mao- soolehäiretega mürgistust http://www.hkhk.edu.ee/seened/soo riisikas.html 13 Eesti Punase Raamatu seeneliigid Roosa riisikas Lactarius controversus Click to edit Master text styles Second level Kuulub II kaitsekategooriasse Third level Valge, roosalaiguline Fourth level vesivöödilise kübaraga (kuni 25 Fifth level cm) Kasvab haabade all puisniitudel Eestis leitud La a nemaalt Puhtust ning kahest kohast Pa rnumaalt, eriti rohkesti Kalli puisniidult. http://www.mushroomexpert.co m/lactarius_controversus.html 14 Ahhaatriisikas Lactarius
Tiigilendlane Eesti nahkhiired Veelendlane Tõmmulendlane Habelendlane Nattereri lendlane Pruun-suurkõrv Pargi-nahkhiir Kõik Eesti nahkhiired on looduskaitse all. Kääbus-nahkhiir Nad kuuluvad II kaitsekategooriasse. Pügmee-nahkhiir Põhja-nahkhiir Hõbe-nahkhiir Suurvidevlane T.Tõrv Suurvidevlane Suurvidevlane on Eesti suurim nahkhiir Videvlase tiibade siruulatus võib
Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on kehtestada kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele ajakohastatud kaitsekord ja saavutada määratletud kaitse-eesmärgid. Millised on Eestis kaitsekategooriad? Iseloomusta, mille alusel jaotatakse liigid kategooriatesse? Kui suur osa leiukohtadest ja elupaikadest võetakse iga kategooria puhul kaitse alla? Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). Teise kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või
Lagritsate levik Eestis on vähenenud ja neid kohata on suhteliselt raske. Arvukus on Lagritsal Eestis arvatavalt väga väike. Eestis on lagritsa levila põhjapiir ja ta on siin üliharuldane. Vahemere saartel elab mitmeid alaliike, nt sitsiilia lagrits (E. q. dichrurus) ja sardiinia lagrits (E. q. sardus). Lääne-Aasia ja Põhja-Aafrika asurkonnad on hiljuti tunnistatud eraldi liigiks Eliomys melanurus. Kaitse Eestis Lagrits kuulub III kategooria kaitsekategooriasse (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka). Meedia 2010. aastal oli lagrits ka Eesti postimargil ja esimese päeva ümbrikul. https://pood.post.ee/?id=3549&product_id=8031&c_tpl=1019 5
näiliselt väike, vaksasuurune langus võib eksitavalt uinutada. «Vee alandamise kahjulikku mõju on raske hinnata, kui me ei leia näiteks surnud kalu või muid nähtavaid tagajärgi,» nentis Rakko. «Aga praegu võivad käivituda protsessid, mis annavad tagajärgi võibolla järgmisel aastal või hiljem.» Siiski märkis Rakko, et Saadjärve idakaldal on juba jäänud kuivale rohevetikad järvepallid, mis kuuluvad haruldustena kolmandasse kaitsekategooriasse. Käegakatsutav oht on vähkidele, kelle veepiiri lähedased urud võivad talvel läbi külmuda. Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott lisas, et Saadjärve alanemine suurendab automaatselt toitesoolade kontsentratsiooni. See omakorda kasvatab suviste veeõitsengute riski ja ähvardab kalu hapnikupuudusega. Vooremaa Looduskeskuse juhataja Tarmo Raudsepp ütles, et ajutine pais jäeti
krääk". Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne-Aasia aladest, talvitub Aafrikas. Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu) tagajärjel linnu arvukus Lääne-Euroopas ja Eestis tugevasti langenud. Eestis on ta suhteliselt laialdaselt levinud, kuid kuulub III kaitsekategooriasse. Välimus Rukkiräägul on lühike nokk. Linnu üldpikkus on 16–18 cm, tiibade siruulatus 32–35 cm. Eluviis Tema toidu moodustavad muu hulgas putukad, seemned, lehed. Sümboolika Aastal 1995 valiti rukkirääk Eesti aasta linnuks. 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkir%C3%A4%C3%A4k 3 Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega huvitav lind. Huvitavaks võib pidada näiteks tema kangekaelsust
II. Liigid, mis on ohustatud kuna arvukus on väike või vähenev; liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Vähemalt 50% elu-või kasukohtadest tuleb kaitse alla võtta! III. Liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine, mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka; liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. Vähemalt 10% elu-või kasvukohti tuleb kaitse alla võtta! Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud. Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks; jaotatakse rahvusüarkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekul...
Sugukond: Paelsamblalised (Metzgeriaceae) Perekond: Paelsammal (Metzgeria) Liik: suur paelsammal (Metzgeria conjugata) SUUR PAELSAMMAL Levik Laialdaselt levinud: PõhjaAmeerikas (Alaska, Tennessee) LääneIndias LõunaAmeerikas (Brasiilia, Kolumbia) Türgis Levib nii Lääne kui KeskEuroopas Iirimaalt Austriani. Eestis: Nigula Looduskaitseala Saaremaa SUUR PAELSAMMAL Kaitsestaatus ja ohutegurid Eesti punases raamatus kolmandas, haruldaste liikide kategoorias. Kuulub I kaitsekategooriasse. Rootsis kuulub liik kategooriasse ohulähedased. Metsade kuivendamine. ROHELINE HIIDKUPAR Buxbaumia viridis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ROHELINE HIIDKUPAR Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Lehtsammaltaimed (Bryphyta) Klass: Lehtsamblad (Bryopsida) Selts: Hiidkupralaadsed (Buxbaumiales)
Mägedes kerkib tema levila kuni 2,5 km kõrguseni (1). Järvekonn on Eestis kahepaiksetest ainus võõrliik. Järvekonn on üks vähestest vees elavatest päriskonnalistest. Tõenäoliselt ei ela enamik järvekonni vabas looduses üle 68 aasta (2). Venemaal on järvekonn see-eest arvukas liik. Volga deltaa mõnes soodis, mida kalakasvatuseks kasutatakse, elab kuni 60 tuhat järvekonna (1). Järvekonn kuulub Euroopa Loodusdirektiivi alusel V kaitsekategooriasse (Natura-liik) ja on Eesti punase raamatu V kategooria liik. Aastal 2000 oli järvekonni Eestis teada vaid Tartus Emajõe luhtadelt (3) Rabakonn- Eestis on rabakonn levinud hajusalt, aga paiguti on ta arvukas (4). Rabakonna levilat näeme joonisel 1. Rabakonna põhilisteks elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode äärealad. Rabakonnad on liikvel nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemad on nad siiski õhtuti
toitub ta sageli ning mõnikord arvukalt tänavalaternate ja muude tugevate valgusallikate juures, kuhu on koondunud saakputukad. Toiduks on erinevad lendavad putukad, kahetiivalised, liblikad, võrktiivalised ja nokalised. 4 Liigi ohustatus ja selle kaitse Kõik Eestis leiduvad nahkhiired ja sealhulgas ka põhja-nahkhiir on Eestis kaitse all. Eestis kuulub põhja-nahkhiir looduskaitseseaduse II kaitsekategooriasse. Põhja- nahkhiir kuulub ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisa liikide hulka. Eestis on põhja-nahkhiir väga arvukas ja laialt levinud. Looduses nahkhiirtel vaenlaseid ei ole. Kõige enam ohustab nahkhiirte elupaikade hävimist just linnastumine. Muret tekitav on ka talvitumispaikade vähesus ning suurt mõju neile avaldavad ka erinevad kemikaalid mida kasutatakse putukatõrjes. Eestis on põhiliseks ohuks just varjepaikade hävitamine ja ka poegimiskolooniate häirimine
ümbruskonnas ringi, saades täieliku lennuvõime viienädalaselt. Sooräts on sõltuv näriliste arvukusest ja selle tõttu on tema arvukus väga kõikuv. Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 48×22×18 mm. Viimane soorätsurikas aasta oli Eestimaal 2005. Liigi arvukust on meil hinnatud 10 300 haudepaarile, asustustihedus 0,1 paari 100km2. Talvituvad vaid üksikud linnud ja nende arvukus ei ulatu üle 5 linnu. Sooräts kuulub kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Kassikakk Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks
Rästikud on elussünnitajad. Ka noored rästikud on mürgised. Video – rästik sünnitab http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09c.html Video – rästikute paaritumine http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09b.html Video – rästiku toitumine http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-08.html Kahepaiksete ja roomajate kaitsest Eestis Õiguslikud alused Eesti liigikaitse põhineb Looduskaitseseadusel (kehtib alates maist). Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse, mille kinnitab Vabariigi valitsus (I, II kategooria) või keskkonna iniste (?) kategooria. Kõik Eestis leiduvad kahepaiksed ja roomajad on kaitse all! I kategooria liigid - vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid. II kategooria liigid - väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb.
Näiteks: nõtke näkirohi , läänesõrmkäpp, ebapärlikarp. Must-toonekurg ja lendorav on peamiselt vanu metsi asustavad liigid, kes on meil vähearvukad ning kelle elupaiku ohustab üha laienev raietegevus. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda: · luba loomade häälte salvestamiseks · sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline (25 meetrist lendoraval, 500 meetrini kaljukotkal). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevadsuvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana).
müüritulbad. 2.4 Kaitsealused liigid Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel hink(Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), võldas(Cottus gobio), paksukojaline jõekarp(Unio carassus). Isiklik kokkupuude kaitsealauste liikidega oli mul ligikaudu 15 kui mitte rohkem aastat tagasi, kui vanaisa kalavõrku sattus säga, kes kuulub II kaitsekategooriasse. 3. Veekogu iseloomustus 3.1 Veereziimi põhijooned Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustab enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud aravooluga jõgedel, nagu näiteks Emajõgi. Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandus umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad Võhandu ääres
eutrofeerumise tõttu on väga ohustatud. - Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirja arvatud kirjuhahk, kanakull, sooräts, roherähn ja põldtsiitsitaja ja karvasjalg-kakk (toodud välja ka slaidil pildil) III kategooria - liigid, mis on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. - Siia kategooriasse kuulub 244 liiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki, nende seas ka pildil toodud Saarmas. Taimedest näiteks valge vesiroos. Ohustatud liikide säilitamine ning seisundi parandamine - Selleks, et ohustatud liiki säilitada ning selle seisundit parandada, on vaja välja selgitada: 1. liigi täpne levik 2. asurkondade seisund 3. liigi elupaiganõudlus (milliseid tingimusi ja elupaigakomponente konkreetne liik vajab) 4. liiki ohustavad tegurid.
Kooli nimi KIILILISED Uurimustöö bioloogias Autor:xxx Klass:8 Juhendaja:xxx asukoht Sisukord 1.Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2.Välimus.........................................................................................................................................4 3.Elukoht..........................................................................................................................................5 4.Toitumine......................................................................................................................................6 5.Sigimine ja areng...................
Üle-euroopalise looduskaitselise võrgustiku Natura 2000 moodustamisega suurenes kaitse all oleva maismaa osakaal 16%-ni. Natura 2000 võrgustik koosneb Eestis 66 linnualast ja 509 loodusalast, mis võivad osaliselt või täielikult kattuda. Seisuga 1. jaanuar 2008 on Eestis 129 looduskaitseala,149 maastikukaitseala, 117 uuendamata eeskirjadega kaitseala, 343 hoiuala. Praegu on Eestis kaitse all 570 liiki. Neist I ehk kõige 6 rangemasse kaitsekategooriasse kuulub 35 taimeliiki, 18 loomaliiki, 9 seeneliiki ja 1 samblikuliik. II kaitsekategooria on 262 ja III kaitsekategooria liike 244. 2004. aasta Looduskaitseseaduse alusel on isendipõhise kaitse korraldamise kõrval oluliselt suurenenud ohustatud liikide püsielupaikade säilitamise nõue. Püsielupaik on üks kaitstavatest loodusobjektidest (Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne, 2008) . On loodud Eesti Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse hallatav Eesti looduse
Toit pms. taimne, ujub ja sukeldub hästi, maapinnal harva, lend kohmakas. hääl (loodusheli.ee) Sookurg Grus grus - sood, põõsas- ja lagerabad, viimasel ajal kipub ka metsa. Pesa kuivanud taimedest hunnik. 2 muna. Koorudes lähevad pojad pesast eemale. Toit pms. loomne, aga ka taimsest toitub (rohi ja marjad). Mittepesitsejad ja pesitsusaja järgselt salkades. 2.6. Esindajad Eestis Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Sellest sugukonnast elutseb meil veekogude läheduses ja soodes täpik-vesivutt (Porzana porzana). Valgetäpiline tumepruun lind, tõuseb harva rohust lendu. (Mäger, 1994). Niitudel ja viljapõldudel võib kuulda rukkirääku (Crex crex). Rukkirääk ilmub meile siis, kui
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon...................................................................................................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik.................................................................
kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget. Meenikunno raba on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Kaitsealal on kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine. Siin on esimese kaitsekategooria – kalakotka – ning teise kategooria metsise elupaik ja mänguala. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid, suurlaukhanesid ja laululuiki. Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku ja sarvikpütti. Suurloomadest on paikseteks asukateks metskits, põder, halljänes, valgejänes, rebane, metssiga, suhteliselt arvukas on kobras. Kohata võib ka pruunkaru ja hunti. Raba ümbritsevad liivaseljandikel kasvavad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari ja saarekesi. Nendest suuremad on Pähnisaar ja Pikksaar
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel. Abitusse olukorda sattunud loom: (1) Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab päästeteenistus. (2) Vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaministeerium. Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted: I kaitsekategooriasse arvatakse kivistised ja mineraalid, mis esinevad vähestes leiukohtades või mille teadaolev leiukoht asub väga piiratud alal. II kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mille leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav või mille tervikeksemplaride leiud esinevad harva. I kaitsekategooria mineraali kaitse: Kaitse alla võtmine. Mineraali kahjustamine ja leiukohtade hävitamine ning selle riigist väljaviimine keelatud. Mineraali leiukoha
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
