Rukkirääk (0)

Põhikool - Loodus - Loodusõpetus

1 Hindamata

Rukkirääk
Rukkiräägu joonistus
Sisukord:

Esileht

Sisukord

Sissejuhatus

Sisu

Kokkuvõte

Kasutatud Allikad
Sissejuhatus:
Rukkirääk (Crex crex) on väike lind ruiklaste sugukonnast.
Rukkiräägu nimi tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "krääkimisega" – 2-silbiline "krääk krääk".
Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne- Aasia aladest, talvitub Aafrikas.
Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu) tagajärjel linnu arvukus Lääne-Euroopas ja Eestis tugevasti langenud. Eestis on ta suhteliselt laialdaselt levinud, kuid kuulub III kaitsekategooriasse.
Välimus
Rukkiräägul on lühike nokk . Linnu üldpikkus on 16–18 cm, tiibade siruulatus 32–35 cm.
Eluviis
Tema toidu moodustavad muu hulgas putukad, seemned, lehed.
Sümboolika
Aastal 1995 valiti rukkirääk Eesti aasta linnuks.
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkir%C3%A4%C3%A4k
Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega huvitav lind. Huvitavaks võib pidada näiteks tema kangekaelsust. Nimelt ei taha rukkirääk mitte kunagi õhku tõusta . Kui tekib hädaoht, siis ta lihtsalt jookseb oma elupaigas - viljapõldudel, jälitaja eest ära ja justkui narritades kostub tema prääksuv hääl tüki maad eemal. Kuna ta nii osav jooksja on, et ka hea jahikoera eest vaevata pääseb, siis on arvatud, et tal on kaheksa paari jalgu all. Samuti on oldud kindlad, et see on just see tubli lind, kes oma pika tee soojale maale jalgsi käib. Tegelikult rukkirääk siiski lendab talvitama, ja rändel lendab ta väga kiiresti.
Tema iseloomulik õhtuhämaruses ja öösel kostuv hääl on andnud talle hulka rahvapäraseid nimesid : prääks, krääk, präägutaja, räägulind jt. Teda on kutsutud ka kõhurääkijaks lindude seas. Arvatakse, et just rukkiräägu häälitsusest on tulnud eesti keelde ka väga harilikuks saanud sõna "rääkima".
Rukkirääk on rästast veidi suurem pruunides toonides lind. Suurema osa oma elust veedab ta maapinnal kõrges taimestikus vilja- ja ristikupõldudel, niisketel niitudel, põõsastunud luhtadel ja raiesmikel. Pesitsemise ajaks moodustub paar, muidu elab ja ka rändab lõunasse üksinda. Isaslinnu hääle eesmärgiks on emane kohale kutsuda (emane häält ei tee). Oma territooriumi kaitseb isaslind hoolega.
Pesa kujutab endast kõrte ja samblaga ääristatud lohku. Selles tuleb ilmavalgele tavaliselt 9...10 poega , kes on mõne tunni pärast valmis ringi uitama ning kes peagi iseseisvuvad. Ilmselt esineb rukkiräägul kaks kurna aastas, sest munadega pesi võib leida suvi läbi. Hauduma asub tõenäoliselt emane üksi ja alles peale viimase muna munemist.
Toit koosneb rukkiräägul nii taimsetest kui loomsetest osadest. Rände eel toimub tugev rasvumine . Oma pesapaigad jätavad nad peale põllu koristamist maha ning septembri algul tuleb lennata soojematele aladele . Kevadel on prääks üks hilisemaid saabujaid jõudes kohale tavaliselt alles mai teisel poolel.
Rukkiräägu liha on küll maitsev, aga kuna lind on väike, vähearvukas ja teda on väga raske tabada, siis pole tema küttimine eriti levinud. Oma harulduse ja huvitava eluviisi tõttu on ta võetud looduskaitse alla.
2. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.ht m
Välimus:
Rukkirääk on rästasuurune lind pruunika selja ja roostepruunide tiibadega. Pea on emalinnul pruun, isalinnul hall, jalad pruunid.
Elupaik, eluviis:
Elupaigaks on niisked niidud, viljapõllud. Tegutseb äärmiselt peidetult pikas tihedas rohus või põõsastikus. Sellise peidulise eluviisi tõttu saab rääku harva näha. Hirmutamise korral põgeneb mööda maad hämmastava kiirusega, tihti põgenemissuunda muutes. Lendu tõuseb lind korraks ainult siis kui tal muud pääsuteed pole. Hääle järgi tuntakse rukkirääku aga üsna hästi. Ta rääksumine on linnu pesitsusperioodi häälitsus, eriti õhtuti ja öösiti. Häälitsemisel sirutab lind kaela välja ja pöörab seda kord ühele, kord teisele poole. Seepärast kostubki rukkiräägu rääksumine kord valjemini, kord nõrgemini ja hoopis teisest suunast.
Pesitsemine:
Rukkirääk on rändlind. Kevadel saabub ta alles siis, kui rohi on jõudnud juba nii suureks kasvada, et lind ennast ära peita saab. Rukkiräägud elavad üksinda, vaid pesitsemise ajaksmoodustub paar. Iga räägupaar kaitseb hoolikalt oma pesaterritooriumi, rääksumine ongi territooriumihüüd. Pesa kujutab endast veidi sügavamat lohku maapinnal. Haudub emalind. Pojad on pesahülgajad , koorumise järel lahkuvad pesast mõne tunni pärast koos emaga toitu otsima . Rukkirääk lahkub septembris.
Rukkirääk rahvapärimustes:
Vanarahval oli rukkirääk nagu põldude haldjas. Kui ta kevadel siia jõudes esimesena põllul rääksus, tähendas see head rukkisaaki, kui heinamaal, siis rohket rohukasvu. Kui räägud palju karjusid, oli vihm ligidal. Kisendas rääk hommikupoole ööd , läks ilm kuivale, kui õhtupoolikul, siis sajule. Rahvas kutsub rukkirääku lihtsalt rääguks, kuid talle on vanarahva poolt pandud ka rida muid nimesid.
Kaitse:
Rukkirääk on väheneva arvukusega liik.Teda ohustavad põllumajandus- ja maaparandus -tööd, samuti põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid . Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
3. http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Jarvekylg/rukki-raak.html
rukkirääk (Crex crex), väga peiduline kureline (ruiklane). Elab niitudel ja madalsoodes. Pikkus 27–30 cm. Öölind. Rääksuv häälitsus kostub kaugele. Looduskaitse II kaitsekategoorias.
4. Eesti Entsüklopeedia
Kokkuvõte:
Rukkirääk (crex crex) on väike lind rukilaste sugukonnast.
Ta sarnaneb välimuselt Nurmkanaga, lühike nokk, tema pikkus on umbes 16-18cm, tiibade siruulatus umbes 32-25cm.
Ta on väga kangekaelne ; ei soovi lendu tõusta, isegi oma vaenlase eest jooksem minema ja samal ajal teeb om aprääksuvat häält, nagu mõnitades oma vaenlast . Kuigi ta on hea lendaja, set talvedel lendab ta ikkagi minema ja seda teeb ta kiiresti.
Tema pesa kujutab endast kõrte ja samblaga ääristatud lohku, milles tuleb ilmavalgele tavaliselt 9 kuni 10 poega.
Tema toidulaud on suur; toitub nii taimselt kui loomselt. Kõige rohkem sööb ta lehti, putukaid ja seemneid.
Tema küttimine ei ole väga levinud, ja kuidas saaksgi, kui ta on looduskaitse all.
Rukkirääk puutükil
Lagunev Taimeose Vihmauss Rukkirääk
Kasutatud allikad:

http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkir%C3%A4%C3%A4k

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.ht m

http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Jarvekylg/rukki-raak.html

Eesti Entsüklopeedia
Pildid

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/piret_raak.html (Joonistus: Kristi Jaanus )

http://pilt.delfi.ee/album/95572/?view=blog&page=18
7

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Robinzah Õppematerjali autor

Referaat rukkiräägust.

rukkirääk referaat kokkuvõte rääk rukkirääk häälitsus prääks

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Rukkirääk

Rukkirääk Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega huvitav lind. Huvitavaks võib pidada näiteks tema kangekaelsust. Nimelt ei taha rukkirääk mitte kunagi õhku tõusta. Kui tekib hädaoht, siis ta lihtsalt jookseb oma elupaigas - viljapõldudel, jälitaja eest ära ja justkui narritades kostub tema prääksuv hääl tüki maad eemal. Kuna ta nii osav jooksja on, et ka hea jahikoera eest vaevata pääseb, siis on arvatud, et tal on kaheksa paari jalgu all. Samuti on oldud kindlad, et see on just see tubli lind, kes oma pika tee soojale maale jalgsi käib. Tegelikult rukkirääk siiski lendab

Loodusõpetus

docx

Niit

Tartu 2013 Sisukord 1. Tiitelleht..............................lk 1 2. Sissejuhatus........................lk 3 3. Üldiseloomustus, Elutingimused.....................lk 3 4. Taimestik.............................lk 4 5. Kahelehine käokeel...........lk 5 6. Looduslikud niidud............lk 6 7. Puisniidud...........................lk 7 8. Loomastik...........................lk 8 9. Rukkirääk............................lk 9 10. Niidu tähtsused..................lk 10 11. Kasutatud kirjandus...........lk 11 Sissejuhatus All järgnevas uurimustöös tahan paremini õppida tundma niitu, niidu taimestikku ja loomastikku. Üritan ka olla otsekohane ja lisada ka mõned lingid videode vaatamisteks. Üldiseloomustus,elutingimused Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustab peamiselt tihedalt läbipõimunud mitmeaastaste juurte

Keskkond