Rabapistrik (0)

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL
Loodusmajandus 2
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kristjan Kapsi

Rabapistrik

Referaat
 
 
 
 
 
 
 
 Olustvere  2010
 
Rabapistrik
Kaitse Eestis. I kategooria (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav) 
Millal võib Eestis kohata... Rabapistrik saabub Eestisse märtsis ja lahkub septembis. Harva ka talvitub meil. 
Välimus. Rabapistrik on tugevate lihaste ning või jõulise kehaehitusega. Sulestik on voolujooneline ning vastu keha liibuv. Saba ja jalad on suhteliselt lühikesed, pikad varbad lõppevad tugevate teravate küünistega. Tiivad on pikad ning teravad . Rabapistriku sulestiku ülapool on hallikaspruun ning tumepruun, alapool aga valkjas ja roostekarva triipude või laikudega. Emaslind on umbes kolmandiku võrra kogukam kui isane . 
Segamini võib ajada... Sarnane teiste pistrikulistega. Väikepistrik on palju väiksem, tal on vähem märgatav 'vunts' ja  rohkem vöödiline saba. Jahipistrik on suurem, laiemate tiibadega ja tal puudub 'vuntsi' märk. Lisaks, istudes ei ulatu teiste pistrikute tiivaotsad sabani. 
Levik ja rändamine. Rabapistriku leviala on väga suur. Põhja pool on ta rändlind, soojematel aladel aga paiga- või hulgulind. 
Kus võib kohata... Eestis võib rabapistrikku kohata suurtes rabades. 
Eluiga. Rabapistrik elab kuni 15 aasta vanuseks. 
Eluviis. Rabapistrik eelistab elupaikadeks suuremi avaraid rabasid, rannikualasid, jõeorge ning luhtasid. Tavaliselt rabapistrik ise pesa ei ehita, vaid kasutab teiste lindude sobiva suurusega pesi vanade kõrgete puude otsas. Maapinnal või kaljudel pesitsedes piirdub ta vaid primitiivse alusvooderdise rajamisega. Viimastel aastakümnetel on rabapistrik asunud elama ka linnadesse, kus ta ehitab pesa tornide, kõrghoonete ja -rajatiste parapettidesse, tuulekastidesse, karniisidesse jm analoogsetesse kohtadesse. Rabapistrik jahib toitu õhust rabade, heinamaade ning luhtade kohal. 
Pereelu. Rabapistrik on monogaamne liik, moodustades paare kogu eluks. Pärast paaritumist muneb emane märtsis- aprillis 2-6 punakaspruuni tähnilist muna. Haudumine algab pärast viimase muna munemist ja kestab 28 päeva. Hauvad mõlemad vanemad (peamiselt emane). Pojad lennuvõimestuvad 35-40 päeva vanuselt, kuid jäävad veel pikaks ajaks vanemate juurde. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Sigimisvõimeliseks saavad noored 1 aasta vanuselt, kui pesitsema hakkavad 2-3 aastaselt. Pesitsusterritooriumi suuruseks hinnatakse 200-1500 km². 
Toidulaud. Rabapistrik toitub põhiliselt teistest, kuni enda suurustest lindudest: tuvid , varesed, kajakad jt. Harva püüab ka väiksemaid imetajaid , nt jänest. 
Vaenlased. Vaenlasteks on suured kakulised , ka jahipistrik ja kaljukotkas . 
Arvukus. Erinevatel andmetel hinnatakse rabapistriku arvukuseks Eestis 5 paari.  Euroopas elab 12.000-25.000 paari. 
Iseärasused. Rabapistrikku peetakse kõige suuremat kiirust arendavaks elusolendiks maa peal: saagi poole sööstes võib ta kiirust arendada kuni 320 km/h. Samas ei ole ta kõige kiirem tavalennul. 
Kasutatud allikad.
http://www.birdlife.org/ 
http://en.wikipedia.org/