Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ohustatud liigid (0)

1 Hindamata
Punktid
I kategooria taim: Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas Viljandi lähedal.
I kategooria selgrootu loom:
Ebapärlikarp  on ohustatud karbiliik, kes kuulub ebapärlikarplaste sugukonda.
Ebapärlikarbi nimi tuleb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid
I kategooria selgroogne loom: Lendorav  ehk harilik lendorav  on oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline.
Lendorava  areaal  ulatub Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Eestis leidub teda valdavalt Kirde- ja Edela-Eestis.
I kategooria seen : Limatünnik algselt terves Euroopas levinud limatünnik on 21. sajandiks paljudes riikides (näiteks Norras) hävinud ning mujal (näiteks Rootsis) kaduvaks  liigiks  kuulutatud. Limatünnikut leidub ka Ameerika Ühendriikide põhjaosas ja Kanadas.
Limatünnik kasvab peamiselt kuuse-põlismetsades ainult  kuuskede  all samblasse varjunult. Tartu Zooloogia ja Botaanika Instituudis on limatünnikut laboratooriumitingimustes edukalt kasvatatud ka kunstlikul söötmel ilma kuusegamükoriisat moodustamata.
 Meil kasvab limatünnik Põhja- ja Kagu-Eesti samblarikastes kuusemetsades märtsist maini, harva isegi jaanuaris ja veebruaris.2003. aasta seisuga oli Eestis teada 17 kasvukohta .
Kuigi limatünnik on harvakasvav seen, võib soodsatel tingimustel mõnel aastal seda väga suurel arvul esineda. 2007. ja 2008. aasta kevadel, mis olid limatünnikutele eriti soodsad, leiti neid kümnete ja sadade kaupa kasvamas ka sellistes kohtades, kus varem oli nähtud heal juhul vaid üksikuid seeni. Näiteks 2008. aasta aprilli lõpus luges  Eesti Maaülikooli mükoloogide uurimisrühm Ahj jõe äärseskuusikus kokku 522 viljakeha .
I kategooria sammal : Roheline hiidkupa on hiidkupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim .
Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012).
Eestis on ta väga haruldane. Ta kasvab kraavikallastel, karjamaadel nii savikal või liivasel mullal kui ka laialehistes ja segametsades.
I kategooria samblik : Suur paelsammal on paelsamblaliste sugukonda paelsambla perekonda kuuluv sammaltaim.
Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012).
Eestis on ta väga haruldane. Teda leidub varjulistes kohtades kividel .
II kategooria seen: Lepa-kärbseseen on seeneliik.
Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Eestis võib teda leida paljudest metsatüüpidest.
II kategooria selgroogne: Kirjuhahk on keskmise suurusega partlaste sugukonda kuuluv sukelpart. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka.
Eremiitpõrnikas on putukaliik põrniklaste sugukonnast , üks Euroopa suurimaid põrnikaliike. Ta on kogu Euroopas ohustatud.
II kategooria sammal: Kurruline tuhmik on sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides ja kaljudel ning liivikuil.
II kategooria samblik: Oksa-tuustsamblik ehk harilik tuustsamblik. on tuustsambliku perekonda kuuluv samblik. Kasvab peamiselt okaspuudel, harva lehtpuude okstel põlistes metsades. Õhu saastumise ja kasvutingimuste muutuste suhtes väga tundlik. Eestis üsna haruldane. Eestist on teada tema üks leid Tallinnast Rahumäelt. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2012).
II kategooria taim: Roomav akakapsas on akakapsa perekonda ja huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik . Eestis looduslikult väga haruldane.
III kategooria seen: Sarvklavulinopsis ehk sarvharik on seeneliik.
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Eestis võib teda leida loometsadest ja -põõsastikest ning salumetsadest.
III kategooria selgroogne: Atlandi tuur ehk tuur on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu. Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse.
Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane.
Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes.
III kategooria selgrootu: Väike pisitigu on teoliik.
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
III kategooria sammal: Pikk lõhnasamblik on samblik.
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Eestis on teda hajusalt kogu riigi territooriumil, kokku üle 20 leiukoha. Ta on õhu saastumise suhtes tundlik liik.
III kategooria samblikud: Helleri ebatähtlehik on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides.
III kategooria taim: Karulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.
Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas.
Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta.
Taim kasvab 20–50 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas .
Karulauku kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Teda kasvatatakse ka aedades. Taime osad sisaldavad küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlisid. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.
Vasakule Paremale
Ohustatud liigid #1 Ohustatud liigid #2 Ohustatud liigid #3 Ohustatud liigid #4 Ohustatud liigid #5 Ohustatud liigid #6 Ohustatud liigid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krismar12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

Väga sage metsasammal maapinnal, tüvealustel ja huumusega kaetud kividel. Metsakäharikust moodustunud samblavaibas elab mitmeid putukaid, ämblikke, hiiri jt. loomi. Tihased ja käblikud kasutavad sambla taimi pesaehitusmaterjaliks. PÕDRASAMBLIKUD ­ Moodustavad kuni 10 (30) cm kõrgusi kuppeljaid põõsakesi või murusid, võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid laike. Värvuselt heledad, valkjashallid või kollakad. Kasvavad maapinnal, harvem puidul. Levinumad liigid on: mets-põdrasamblik ( varjutaluvam kui mahe põdrasamblik), mahe põdrasamblik (eelistab avatud kasvukohti), harilik põdrasamblik (eelmistest varjutaluvam ja niiskuslembesem), alpi põdrasamblik ( kuppeljate põõsakestena, dekoratiivne liik), 6 ISLANDI KÄOSAMBLIK e. KÄOKÕRV­ Tallus põõsasjas 3-6 (12) cm kõrge, hõlmad 4-10 mm laiad, tume- kuni helepruun, niiskelt rohekas

Eesti loodus ja geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

nende reostumiseks suurem.  Endised põllumajandusobjektid likvideerida. Põllumajanduskeemia, muud põllumajandusmürgid ja mineraalväetised.  Risustavad ka miljööd 18. Kalavarude vähenemine ülepüügi ja veekogude seisundi halvenemise tõttu  Kalade ülepüügi või sobivate sigimis- või elupaikade puudumise tõttu on mitmed kalaliigid (lõhe, angerjas, meriforell) ohustatud ja nende looduslik taastootmisvõime liiga väike. Nende looduslike asurkondade taastamiseks või tugevdamiseks tegeldakse kalavarude taastootmisega.  alamõõduliste kalade püük  Läänemere tursavaru on olnud pikemat aega madalseisus, selle põhjuseks on ülepüük.  Ülepüügi tõttu kaob osa veekogude algupärased kalapopulatsioonid ja asenduvad teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud.

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun