Eesti hülged (1)

Sissejuhatus
Selles referaadis räägin ma hüljestest üldiselt, ja kõigist Eestis elavatest hülglastest eraldi. Midagi muud ma ei oskagi sissejuhatuseks öelda, niiet... sisu on ilmselt põnevam, kui see sissejuhatus...
Hüljes
Hülged ehk hülglased on veeimetajate sugukond . Hülged kuuluvad imetajate hulka. Hülgeliike on erinevatel andmetel 18 või 19. Nad elavad polaar- ja parasvöötmete meredes, enamasti ranniku lähedal.
Nad elavad väikestes rühmades aga paaritumise ajal ja suve keskel kogunevad nad suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul).
Hülged võivad olla 1-6.5 meetrit pikad ja nende kaal on vahemikus 90– 3500 kg. Hüljeste esiloivad on suhteliselt lühikesed. Nende tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Nende loivadel on tugevad küünised. Hüljestel ei ole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaava. Hüljeste peamiseks vaenlaseks Eestis on inimesed, areaali põhjapoolses osas jääkarud. Kui meri on jääs, siis teevad hülged jäässe rindauke, mille kaudu saavad nad hingata ja vee peale tulla. Hülglaste hääl sarnaneb haukumisele või möirgamisele.
Hüljeste toidulaud
Hülglased söövad kalu ja koorikloomi. Kaladest eelistavad nad turska, räime, meritinti, siiga ja ahvenat. Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile väga lihtsaks saagiks , siis lõhuvad nad sageli kalurite võrkusid. Seepärast jäävad nad ka sageli võrkudesse kinni.
Eesti hülged
Eestis elab kolme liiki hülglasi. Need on:
Hallhüljes (Halichoerus grypus)
Hallhüljes on kuni 2,6 meetrit pikk ja kaalub kuni 310 kg. Liik on oma areaali ulatuses arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik). Nad paljunevad aeglaselt ja nad on väga tundlikud saastainete suhtes.
Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus – märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg. Algul on pojad väga abitud, ei oska isegi ujuda ning ilma vanema abita hukkuks kindlalt.
Hallhülged on Läänemere kõige suuremad imetajad . Hallhüljes kuulub Eestis II kaitsekategooriasse. Hallhülged on ka maailma punases raamatus.
Viigerhüljes ( Pusa hispida)
Viigerhüljes on Eesti punase raamatu imetajate seast üks kolmest enamohustatud liike koos naaritsa ja lendoravaga. Viigrid on tavaliselt 1,5-1,8 meetrit pikad. Viigerhüljes on hallhülgest väiksem.
Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes. Viigerhülged on varjulise eluviisiga , pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad. Viigreid on Eesti vetes umbes 1000.
Randal (Phoca vitulina)
Randal on Eestis haruldane, mujal üsna tavaline. Randalite leviala on loivaliste seas üks laiemaid. Nad on enamasti pruunika või hallika värvusega. Täiskasvanud randalid on umbes 1,85 meetrit pikad ja kaaluvad 130 kg. Randaleid arvatakse olevat 400 000-500 000. Mõned randalite alamliigid on ohustatud liikide seas. Randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, on nüüd enamikus riikides keelatud.
On kindlaks tehtud, et emasrandalid elavad isastest kauem (vastavalt 30–35 ja 20–25 aastat). Randalid lesivad sageli gruppidena kaljustel rannikupiirkondadel, kuhu maismaakiskjad ei pääse kergesti ligi.
Allikad
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hallhyljes2.ht m
http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/viigerhyljes.pdf
http://marinebio.org/species.asp?id=185
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=136
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.ht m
http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/
http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BClglased
http://et.wikipedia.org/wiki/Randal
http://et.wikipedia.org/wiki/Hallh%C3%BCljes
http://et.wikipedia.org/wiki/Viigerh%C3%BCljes