Siniraag
Siniraag
on
kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide lehele ja
kuulub II kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu
linnudirektiivi I lisa ning
Berni ja Bonni konventsiooni II lisa
liigiga .
Välimus
Siniraag on I kategooria
kaitsealune liik. Siniraag ehk rahvaliku nimega Saksamaa vares on üks
silmatorkavamaid liike meie linnustikus. Eri toonides küütlevad
sinised sulepartiid tiibadel, sabal, peas ja keha alapoolel
moodustavad kontrasti erksa kaneelpruuni tooniga linnu
seljasulestikus. See eksootiline värvipalett avaldub eriti siniraagu
lennupildis, kui kõik need erksad värvid
vaheldumisi välgatavad.
Isas- ja
emaslind on välimuselt väga sarnased, kuid isaslinnu saba
äärmisi siniseid sulgi ehivad pisut välja ulatuvad mustad
tipud .
Tema
nokk ja tiivad on tugevad nagu varestel. Kuna ta ka suuruselt
hakki meenutab, on talle mitmeid tema võõramaisusele viitavaid
nimesid pandud: Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär,
Austria vares, Jaapani vares jne. Siniraag on haki suurune,
Kehapikkus on 30–32 cm,
tiiva siruulatus 52–58 cm. Täiskasvanud
lind kaalub 120-126 g. Lend on sirgjooneline.
Pesitsemine ja
paljunemine
Siniraag pesitseb
suuremates puuõõnsustes ja eriti musträhni vanades pesakoobastes.
Sobivate looduslike õõnsuste puudusel hõivab ka pesakaste, seejuures
sobivad kuldnokkadele valmistatud tehiskodudest vaid need, mil suurem
lennuava. Pesamaterjali siniraag ise ei varu, vaid tüüpilise
suluspesitsejana
muneb 3–4 mustrita valget muna õõnsuse
(pesakasti) põhja. Ligi 20-päevase haudumise järel kooruvad pojad,
kes jäävad pessa üpris
kauaks : 25–30 päevaks. Kuivõrd hauduma
asutakse juba pärast esimese muna munemist, kooruvad pojad eri ajal,
erinedes seetõttu sageli nii kasvukiiruselt kui ka suuruselt.
Kehvematel aastatel või suuremate pesakondade puhul pole
haruldane ,
et nõrgemad pojad surevad. Pärast
poegade pesast
lahkumist hoiab
pesakond veel nädal kuni paar pesitsuspiirkonda. Kui pojad saavad
saagijahil juba iseseisvalt hakkama, nõrgenevad peresidemed ning
märkamatult algab lindude
hajumine lõuna poole ja äraränne.
Viimaseid siniraagu nähakse meil tavaliselt augusti lõpus või
septembri esimesel poolel.
Toitumine
Siniraag sööb peamiselt
keskmise suurusega ja
suuremaid putukaid, eriti mardikalisi
(põrniklased ja siklased). Meie oludes tabab ta aga ilmselt kõige
sagedamini suuri ritsikaid. Valdavate saakobjektide jaotus tundub
olevat sõltuvuses putukate kättesaadavusest eri aastaaegadel:
kevadise lendlusaktiivsuse aegu tabab siniraag rohkem suuri
mardikaid, juulis-augustis poegade toitmise ajal valdavalt ritsikaid.
Vahel saab ta kätte ka
sisaliku , mõne väiksema konna või isegi
hiire . Saaki varitseb siniraag hea vaatega kõrgel istumispaigal –
elektriliinil või -postil, puuoksal jne. –, kust ta saaki märgates
maapinnale sööstab. Lendavaid putukaid haarab ka õhust. Suve lõpul
võib maiustada ka puuviljadega.
Levila
Linnu levila hõlmab vaid
Euroopa ja
Aasia , aga talvituma lendab siniraag Aafrikasse.
Esmalt lahkuvad pesitsusalalt vanalinnud, siis noored, see toimub augustist
oktoobrini, peamiselt aga septembris. Kevadel saabuvad nad tagasi
harilikult mai keskel.
Leviala on kitsenenud ja Eestis on siniraag
väga haruldaseks jäänud, esinedes peamiselt Kagu-Eestis.
Arvukuse
vähenemise põhjused
- Siniraagu ohustavad keskkonnamürkide kasutamine ja jälitamine inimeste poolt.
- Eelkõige on arvukuse languse põhjustanud inimese tegevus: õõnsate pesapuude vähenemine ja põllumajandusmürgid.
- Samuti ohustavad siniraagu drastilist vähenemist põllumajanduse ja metsade intensiivistumine.
Arvukuse suurendamise
võimalused
Siniraa
pesitsusvõimalusi saab parandada, seades üles sobiva suurusega
pesakaste: need peaksid olema 40 cm kõrged, 25 x 25 cm laiuse
põhjaga ning lennuava läbimõõduga 8–10 cm. Pesakastid tuleks
kinnitada vähemalt nelja-viie meetri kõrgusele metsaserval,
taluhoone seinal ,
pargis jne. Inimesed saaksid ka siniraagu arvukuse
kasvule kaasa aidata sellega, kui nad piiraksid õõnsate puude maha
võitmist, mis on siniraagule väga head
pesitsus kohad. Vähendada
tuleks ka põllumajandus mürkide kasutamist.
Viited http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CORGAR2.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Siniraag http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel435_415.html http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=93
Merge Martinson
Kõik kommentaarid