Siniraag (0)

Siniraag
Siniraag on kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide lehele ja kuulub II kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa ning Berni ja Bonni konventsiooni II lisa liigiga . Välimus Siniraag on I kategooria kaitsealune liik. Siniraag ehk rahvaliku nimega Saksamaa vares on üks silmatorkavamaid liike meie linnustikus. Eri toonides küütlevad sinised sulepartiid tiibadel, sabal, peas ja keha alapoolel moodustavad kontrasti erksa kaneelpruuni tooniga linnu seljasulestikus. See eksootiline värvipalett avaldub eriti siniraagu lennupildis, kui kõik need erksad värvid vaheldumisi välgatavad. Isas- ja emaslind on välimuselt väga sarnased, kuid isaslinnu saba äärmisi siniseid sulgi ehivad pisut välja ulatuvad mustad tipud . Tema nokk ja tiivad on tugevad nagu varestel. Kuna ta ka suuruselt hakki meenutab, on talle mitmeid tema võõramaisusele viitavaid nimesid pandud: Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Jaapani vares jne. Siniraag on haki suurune, Kehapikkus on 30–32 cm, tiiva siruulatus 52–58 cm. Täiskasvanud lind kaalub 120-126 g. Lend on sirgjooneline. Pesitsemine ja paljunemine Siniraag pesitseb suuremates puuõõnsustes ja eriti musträhni vanades pesakoobastes. Sobivate looduslike õõnsuste puudusel hõivab ka pesakaste, seejuures sobivad kuldnokkadele valmistatud tehiskodudest vaid need, mil suurem lennuava. Pesamaterjali siniraag ise ei varu, vaid tüüpilise suluspesitsejana muneb 3–4 mustrita valget muna õõnsuse (pesakasti) põhja. Ligi 20-päevase haudumise järel kooruvad pojad, kes jäävad pessa üpris kauaks : 25–30 päevaks. Kuivõrd hauduma asutakse juba pärast esimese muna munemist, kooruvad pojad eri ajal, erinedes seetõttu sageli nii kasvukiiruselt kui ka suuruselt. Kehvematel aastatel või suuremate pesakondade puhul pole haruldane , et nõrgemad pojad surevad. Pärast poegade pesast lahkumist hoiab pesakond veel nädal kuni paar pesitsuspiirkonda. Kui pojad saavad saagijahil juba iseseisvalt hakkama, nõrgenevad peresidemed ning märkamatult algab lindude hajumine lõuna poole ja äraränne. Viimaseid siniraagu nähakse meil tavaliselt augusti lõpus või septembri esimesel poolel. Toitumine Siniraag sööb peamiselt keskmise suurusega ja suuremaid putukaid, eriti mardikalisi (põrniklased ja siklased). Meie oludes tabab ta aga ilmselt kõige sagedamini suuri ritsikaid. Valdavate saakobjektide jaotus tundub olevat sõltuvuses putukate kättesaadavusest eri aastaaegadel: kevadise lendlusaktiivsuse aegu tabab siniraag rohkem suuri mardikaid, juulis-augustis poegade toitmise ajal valdavalt ritsikaid. Vahel saab ta kätte ka sisaliku , mõne väiksema konna või isegi hiire . Saaki varitseb siniraag hea vaatega kõrgel istumispaigal – elektriliinil või -postil, puuoksal jne. –, kust ta saaki märgates maapinnale sööstab. Lendavaid putukaid haarab ka õhust. Suve lõpul võib maiustada ka puuviljadega.
Levila Linnu levila hõlmab vaid Euroopa ja Aasia , aga talvituma lendab siniraag Aafrikasse. Esmalt lahkuvad pesitsusalalt vanalinnud, siis noored, see toimub augustist oktoobrini, peamiselt aga septembris. Kevadel saabuvad nad tagasi harilikult mai keskel. Leviala on kitsenenud ja Eestis on siniraag väga haruldaseks jäänud, esinedes peamiselt Kagu-Eestis. Arvukuse vähenemise põhjused

• Siniraagu ohustavad keskkonnamürkide kasutamine ja jälitamine inimeste poolt.
• Eelkõige on arvukuse languse põhjustanud inimese tegevus: õõnsate pesapuude vähenemine ja põllumajandusmürgid.
• Samuti ohustavad siniraagu drastilist vähenemist põllumajanduse ja metsade intensiivistumine.

Arvukuse suurendamise võimalused Siniraa pesitsusvõimalusi saab parandada, seades üles sobiva suurusega pesakaste: need peaksid olema 40 cm kõrged, 25 x 25 cm laiuse põhjaga ning lennuava läbimõõduga 8–10 cm. Pesakastid tuleks kinnitada vähemalt nelja-viie meetri kõrgusele metsaserval, taluhoone seinal , pargis jne. Inimesed saaksid ka siniraagu arvukuse kasvule kaasa aidata sellega, kui nad piiraksid õõnsate puude maha võitmist, mis on siniraagule väga head pesitsus kohad. Vähendada tuleks ka põllumajandus mürkide kasutamist.
Viited

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CORGAR2.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Siniraag

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel435_415.html

http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=93
 
Merge Martinson