80. rühm 1. ülesanne Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. b) Kui suureks kujuneks sellisel juhul maksimaalne laenusumma, mida taotleja saaks võtta pangast, kui laenu tähtajaks oleks 10 aastat ning laen tagastatakse kuiste maksetega? Arvestage
TER0440 Rahanduse alused Kodutöö 1, ülesanne 1 Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. Andmed: Netosissetulek kuus – 1800€ Finantskohustused – autoliising 250€ kuus, tarbimislaenu makse 100€ kuus Selleks, et leida igakuised finantskohustused, leiame kui palju on 30%
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Ülesanne 4: Ettevõte müüb tingimustel 2/10 kogu 25. Laekumata jääb ettevõttele müügist 1%. Arveid maksvatest ostjatest 10% võtavad diskonto, 60% maksavad 25 päeva pärast ning ülejäänud tasuvad arve 40. päeval. Ettevõtte muutuvkulud on 70% müügist, raha hind on 15% ja maksumäär on 35%. Müük on 45 milj. Ettevõte kaalub uue krediidipoliitika juurutamist järgmistel tingimustel: 3/10 kogu 25. Sellega suureneb müük 10% ja laekumata jääb 1,5% müügist. Ostjatest 30% võtavad diskonto, 60% maksavad 25. päeval ja 10% 40. päeval. Teha uus ja vana kasumiaruanne ning leida, kas uus poliitika on mõttekas? Ülesanne 5: Ettevõte müüb tingimustel 3/10 kogu 40. Laekumata jääb ettevõttele müügist 4%. Arveid maksvatest ostjatest 50% võtavad diskonto, 50% maksavad 45 päeva pärast ning ülejäänud tasuvad arve 50. päeval
Riigikogu püüti muuta formaalseks seadusandjaks, usaldades ta hoolde vaid 3-järguliste seaduste läbitöötamise, samal ajal, kui olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. 6. Maj. 30-ndatel 1934.a. algas Eesti majanduselus kiire areng (peagi saavutati ja ületati kriisieelne tase). Uue nähtusena sai vaikiva ajastu tingimustes alguse riigi sekkumine majandusellu. Toimus eramajanduse reguleerimine maksu-, hinna- ja krediidipoliitika kaudu. Kasvas riigi osa majanduses riiklikud AS-id andsid kuni 25% Eesti tööstustoodangust. Tööstus tegi läbi suurima arengu. Suurenes tööstusettevõtete arv, paranes nende tehniline varustatus. 1938a. ületas tööstustoodangu koguväärtus esmakordselt põllumajandus toodangu vastava näitaja Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajanduse puhul näitasid edasiminekut haritava põllupinna suurenemine, maaparanduse laialdasem
Säästu- ehk kogumis- või kasvuhoius Kasutus- ehk reservhoius Tähtajaline hoius Üleööhoius Investeerimishoius Muud 17. Krediidiasutuse laenuportfelli tegurid. Tegurid: Makromajanduskeskkond ja rahastamisvajadus Keskpanga monetaarpoliitika Krediidiasutuse rahastamisvõimalused Krediidiasutuse laenupakkumise võime Kohustuslikud regulatiivid Krediidiasutuse enda krediidipoliitika ja laenunõuded Probleemlaenude tase Konkurents laenuturul 18. Pangalaenude liigid ja eripärad. Liigid: Ettevõtluslaenud: o Laenud jooksva tegevuse finantseerimiseks, sh Arvelduslaen Korduvkasutusega limiidilaen Krediitkaardilaen Käibekapitalilaen o Investeerimislaen o Stardilaen o Sild- ehk vahelaen o Muud laenud Eraisikule:
1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist,
emiteerimine; 6) Eesti maksebilansi koostamine; 7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; 8) muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded, mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide ja käesoleva lõike punktides 1–7 nimetatud ülesannetega. Põhiseadus koostoimes Eesti Panga seadusega annab riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamise ning krediidipoliitika suunamise riigi keskpanga pädevusse (alates 01.01.2011 Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine), kusjuures ükski valitsusasutus ei tohi määrata, kuidas keskpank peab tegutsema nimetatud poliitikate elluviimisel. Eesti Panga seaduse regulatsioon on selles osas kooskõlas praktikaga, mida arenenud riigid juba aastakümneid kohaldavad. Rahapoliitika elluviimine on Euroopa õigusruumis pandud
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2
Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus. Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: a) rahalaekumise aeg päevades, b) lootusetu võlgnevuse summa suhe müügitulusse ja c) möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal müügitulus. Eeltoodut tuleb võtta arvesse krediidipoliitika ja võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel. 1. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult? 22 Loetle finantsinvesteeringute riskid;ÄFLITI Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia.
Mis on põhilised takistused edukamale müügitegevusele? Mida on vaja teha nende takistuste ületamiseks? 4.3. Hinnakujundusstrateegia, võrdlus konkurentidega Kuidas ettevõte määrab toodetele ja teenustele hinnad? Kas hindade planeerimine toimub mingi süsteemi järgi? Kas ettevõte on minevikus hinnatõuse edukalt korraldanud? Mis juhib hinnatõuse - tootmiskulutused või hinnakõrgend turul? Kas klientidele müüakse kaupu/teenuseid ka krediidi alusel? Kuidas määratakse kindlaks krediidipoliitika? Kuidas mõjutavad müügitingimused sularahavoogu? 4.4. Toodangu/teenuste mitmekesistamine Kas on plaanis toodangut/teenust uutele tingimustele kohandada või parandada? Millised riskid kaasnevad praegu pakutavate toodete valikuga (st. sõltuvus ühest ainsast tootest)? Kuidas pakutav toodang muutub või laieneb tulevikus? Millised tooted annavad kõige rohkem kasumit? 4.5. Turuosa prognoosid (turu positsioon) 5.0. JUHTIMINE, AKTSINÄRID/OSANIKUD/OMANIKUD, ORGANISATSIOONI STRUKTUUR 5
olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täitmiseks. Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika *kaubanduspoliitika
1.1. Probleemid ja riskid Krediidirisk risk, et laenuvõtja ei suuda või isegi ei taha võlausaldajale laenu tagasi maksta. Põhjusteks võivad olla laenuvõtja tegevusest tulenev äririsk või ta lihtasalt ei soovi maksta, see tule ebaaususest. Probleemlaen on laen, mis on tähtajaks tagastamata, millelt ei ole laekunud laenulepinguga ettenähtud intresse või mille laekumine on muudel põhjustel ebatõenäoline. Probleemilaenude põhjused: · Panga halb krediidipoliitika · Halb krediidi analüüs · Halvasti struktueeritud leping ja teised dokumendid · Majandus tingimuste muutus · Laenusaaja ebaausus Krediidirisk sõltub infost, mis pangal laenuprojekti ja laenuvõtja hindamiseks kasutada on. Mida puudulikum see info on, seda suurem on krediidirisk. Kui laenuvõtja hakkab aruannnete Laen ja liising 12
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Ülesanne 4: Ettevõte müüb tingimustel 2/10 kogu 25. Laekumata jääb ettevõttele müügist 1%. Arveid maksvatest ostjatest 10% võtavad diskonto, 60% maksavad 25 päeva pärast ning ülejäänud tasuvad arve 40. päeval. Ettevõtte muutuvkulud on 70% müügist, raha hind on 15% ja maksumäär on 35%. Müük on 45 milj. Ettevõte kaalub uue krediidipoliitika juurutamist järgmistel tingimustel: 3/10 kogu 25. Sellega suureneb müük 10% ja laekumata jääb 1,5% müügist. Ostjatest 30% võtavad diskonto, 60% maksavad 25. päeval ja 10% 40. päeval. Teha uus ja vana kasumiaruanne ning leida, kas uus poliitika on mõttekas? Ülesanne 5: Ettevõte müüb tingimustel 3/10 kogu 40. Laekumata jääb ettevõttele müügist 4%. Arveid maksvatest ostjatest 50% võtavad diskonto, 50% maksavad 45 päeva pärast ning ülejäänud tasuvad arve 50. päeval
müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus. Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: a) rahalaekumise välde päevades, b) lootusetu võlgnevuse summa suhe müügitulusse ja c) möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal müügitulus. Eeltoodut tuleb võtta arvesse krediidipoliitika ja võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel. 23. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult? Kapitali moodustamise puhul majandussubjekti seisukohast lähtudes jaotuvad finantseerimisallikad välisteks finantseerimisallikateks ja sisemisteks finantseerimisallikateks. Majandussubjekti seisukohast võib väliste finantseerimisallikatena käsitleda a) osanike, aktsionäride rahapaigutusi ja b) võõrfinantseerimist saadud vahendid laenude näol ehk
olemasolevate hoonete, maa-aluste tehnovõrkude kohta. ehitusplatsi plaanil üheaegselt). 2)ehituskestuse määramine minimaalne tootmismaht, mille puhul kulud ja tulud on Töö vajab aega ja ressursse, pideva joonega nool. Ootus 42. Millistel juhtudel võib riigihanked ilma suhtelises ajas. 3)kalenderplaani alusel (kui rahuldab lepingu tasakaalus; 12)määratud ettevõte krediidipoliitika. Ehituses vajab aega ega vajab ressursse, pideva joonega nool. Sõltuvus võistupakkumiseta korraldada? tähtaega) määratakse ressursid vajadused: tööjõud, elekter, rakendatakse suures osas skeemi: tasun siis, kui mulle on peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonist sõltuvust
spetsialiseeritus ja koostöö teiste firmadega. Kitsas profiil kindlustab kõrge tööviljakuse ja kvaliteedi, kuid ka tundlikkuse nõudluse kõikumiste suhtes; 8)valitud antud äriideele sobiv ettevõte juriidiline omandivorm; 9)määratud turunduspoliitika; 10)määratud eeldatavad kulud, klassifitseeritud püsi- ja muutuvkulud; 11)määratud minimaalne tootmismaht, mille puhul kulud ja tulud on tasakaalus; 12)määratud ettevõte krediidipoliitika. Ehituses rakendatakse suures osas skeemi: tasun siis, kui mulle on tasunud. Eri variantide arv ehituses on aga suur; 13)määratud ettevõtlusriskid ja nende kindlustamise viisid; 14)määratud firma tööjõupoliitika. Püsitööjõud garanteerib kvaliteedi, kuid sellega kaasnevad ka kulud. Ehituses on raske kindlustada pidevat tööfrondi ja selle tõttu on viimasel ajal levinud ainult tööjõu alltöövõtt. Määratud tingimused, mis teevad
korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika.
mingeid muid müümisviise? · Kuidas te oma kauba kliendini transpordite? · Kuidas ja kus teie klient teie tooteid ostab? · Kas teil on vaja oma tooteid valmistamise ja müügi vahepeal kusagil säilitada? (Kui jah, siis kus ja kuidas.) · Kui on perioode, kus keegi teie kaupa ei osta, kus te seda hoiate? · Kuidas te korraldate oma varusid? · Kas te peate pakkuma oma kliendile võimalust krediiti saada? Milline on teie krediidipoliitika? Kas teil on spetsiaalsed lepingud? · Kas eksisteerib minimaalne tellimuse suurus? 3.4 Reklaam/Lisandväärtus/Müügiagendid Märkus: Kuigi see peatükk võib Eesti talunikule mittevajalik tunduda, on see tähtis põllumajanduslike ettevõtete jaoks. Võib olla üsna rakse klientide tähelepanu äratada, neile teie toote olemasolust teada anda ja seletada, miks nad seda ostma peaksid. Aga kuna see
oluline, kuna võimald. erinevaid krediidi liike analüüs. diskonteerida; 4)Lihtveksel- väljaandaja tingimusteta Saada ülevaadet oma kliendi baasi krediidi riskide, kirj. lubadus maksta kokkulepitud summa tähtajal või krediidi likviidsuse kasutamisotstarbe kohta. See võima. nõudmisel; 5)Pangaveksel e. panga aktsept- panga poolt Pangal analüüsida krediidiportfelli tervikuna ning välja antud või aktsepteeritud veksel, mille alusel pank krediidipoliitika kaudu juhtida panga riske. Tagatis- kohustub maksma märgitud summa tähtajaliselt; 1)otsene, mille annab laenuvõtja, materiaalne; 6)Akreditiiv (LC)- ostja panga kohustus tasuda müüjale 2)kolmanda osapoole tagatis, ei pruugi olla asi. kui kõik lepinguting. on täidetud; 7)Faktooring- arvete Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine kas kinnis- või vallasvara
Siis hakkab juht tahtma näiteks rohkem vaba aega, kõrvalhüvesid. Juhtkond hakkab suurendama ja kinnistama oma võimu, suurendab põhjendamatult ettevõtet, sest see suurendab ka tema palka, aga need võivad olla väga lühiajalised eesmärgid, mis alguses kasvatavad edu, aga hiljem tekitavad probleeme. 85. Tooge välja finantsjuhi peamised tööülesanded. Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised: · Ettevõtte finantseerimise korraldamine · Ettevõtte krediidipoliitika kujundamine · Ettevõtte käibevara ja käibekapitali analüüs ning planeerimine · Ettevõtte põhivara analüüs ja planeerimine · Rahavoogude juhtimine · Ettevõtte äriprojektide analüüs (kapitali eelarvestamine) · Ettevõtte rahandusriskide juhtimine (valuutarisk, makserisk, likviidsusrisk jms) · Ettevõtte väärtuse juhtimine 86. Mis on finantsinstrument ja tooge näide olulisematest finantsinstrumentidest?
1. Milleri-Orri visuaalne mudel (Maness, Zietlow 1993) 3 Sarnane tuletuskäik tuleb ette ka varude optimeerimise alapeatükis. Siin võib käsitleda raha hoidmist varuna (lühiajalistes väärtpaberites). 4 Minimaalse rahasaldo määrab finantsjuht normatiivselt, uurides mineviku aruandeid. 2 3 7.3. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja krediidipoliitika Tänapäeval vaadeldakse kaubakrediiti kui ühte osa kauba müügitingimustest. Kõik ettevõtted sooviksid saada raha kohe kauba või teenuse müügil, aga konkurentsi tõttu ei ole see tihti võimalik. Seetõttu ongi aktuaalseks küsimuseks debitoorse võlgnevuse juhtimine, et vähendada raha hilisemast laekumisest tingitud kulusid. Enne võlgu müümist tuleks selgeks teha kliendi usaldusväärsus, hinnata tema likviidsust, uurida andmeid Krediidiinfost
väikeettevõtetes täidab finantsjuhi ülesandeid ettevõtte juht ja/või pearaamatupidaja. Ilma korrektse ja asjakohase raamatupidamiseta ei ole võimalik hea finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesandeks on analüüsida raamatupidaja koostatud aruandeid ja teha koos raamatupidajaga eelarveid. Ka peab finantsjuht tundma hästi majandusarvestust. Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised: · ettevõtte finantseerimise korraldamine; · ettevõtte krediidipoliitika kujundamine; · ettevõtte käibevara ja käibekapitali analüüs ning planeerimine; · ettevõtte põhivara analüüs ja planeerimine; · rahavoogude juhtimine; · ettevõtte äriprojektide analüüs (kapitali eelarvestamine); · ettevõtte rahandusriskide juhtimine (valuutarisk, makserisk, likviidsusrisk jms); · ettevõtte väärtuse juhtimine. Finantsjuht peab leidma kompromissi riski ja tulu, omakapitali ja võõrkapitali, raha ja kasumi vahel jne.
pankadest välja võtta. Samas oli pangakriis signaaliks kogu ettevõtlustegevusele, et finantsstrateegia tuleb kohandada vastavalt turumajanduse nõuetele. Pankade tegevus muutus varasema spekulatiivse tegevuse asemel ettevaatlikumaks ja konservatiivsemaks tegevuseks. Hakatakse analüüsima riske, hakatakse nõudma laenutagatisi, uurima laenutaotlejate usaldusväärsust jne. Tänu uuenenenud tegevustele suurenevad pankade varad ning karmistunud krediidipoliitika piirab laenumahtusid. Laenutaotluste mõjul nõutakse majandusproekte, milles ettevõtted peavad põhjendama laenuvajaduse ning kirjeldama tegevusi, mis võimaldavad laenude tagasimakset. Pangakriisist võtsid õppust ka pankade kliendid, kes hakkavad panga valikul arvestama nende majandusnäitajaid ja see omakorda suurendas pankadevahelist konkurentsi. Stabiliseerimisperiood – algab 1993. a alguses ning peamiseks eesmärgiks on panganduskeskkonna ning rahandussüsteemi usaldusväärsuse
süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja
korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika.
samad summad tagasi konkreetsel kuupäeval tulevikus samuti kindlaksmääratud kursiga. Kasutamist takistab tehingute suur summa. 16. Milliseid alternatiive saab ettevõte kasutada kui arvelduskontol jääb raha puudu või jääb raha üle? ● Üleöödeposiit ● Tähtajaline hoius ● Kogumishoius ● Investeerimine läbi fondide 17. Nimetage kõik 3 ostjate nõuete juhtimise komponenti ning kirjeldage neist igat üht ühe lausega. 1. Krediidipoliitika - allahindlused, krediidistandardid, maksetähtajad, finantseerimise viisid jne 2. Krediidianalüüs - klientide maksevõime analüüs 3. Krediidi haldamine - ostjate maksekäitumise analüüs, nõuete sissenõudmise protseduurid 18. Nimetage vähemalt 3 tegurit, mis mõjutavad ostjatelt laekumata arvete suurust. 1. Ettevõtte müügitulu suurus 2. Äritegevuse iseloom 3. Müügitingimused - müügilepingutes võib anda allahindlusi laekumiste kiirendamiseks
Esita ülevaade keskkonnast, mille piires ettevõte tegutseb. Samuti ressurssidest ja piirangutest, mis antud ettevõtmisega seostuvad. Käsitle järgnevaid küsimusi: Milline on antud ettevõtmist reguleeriv seadusandlus (litsentside vajadus, maksud jms)? Millised piirangud või soodustused eksisteerivad? Millised on üldised ja üleriigilised (makromajanduslikud) tendentsid (nt sissetulekute tõus, inflatsioon, pankade krediidipoliitika, riiklikud toetusmeetmed jne) ning kuidas need mõjutavad antud tegevusala? Millised on valitud tootmisharu (tegevusala) arengutendentsid? Ressursside olemasolu. Käsitle vaid ulatuses, mis on oluline antud ettevõttele. Näiteks: Kohalik olukord. Kohalikud maksud, kohalike elanike ja ettevõtjate hoiakud, kohalike omavalitsuste hoiakud ja otsustused. Infrastruktuur, kommunikatsioonid. Asend peamiste maanteede, raudteede ja
korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika.
ette nii uute asundustalude kui ka endiste renditalude päriseksostmise järk järgult 60 aasta jooksul. Riigikogu otsustas 1926. aastal endistele maaomanikele maksta tasu maa eest, mis ei vastanud maa hinnaga, maad oli võõrandatud väärtuses 100 miljonit krooni, kuid taheti maksta ainult 17 miljonit krooni. Riigikogu ei söandanud panna seaduseelnõu rahvahääletusele, kartes selle läbikukkumist. Majandusbuum: idaorientatsioon, tööstuse arendamine, kaubandus, krediidipoliitika: Vabadussõjale järgnes kiire majanduslik tõus. Selle peamiseks eeldusteks olid maailmaturul valitsev soodne konjunktuur ning Eesti ärimeeste ja ettevõtjate seas laialt levinud lootus taastada varasem idaorientatsioon ja tihedad majandussidemed Venemaaga ehk idaorientatsioon. Kaubanduse arengut soodustas Vene transiit - 1922. aastal läbis Eestit 350 000 tonni Vene import- ja eksportkaupu. Tööstuse arendamine- Vene riiklikud tellimused elustasid Eesti metalli- ja paberitööstuse
Juba 1918. a võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga). Murrangulise tähenduse omandas maareform, mis jättis aastasadu valitsenud baltisaksa vähemuse ilma nii majanduslikust kui ka poliitilisest ülemvõimust ning kasvatas kümnete tuhandete uute talude loomise abil riigile lojaalsete väikemaaomanike arvu. Tööstus ja kaubandus edenesid samuti kiiresti, kuigi kaubanduse liigne orienteerumine Vene turule ning üliliberaalne krediidipoliitika tõid aastail 1923–24 ajutise tagasilöögi. Oma roll oli ka Nõukogude Venemaa kulla vahendamisel Läände (1920-1922), mis oli ülikasumlik, kuid lühiajaline avantüür. Kriisist saadi üle rahandusminister Otto Strandmani uue majanduspoliitikaga: tööstust unarusse jätmata hakati eeskätt tähtsustama põllumajandust, orienteeruti senisest tunduvalt enam lääne turgudele, aga samuti Eesti enda vajadustele. 1920. aastate lõpuks integreerus Eesti edukalt Euroopa majandusruumi.
Ipsberg. Häda oli ennekõike selles, et valitsus teadlikult distantseerus maj protsesside juhtimiselt ja andis vabad käed eraettevõtjatele. Maj vabaduse ja riigipoolse tagasitõmbumisega mindi liiale. Algul oli küll tulemused positiivsed, 20-ndate algus majbuum, palju uusi tööstusev-teid, mis olid sageli ühe profiiliga. Valitsus ei teinud sellise kapitalistliku stiihia ohjeldamiseks midagi, vaid lasi ohjad enda käest täiesti ära ka krediidipoliitika kujundamisel. 20.ndate algul oli see Eesti Panga käes olnud. Eesti Pank laene andes rikkus ka end põhikirja (laenud peavad olema lühiajalised ja likviidsed). Lisaks oli laenuandmine muudetud väga lihtsaks, ka ebarealistlike äriplaanide esitajad said laenu. Lisandusid ka välistegurid, kindlasti tuleb nimetada Eesti-Ve suhteid. Al 1922 hakkas Moskva teadlikult kraane kinni keerama. 1923 aastaks läks nõuk ve-le vaid 2% ekspordis, sest Ve ei võtnud eesti kaupu enam vastu
Põllumaad jagati välja asunudtaludena ja just esmajoones Vabadussõja meestele. Sellega asendus suurmaapidamine väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud ja vähenes maata meeste arv, tekkis ka lojaalne väikeomanike kiht Maaseaduse täiendamine – maa päriseks ostmine, tasude maksmine, popsiseadus, uusasundustegevus; maareformi elluviimine ja selle tagajärjed. Majandusbuum: idaorientatsioon, tööstuse arendamine, kaubandus, krediidipoliitika; Vabadusõjale järgnes kiire majanduslik tõus. Selle peamiseks eeldusteks olid maailmaturul valitsev soodne konjuktuur ning lootus taastada tihedad majandussidemed Venemaaga. Eestis pidasid end paljud heaks Venemaa tundjaks, ning see süvendas soovi murda Vene turule. Moskva silmis oli ka Eesti esimene, kes nendega rahu sõlmis ning ka teised lääneriigid vaatasid idaturu poole. 1920 aastal toimus enamus Lääne-Euroopa ja Vene kaubandusest Eesti kaudu
hakkama teostama positiivsed ülesehitavat programmi - nn uus majanduspoliitika. Tegemist kahe etapiga - Otto Strandbergi meetmed, et kriisist välja rabeleda ja meetmed, et vältida kriisi kordumist. Rakendas riigi- ja valitsuskulude kokkuhoidu, väliskaubanduse bilansi stabiliseerimine - osalt tõsteti tollimakse, püüti soosida neid, kes vedasid Eesti kaupu välja. Kolmandaks krediidipoliitika muutmine. Vanade laenude sissenõudmist tõhustati. Esialgu näis, et need meetmed pigem süvendavad kriisi - kriisi haripunkt 1924. aasta augustis, aga sealt peale hakkas kriis leevenduma ja inflatsioon saadi kontroll alla juba 1925. aasta alguses. Otto Strandman lahkus rahandusminstri kohalt pärast kommunistide riigipöördekatset. Dets 1924-1927 oli Leo Sepp majanduspoliitika juht - väitis, et vabaturumajandus on positiivne, aga täielikku majandusstiihiat ei saa rakendada. Seda ikka
Tavaliselt otsustav valitsus (või parlament), kas vahetuskurss peaks olema fikseeritud või ujuv, ülejäänu jääb keskpanga otsustada. Fikseeritud kursi korral keskpank vastutab selle eest, et turgudel müüdaks ja ostetaks raha just selliselt, et kurss säiliks. Ujuva kursi korral keskpangal sekkub vahetuskursi kujunemisse kui kõikumine toimub liiga suurtes piiride Raha ja krediidipoliitika Riikide ja valitsuste rahapoliitikat juhivad ja reguleerivad riigi keskpangad. Krediidi- ja rahapoliitika eesmärk: (pole kasum, vaid tootmise stabiilne kasv) rahapakkumise muutmine, et stabiliseerida tootmise kasvu, hõivet ja inflatsiooni: Tootmise languse perioodil suurendatakse raha pakkumist kulutuste suurendamisega, inflatsiooni ajal: piiratakse raha pakkumist, et vähendada kulutusi. Keskpank reguleerib raha pakkumist riigis äripankades oleva lisareservi mõjutamise teel, lisareservi
annaabi.ee 
