liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk
2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm väga madal risk; intress kõrgem kui arvelduskontol; määratud miinimumsummad; Rahaturufondide osakud kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); kõrgem tootlus (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast Võlakirjad Ostjatelt laekumata arvete juhtimine Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms. Ostjatelt laekumata summade juhtimise eesmärk: kindlustada pidev usaldusväärne info laekumata arvetest; kiirendada arvete laekumist; vältida mittelaekumisest tulenevaid riske. Analüüsida: ostjatelt raha laekumise väldet (e debitoorse võlgnevuse laekumise välde)
Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta)
Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta)
Kui suur summa oli perioodi algul makstud ettemakseid? D 600 – K 200 = D 400 ; lõpp D 500 – D 400 = algsaldo 100 € Kontol Nõuded ostjate vastu saldo oli 32000 eur, kontol Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa (32000 – 600) – (2000 – 600) = 34000 – 1400 = 30000 € Ülesanne 3 a) Ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga ostjatelt laekumata nõuete jääk on 40 000 eurot, millest eelmise majandusaasta lõpus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid oli 2000 euro eest. Juhatus hindas nõuete laekumise tõenäosust ning otsustas: Hinnata täiendavalt ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 500 euro ulatuses; Hinnata varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest lootusetuks nõudeid 200 euro ulatuses Koosta hinnangute kohta raamatupidamislausendid. Arvuta:
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad
DK 2200 KK 428 S1 828 1% sellest 1) D: Arvelduskonto 50 000 D: Ostjate tasumata arved 210 000 K: Müügitulu 260 000 2) D: Väärtusvähend 2200 K: Ostjate tasumata arved 2200 3) D: Arvelduskonto 185 000 K: Ostjate tasumata arved 185 000 4) D: Ebatõenäoliselt laekumata arvete kulu 428 K: Väärtusvähend 428 Tulud 2600 Kulud 428 Ostjate laekumata arved 82 800 Väärtusvähend -828 Neto 81972
vajadusel keelduda nende lunastamisest. Ostjale inkassost tulenevaid otseseid kohustusi ei lange, kui ta otsustab inkassot mitte aktsepteerida. Seetõttu ei saa müüja olla kunagi täiesti kindel, kas ostja lunastab dokumendid või mitte. 5 Faktooring Faktooring on kauba või teenuse müüjale mõeldud finantseerimise teenus, mille korral ettevõte müüb oma laekumata arved edasi pangale. Faktooringut on otstarbekas kasutada siis, kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimaid maksetingimusi. Sellest tulenevalt jäävad ettevõtte kasvuks vajalikud vahendid sageli kinni laekumata arvetesse. Faktooring võimaldab pangast saada otsese tagatiseta finantseeringut, kuna tagatiseks jäävad ostjatelt laekumata arved. Faktooringu käik: Panga ja kliendi vahel sõlmitakse leping, millega määratakse kindlaks üldine faktooringlimiit.
Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Müüdud teenuste kulu 10 586 Osakapital ? Ostjate laekumata arved 8 042 Palgakulu 20 590 Põhivara amortisatsioonikulu 3 450 Reklaamikulud 1 620 Ruumide kommunaalkulud 2 932 Ruumide rendikulu 8 294 Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795
. (harjutust. 13) Rahavoogude leidmine kaudsel meetodil - võtad aluseks kasumi ja hakkad tagurpidi arvutama. Otsesel meetodil - võtad põhitegevuse tulud ja hakkad sealt liikuma edasi Puhaskäibekapital kui palju käibevara ületab lühiajalisi kohustusi Lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase käibavara / lühiajalised kohustused Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest käibevara ilma varude ja ettemakseteta ehk siis igasugune raha + fin inv + laekumata arved. Vahetu maksevalmiduse kordaja happetestist on laekumata arved ka maha võetud. Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus
(D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / 2 korda = 2 000 000€ PASSIVA. Kuna eelnevalt saime, et kogu ettevõtte varad (AKTIVA) kokku on 2 000 000€, siis peab ka PASSIVA pool olema kõik kokku 2 000 000€. PASSIVA = AKTIVA. Debitoorse võla välde = Ostjatelt laekumata arved / (Müügitulu/360) Ostjatelt laekumata arved = Debitoorse võla välde * (Müügitulu/360) = 9 päeva * (4 000 000€/360) = 100 000 €. Nüüd saab kasutades põhivara käibekordaja valemi abil põhivara jääkmaksumuse. Põhivara käibekordaja = Müügitulu / põhivara kokku Põhivara kokku = Müügitulu / põhivara käibekordaja = 4 000 000€ / 5 korda = 800 000€. Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu (ehk realiseeritud toodete kulu) /
kui väärtpaberid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil; finantskuluna, kui väärtpaberid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Väärtpaberite soetamisel tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse ja tehingutasude kohta raamatupidamiskanne (kajastamine soetusmaksumuse meetodil): D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud Aktsiatelt makstavate dividendide deklareerimisel tehakse raamatupidamiskanne: D Laekumata dividendid K Dividenditulu (Finantstulu) ja hilisemal laekumusel: D Pangakonto K Laekumata dividendid Kui dividendid deklareeritakse ja makstakse, siis tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto K Dividenditulu (Finantstulu) Kui toimub väärtpaberite müük, siis raha sissetulek müügist arvutatakse järgmiselt: Raha sissetulek = väärtpaberite maksumus müügihinnas tehingutasud Aktsiate müügil tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto
aruandes) ja ostjate debitoorne võlg (bilansis) · Arve rekvisiidid on fikseeritud käibemaksuseaduses · Ostjate debitoorse võla üle peetakse analüütilist arvestust · Ostjatele anatakse hinnaalandust - kohene hinnaalandus - hinnaalandus ..X.. tingimusel (näiteks makse laekumise kiirendamiseks). Ebatõenäolised laekumised (1) Müük järelmaksuga e krediitmüük. Suurenevad müügikäive ja kasum, omakorda suureneb risk, et nõue jääb laekumata. Hindamise meetodid: a) Individuaalne b) statistiline Individuaalne hindamismeetod on vastuolus mõnede raamatupidamise printsiipidega (N:tulude- kulude vastavus) Meeldetuletuskirjad, sissenõude alustamine kohtu kaudu, ostjale kuulutatud pankrot summa kantakse kuludeks. Sisuliselt toimub sel meetodil samastumine lootusetu võlaga. Ebatõenäolised laekumised (2) Statistilised hindamismeetodid: eeldavad ebatõenäoliste laekumiste hindamist juba enne, kui selgub, kes ostjatest ei tasu
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15
Väärtpaberite ümberhindamisel õiglasele väärtusele tulenevad vahed kirjendatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Nõuded ostjate vastu Enamik majandusüksustest müüb kaupu, tooteid või teenuseid viitlaekumisega. Raha liigub majandustegevuse käigus vastupidiselt kaupade liikumisele. Tehingu summa fikseeritakse pooltevahelises lepingus. Tekkepõhise arvestuse rakendamisel fikseerib majandusüksus müügitulu siis, kui kauba omandiõigus on ostjale üle läinud. Laekumata summade ulatuses tekivad müüjal nõuded ostjatele. Ostjatele esitatavaid nõudeid nimetatakse ka debitoorseks võlgnevuseks. Ostjate poolt tasumata summade arvestust peetakse majandusüksuses analüütiliselt. Kajastuvad bilansis järgmistel bilansikirjetel: · Ostjate tasumata summad · Ebatõenäoliselt laekuvad summad Kaupade ja teenuste eest tasumine võib toimuda kohe sularahas või teatud maksetähtajaga väljastatud arve järgi. Nõudeid ostjatele võib liigitada:
teisel grupil 5%. Ebatõenäolise laekumise kulu kajastamisel on aluseks 18 000 krooni. Sest: Väärtus - vähend D K 4500 18 000 S1 13 500 Arved maha kantud, Aga kulu pole pean selles summas kande kajastanud tegema. Seda tahan näha lõpp- Saldona Lähtun laekumata arvete lõppsaldost ja kasutan protokolli. 450 000 * 2/3 * 2% = 6000 (2% on ebatõenäoline laekumine) 450 000 * 1/3 * 5% =7500 13 500 mis jääb laekumata T-8.3 Firma maikuu krediitmüük on 400 00 krooni, millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui kontol Väärtusvähend on krediitjääk 7500 krooni, siis pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist on uus saldo 13 500 krooni. Sest:
Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100 1 000 80 2 500 1 000 1 500 500 2 000 3 000
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse
Artjom Petrov Arvutada: 1. kauba F jääk soetusmaksumuses 30.06.2010 2. müüdud kauba F soetusmaksumus aastal 2010. 01.01.2010-30.06.2010 maksti hankijale 20900-17100=3800 01.01.2010-30.06.2010 müüdi 96200+3800=100000, mis on soetusmaksumuses 100000*0,75=75000 01.01.2010-30.06.2010 osteti 88800-3800=85000 eest Kui perioodil 01.01.2010-30.06.2010 ei oleks midagi müüdud, oleks varude jääk 30.06.2010 5000+85000=90000 01.01.2010-30.06.2010 jäi ostjatelt laekumata 20900-17100=3800 30.06.2010 olid laos kauba F varud 90000-75000= 15000 see on kauba väärtus, mis varastati 01.07.2010-31.12.2010 osteti 215000 Esimesel poolaastal müüdi kaupa 80000 euro väärtuses. Teisel aasta poolel osteti 215000 euro kaupasid ning aasta lõpuks oli jääk 25000, siis müüdi 215000-25000= 190000 euro eest Müüdud kauba F soetusmaksumus 2010 - 80 000 + 190 000 eurot = 270 00 eurot
Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb välja tuua, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine. 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus Tekkepõhise arvestuse üks puudus on see, et bilansis kajastatud debitoorse võla summa ei pruugi reaalselt peegeldada raha tulevast laekumist. Kui tekib kahtlus mingi arve laekumise suhtes, see arve tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ning kanda kuludesse. Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse individuaalselt. Ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu või ostjale on väljakuulutatud pankrot on need asjaoludeks, mille alusel võib hinnata nõuete laekumise ebatõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks vaatamata sellele, kas võla sissenõudmiseks on rakendatud meetmeid või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks.
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3
Milleks ümbrikupalk ? Arvamuslugu Mis on ,,Ümbrikupalk" ? Ümbrikupalk on ,,käest kätte" makstud ametlikult vormistamata töötasu, millelt ei maksta makse. Miks seda tehakse ? Põhiline ümbrikupalga maksmise põhjus on maksudest kõrvalehiilimine. Ning millised on mõjud ? Ümbrikupalga negatiivne mõju : riigile riigieelarvesse jääb laekumata tulu ja sotsiaalmaks; majandusele pärsib ausat konkurentsi ettevõtluses; töötajale jääb ilma sotsiaalsetest garantiidest, vallandamishüvitistest, ei ole võimalust pangalaenu saada jne. Ümbrikupalga maksustamise põhimõtted: Maksud määratakse ümbrikupalka maksvale tööandjale. Maksu määramisel arvestatakse töötajale makstud netopalk ümber brutopalgaks. Maksud määratakse sellel maksustamisperioodil, mil on aset leidnud ümbrikupalga
, , , . . , . 19 4 RTJ10 « » : « - , , , , , ». , . , , . - , . . RTJ10 , . , : , , , , , , . ( , ), . , , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt
................ KÄIBEANDMIK Saldo............... Käibed .............. Saldo ................. Konto nimetus Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Ülesanne ....... BILANSS ALGBILANSS Aktiva Bilansikirje summa kassa 500 arvelduskonto 177351 ostjate laekumata arved 43568 hoone 685000 inventar 130000 Kokku 1036419 Passiva Bilansikirje summa tarnijatele tasumata arved 29254 võlg töövõtjatele 19935 käibemaksu võlg 88402 pensionikindlustus võlg 188
IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille
5 700 3500 Lõppjääk Kogus Summa 400 1600 700 3100 900 4500 200 1400 FIFO 200 800 LIFO 200 1000 KAALUTUD KESKMINE' Kogumispensioni makse võlg 95 Aktiva Käibemaksu ettemaks 273 166005 Töötuskindlustusmakse võlg 796 ostjate laekumata arved Muud ärikulud 1,220 Reklaamikulud 1,350 Kantseleikulud, postikulu 1,532 Isiku tulumaksu Seadmete võlg remont, varuosad, 1,992 hooldus kulu 2,145 Elektri kulu 2,235 Töötuskindlustuse kulu 2,403 Ruumide kommunaalkulud 2,444 IT teenuste kulu 2,529 Põhivara amortisatsioonikulu 2,875
1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss (nõue) 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 5 5 12 Väljaantud lühiajaline laen 16 16 13 Tööpink 104 104 14 Väljamaksmata töötasud 45 45 15 Ettemakstud järgmise 4 perioodi ajakirjanduse eest 4 16 Sotsiaalmaksukohustus 12 12 17 Litsents 40 40
· AS'i Korp võlakiri (ostetud) (meie ettevõte investeeris AS'i Korp võlakirja raha)- vara · AS'i Reek pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiad- vara · Auto- vara · Büroohoone- vara · Ettemaksed tarnijatele- vara · Ettemaks ostjalt teenuse eest- kohustus · ettemaksuna laekunud rent- kohustus · intressinõue- vara · intressivõlg- kohustus · kaup müügiks- vara · lühiajaline pangalaen- kohustus · osakapital- omakapital · ostjalt laekumata summa- vara · OÜ'le Laks antud lühiajaline laen- vara · Palgavõlg- kohustus · Raha arvelduskontol- vara · Tootmisseadmed- vara · Tulumaksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees kohustus · Võlad tarnijatele- kohustus
1) D: Kaup 11 000 K: Võlad tarnijatele 11 000 2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 3. märts Ost 200 55 7.märts Müük ? ? 9
Kasumiaruanne 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 4 Bilanss AKTIVA 31.12.2002 31.12.2001 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 0 0 Aktsiad ja muud väärtpaberid 0 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 Ostjatelt laekumata arved 0 0 Ostjate vekslid 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) 0 0 Mitmesugused nõuded 0 0 Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 0 0 Nõuded sidusettevõtete vastu 0 0
arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 45 45 5 Saadud lühiajaline laen 70 70 6 Ettemakstud tulevase 5 perioodi kindlustus 5 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 2 2 12 Väljaantud lühiajaline 6 6 laen 13 Tööpink 105 105 14 Töötajatele 40 väljamaksmata töötasud 40 15 Ettemakstud järgmise 4
osasse investeeritud summa suurusega. EELISED: Piiratud vastutus Piiramatu eluiga Suuremad ressursid Suhteliselt väike nõutav algkapital Suhteliselt kerge juhtida PUUDUSED: Raamatupidamine keerukam Juriidiline abi osaühingu loomisel MTÜ- Mittetulundusühing- eesmärgiks või põhitegevuseks pole kasumi teenimine majandustegevuse kaudu. FAKTOORING - on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada vajalikul hetkel vaba raha. SIHTASUTUS- eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. ( Ei teeni tulu ) PIIRATUD VASTUTUS- Aktsiaseltsi eelis, mis paneb aktsinärile vastutuse ettevõtte võlgade eest üksnes aktsiaseltsi investeeritud rahasumma ulatuses. PIIRAMATU VASTUTUS- Nõudmin, et omanik või omanikud vastutaksid täielikult kõikide äritegevuse kahjude ja võlgade eest.
Bilanss Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm väga kõrge likviidsus; väga madal risk; intress kõrgem kui arvelduskontol; määratud miinimumsummad; Rahaturufondide osakud kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); kõrgem tootlus (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast Võlakirjad Ostjatelt laekumata arvete juhtimine Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms. Ostjatelt laekumata summade juhtimise eesmärk: kindlustada pidev usaldusväärne info laekumata arvetest; kiirendada arvete laekumist; vältida mittelaekumisest tulenevaid riske. Analüüsida: ostjatelt raha laekumise väldet (e debitoorse võlgnevuse laekumise välde)
nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügikulu 20. Tootmiskulude kandmine lõpetamata toodangu alla 21. tulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 22
Mis tähendabki raha hankimist kapitali turult. 2) hooajaline finantseerimis vajadus tuleneb olukorrast, kui firma laekumised ja väljaminekud ei lange ajaliselt kokku. Sageli võib ajavahe olla väga pikk (Nt. põllumajanduses ja töötlevastööstuses hooajalised). Hooajalisuse põhimõtte võib tekkida majandusvaldkondades, kus tootmisprotsess on väga pikk. 3) erakorraline finantseerimis vajadus tavapraktikas võib see olla seotud ostjatelt laekumata arvetega; valmistoodang jääb realiseerimata (toodetud lattu). Finantsjuhtimise teoora raskemaks problmeemiks on investeerimis projektide e. äriplaanide vastuvõtmine ja nende rahastamine. Vastavalt erinevate majandusprobleemide tekkimisele ajaloos ja nende tähtsustamise vajadusele on sellega kaasas käinud ka rahanduslik mõtte areng. 1880 - 1900 periood puudub õiguslik regulatsioon. Ettevõttete ja suur ettevõttete moodustamine- Hakkab kujunema investeerimis pangandus
1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1214 Käibemaksu ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1215 Ostjate ettemaksetelt arvestatud käibemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
arvete laekumisega. Suurendades klientide krediteerimist, vähenevad meie laekumised müüdud toodete/teenuste eest ja meil tuleb oma maksevõime tagamiseks leida täiendavaid laekumiste allikaid (näiteks võtta laenu, kaubelda pikemaid maksetähtaegu oma hankijatelt). Samal ajal väheneb meie klientide rahavajadus, kuna neil on võimalik meie poolt neile antud krediiti "pööritada" oma majandustegevuses kuni neile antud maksetähtajani. Ostjatelt laekumata arvete prognoosimiseks koostatakse vastav aruanne, mis on vajalik tööriist ostjatelt laekumata arvete laekumise tähtaegadest ülevaate saamisel. Ostjatelt laekumata arvete aegumisaruanne näitab ostjatelt laekumata arvetest prognoositavaid laekumisi ehk seda millal saabuvad nende arvete tähtajad ja kui suures summas arvete laekumist prognoosime ning millal saabub iga olulisema kliendi laekumata arve maksetähtaeg ja kui suures summas see on (viide 3).
sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 4 Pank Sularahata tehingute teostamine käib panga kaudu. Ettevõttele avatud pangakontosid ehk arveldusarveid nimetatakse ettevõttes arvelduskontoks. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata internetipanga kaudu.
Peamised eelised Laofinantseerimine vabastab laovarude all kinni oleva raha; Muudab infovahetuse operatiivsemaks pakkudes Teile võimalust omada ülevaadet kõikidest tehingutest internetipanga vahendusel ja dokumentide allkirjastamist DigiDoc portaali kaudu; Võimaldab kombineerida erinevaid finantseerimislahendusi (akreditiiv, faktooring). Faktooring Faktooring sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad olulise osa ostjatelt laekuvad arved. Faktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada Teile vajalikul hetkel vaba raha. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. Faktooringu eelised Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; Vabastab ettevõtte käibevahendid; Lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; Suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini; Siseturu ja ekspordi faktooring. Sobib Eesti ettevõtetele, kelle ostjad asuvad Balti riikides
Küsimus 1 Küsimuse tekst Finantstegevuse koondplaani kooseisu kuulub Vali üks: a. ostuplaan b. eelarvestatud kasumiaruanne c. müügiplaan d. kassaplaan Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma müügikäive (kogu müük järelmaksuga) oli juulis 134000 kr; augustis 226000 kr ja septembris 188000 r. Kogemused näitavad, et ostjate debitoorsest lühivõlast laekub ostukuule järgnevas kuus 60% ja ülejärgmises kuus 36%. Ülejäänud 4% jääb laekumata. Septembris laekus firmale ) käibemaksu ei arvestata). Vali üks: a. 226000 b. 188000 c. 183840 d. 194940 Küsimus 3 Küsimuse tekst Iseseisev Firma on lõpetanud projekti nüüdisväärtuspõhise analüüsi, saades tulemuseks 113000 suuruse negatiivse puhasnüüdisväärtuse. Projekt näeb ette 10 aastase kasuliku elueaga automaatseadme soetamise. Iseseisva Firma nõutav kasumimäär ja diskontomäär on 12%. Selleks,
Laenulepingust 6840 Realiseeritud kasum valuuta kursist 8770 Kokku finantstulud ja -kulud 78618 Aruandeaasta kasum(kahjum) 27916 Aktiva Käibevara Raha Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank 8995 Swedbank SEK 6720 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata arved 403335 Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Põhivara Muu materjaalne põhivara 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646
amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA · Raha ja pangakontod · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku · Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku · Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitelaekumised Kokku · Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku · Varud
AKTIVA Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata arved 1 000 000 Ebatõenäoliselt laekuvad summad (50 000) Kokku (neto) 950 000 Kasumiaruande väljavõte 20x1. aasta kohta: Tulud: Müügitulud 1 000 000 Kulud: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 Näide (3) 3. 20x2. aastal laekub ostjatelt 920 000 krooni. Raamatupidamiskanne: D Pangakonto 920 000 K Ostjate tasumata arved 920 000 4. 20x2. aastal teatab müügijuht, et kliendi (AS B) suhtes on algatatud pankrotimenetlus. AS-ilt B on laekumata 45 000 krooni. Raamatupidamiskanne: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 45 000 (Väärtusvähend) K Ostjate tasumata arved 45 000 Meetod: Ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus krediidimüügist (1) Näide 20x1. aastal oli krediitmüük 2 000 000 krooni. Varasemate kogemuste põhjal jäi laekumata 1% krediidimüügist. Enne laekumata arvete hindamist oli kontol Ebatõenäoliselt laekuvad summad ehk Väärtusvähend kreeditsaldo 2000
Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud lühiajalised nõuded
Pangakontod Hansapank Nordea pank 0 0 Ühispank 232 325 0 Kokku raha 256 021 20 022 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed 31.12.2006 31.12.2005 Ostjatelt laekumata nõuded 2 939 143 3 003 867 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -52 562 0 Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu 518 072 509 323 Kokku Ostjatelt laekumata nõuded 3 404 653 3 513 190 Muud lühiajalised nõuded 632 1 180
Säilitada väimalikult pikaajaliselt vanad arved Teavitada aegsasti kliente pangavahetusest 8. Varade rentaabluse näitaja Koosneb kasumiga seotud näitajatest Koosneb kohustuste käibivuse näitajatest Saadakse kasumimäära ja varade käibivuse korrutamisel Väheneb kui suurendada tegevuskulud Koosneb varade käibivuse näitajatest 9. Käibekapitali arvelt saab kujundada odava rahastamisallika Suurendades ostjatelt laekumata arvete hulka Vähendades laoseisu Pikendadaes tarnijatele tasumise tähtaega Kasutades faktooringut Leevendades krediiditingimusi 10. Varude positiivse seisu aitavad kujundada Mitte kasutades just õigel ajal tootmismeetodit Ladustades valmistooteid rohkem kui pooltooteid Ladustamise koondamine Laovarudse planeerimise süsteem Toorainevarude tagastamine tarnijatele 11. Likviidsuse parandamise võimalused suhetes tarnijatega on
eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu palju on vara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed. Aktiva Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved) Passiva Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum) Kasumiaruanne Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda. Kui kulud ületavad tulusid, siis on tegemist kahjumiga ehk negatiivse kasumiga.
Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kontol (perioodilise süsteemi korral seda teha ei saaks). Konto Varud saldo 9.jaanuari seisuga on 121 300 eurot ( 124 600 + 23 900 27 200 = 121 300) Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude-
annaabi.ee 
