Kaassõnad Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja)taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed),pärast (sööki), enne (vihma). Nagu määrsõnad võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes, nt (maja) sisse ; (maja) sees ; (maja) seest; (laua) alla , (laua) all , (laua) alt; (ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt (pilvi). Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad, nt (laua)all, (laua) alt, (minu) meelest,
Kaassõnad ja määrsõnad on muutumatud sõnad. Kaassõnad käivad koos käändsõnadega (ümber metsatuka), määrsõnad tegusõnadega (läks ümber). Kaassõna, mis asub käändsõna ees nimetatakse eessõnadeks (üle mäe), käändsõna järel aga tagasõnadeks (pingi peal). Mõningad kaas- ja määrsõnad esinevad kolmes kohakäändes, nt sisse-sees-seest; poole-pool-poolt. Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse üldiselt muudest sõnadest lahku (väga tubli, piki teed). Pool, poole, poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (siinpool, eestpoolt, sissepoole) ja käändsõnast lahku (lõpu poole, igal pool) Määr- ja kaassõna kirjutatakse eelneva või järgneva sõnaga kokku, kui need koos moodustavad omaette mõiste (aegamööda, pealekauba) JÄTA MEELDE JÄRGMISTE SÕNADE TÄHENDUS: Kindlalt tugevasti, vankumatult Kindlasti kahtlemata Järel taga, pärast
Pöördsõnad: AINUSUS MITMUS 1. Ma Me 2. Sa Te 3. Ta Nad Eesti keeles on kaks aega: olevik ja minevik Muutumatud sõnad: Neid sõnu ei saa käänata ega pöörata. 1. Sidesõnad (NT: ja, ning, ega, või, siis, kuid, vaid, et) 2. Hüüdsõnad (NT: ahhoi, tere, ohoh, hurraa, kurat) 3. Määrsõnad (NT: eile, homme, mullu, hästi, halvasti, kössis, kõveralt, veidi, natuke, pilgeni, veidi, natuke, alla andma) 4. Kaassõnad kaassõnad kuuluvad nimisõnade juurde. (NT: pall veeres laua alla) HARJUTUS 1: Täna on teine september. Üks ei tea mis teine teeb. Kumbki film polnud huvitav. Asesõna, nimis., verb , omadus. Klassivenna karvane koer kipub kõiki hammustama. nimis, omadus., nimis.,tegus, asesõna, tegus. Direktor armastab autoga kiiresti sõita. Nimis.,tegus, nimis, määrs,verb Peale lõunat saabub meie kooli uus õpilane. Kaassõna, nimi.,tegus, pöörds.,ases, omadus., nimis.
Sõnaliigid Käänduvad sõnad Tegusõnad Muutumatud sõnad Nimisõnad, pöörduvad sidesõnad, Omadussõnad, hüüdsõnad, Arvsõnad, määrsõnad, Asesõnad kaassõnad Tegusõnad Käändelised vormid(19) pöördelised vormid(11)
Käändsõnad -nimisõnad (nimetab asju, olendeid, nähtusi. päike) -omadussõnad (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. särav) arvsõnad (näitab nimetatud asjade olendite, nähtuste arvu) asesõnad (asesõna asendab juba nimetatud asju, olendeid nähtusi, see) Põõrdsõnad -tegusõnad väljendavad tegevus paistab Muutumatud sõnad -hüüdsõnad (Tere aitäh jah nonoh) -sidesõnad seovad ja või ning et -kaassõnad "käivad kaasas" (minu) pool pärast (kooli) -määrsõnad määravad -aega-eile -kohta - eemal viisi - soojalt
MUUTUMATUD SÕNAD Muutumatud sõnad ei muutu, neid ei saa pöörata ega käänata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, kaassõnad ja määrsõnad. Hüüdsõna on hüüatus, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse hääli. Kaassõna kuulub lauses nimisõna juurde, nt laua peal, ukse juures, metsa kohal, ringi keskel, pärast tunde. Kaasõna annab sõnale ligilähedaselt samasuguse tähenduse nagu käändelõpp, vrd nt kivi sisse ja kivisse, riiuli peal ja riiulil. Määrsõna võib näidata aega, nt eile, ammu, sageli, siis, kohta, nt allpool, tagasi,
Nimisõnad-vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud Omadussõnad- väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune? Nt: kullakarva, iselaadi,punane Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. Nt kuni, enne, ees, tõttu Sidesõnad muutuvad sõnad, mis seovad lause osasid ja lauseid omavahel. Nt ja, ning, ent, kuna, sest Hüüdsõnad muutumatud sõnad mis väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Nt: tohoh, ennäe, hallo
4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) vastu, pärast(kooli) 3) sidesõnad ja , ning , et , või 4) hüüdsõnad oi , ahah , ehee , hurraa Astmevaheldus ASTEMEVAHELDUSETA SÕNAD ASTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD LAAD JA VÄLTEVAHELDUSLIK Sõna pööramisel või käänamisel ei muutu Muutuvad häälikud Muutub ainult sõna
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust. Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad. Kaassõnad võivad muutuda üksikutes käänetes: (laua) peale, (laua) peal, (laua) pealt. Kaassõna liigid 1. kohakaassõnad: (seina) ääres, (maja) taga, (laua) ümber, mööda (teed) 2. ajakaassõnad: (loengu) kestel, pärast (sööki) 3. põhjuskaassõnad: (haiguse) tõttu, tänu (heatahtlikkusele) 4. viisi- ja seisundikaassõnad: (üksteise) võidu, (epideemia) küüsis 5. vahendi- või abinõukaassõnad: (kaaslaste) abil, (tarkuse) varal 6
pöördelistest (tavaliselt vormidest oli läbi lahku) lugenud · mõned liittegusõnad abielluma aegamööda tohutu Muutumatud · määr- ja kaassõnad · liitmäärsõnad, suur sõnad juurdekuuluvatest mõisted sõnadest laua all (tavaliselt · sõna pool ülespoole · sõna pool igal pool lahku)
Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisund...
liikidest. 2. Tähenduste liigid: leksikaalne (tähendus tavamõttes, nt sõitsin 'liikusin ratta, auto, rongi, bussi jm sõidukiga') ja grammatiline (nt sõitsin lihtminevik, ainsuse 1. pööre). Lähtudes sellest, tuleb vaadata, milliseid tähendusi väljendavad erinevad morfeemid. 3. Erinevad morfeemid väljendavad erinevat liiki tähendusi: 1) Leksikaalsed (tüved) väljendavad leksikaalsed tähendust 2) Grammatilised (tunnused, lõpud, kaassõnad, abiverbid, pronoomenid, sidesõnad jne) väljendavad grammatilist tähendust Vahe kahe vahel pole alati selge. Inimese teadvus toimib nii, et leksikaalne tähendus võib tuhmuda ja selle arvelt tekib grammatiline tähendus. See ongi teine võimalus, kuidas defineerida grammatikaliseerumist. Oma leksikaalse tähenduse tõttu on teatud keeleüksused eriti tõenäolised grammatikaliseerumise kandidaadid (nt ruumilise või ajalise tähendusega, verbid piisavalt üldise
Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks. Muutmatud sõnad · Määrsõnad milline on tegevuse aeg, koht, viis, seisund, või muud asjaolud. Tagasi, kaugel, kaua, tihti, varsti. · Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde ja näitavad selle suhteid teiste sõnadega. Pärast, enne, heaks, kiuste, puhul. · Sidesõnad Seovad sõnu ja lauseid. Ja, ning, ega, ehk, või aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, justkui, jne. · Hüüdsõnad väljendavad tundeid, püüdlevad tähelepanu või jäljendavad heli. Ihhii, ai, mnjah, ennäe, oeh, hoi, halloo, noh, nõõ. Sõnastus
16. Sõnaliigid: Nimisõnad nimetab asju, olendeid Omadussõnad väljendab omadusi Arvsõnad väljendavad arve Asesõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis talitsevad ülalolevate taoliselt, kuid on täistähenduslike sõnadega võrreldes sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega Tegusõnad väljendab tegevust Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde, jagunevad ees- ja tagasõnadeks NB! Mõned kaassõnad funktsioneerivad ka määrsõnana (läbi, pärast, üle, alla, alt) Sidesõnad ülesanne siduda lauseosasid ja lauseid omavahel Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada 17. Morfeem väikseima tähendusega keeleüksus Ühe morfeemi erinevaid variante nimetatakse allomorfideks. 18
EESTI KEELE VORMIÕPETUS. SISSEJUHATUS 1., 2. (17.09.18) MIS ON MORFOLOOGIA? MILLEKS SEDA ÕPPIDA? Pane õigesse vormi! Diivaniparadiisis on lai valik (voodid). Voodeid Narva Kolledzis õpib palju (tublid) tublisid üliõpilasi. Konkursil osalevad Narva Kolledzi (tublid) tublide üliõpilaste kirjalikud tööd. Narva Kolledzi üliõpilaste (kirjalikud) kirjalikkude/kirjalike tööde tase on väga kõrge. Sellel küsimusel on palju (võimalikud vastused) võimalikke vastuseid, sellel juhtumil on palju (põhjused) põhjuseid/põhjusi. Kiri on valmis, kuid mul kahjuks ei ole (ümbrik) ümbrikut/ümbrikku Kodanikud vajavad (loomulikud, inimlikud, mõistlikud) loomulikke, inimlikke, mõistlikke lahendusi, kodanikud ei vaja (õudne, vastik tingimus) õudset, vastikut tingimust. Tahaks magusat ja (suhkur) suhkrut. Carmen on kõhn, pikk ja õrn, kuid Claudia on temast (kõhn) kõhnem, (pikk) pikem, (õr...
Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi. Meessoost nimisõnad berberi keeles tavaliselt algavad ühega nendest kolmest vokaalist: a, u või i - afus "käsi", argaz "mees", udem "näo"
KÄÄNDSÕNAD MÄÄRSÕNAD KAASSÕNAD NIMI ARV -SÕNAD SÕNAD SIDESÕNAD HÜÜDSÕNAD TEGUSÕNAD ASESÕNAD OMADUS - SÕNAD · Muutuvad sõnad: käändsõnad ja pöördsõnad · Muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad · Käändsõnad: nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu ra...
Kokku-ja lahkukirjutamine Lühenenud tüvi- võõrkeel, triivjää, pesemisvahend Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed ...
missugune?. · Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad arve. · Asesõnad on käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis käituvad lauses nagu nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad, kuid on täistähenduslike sõnadega sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega. · Tegusõnad on sõnad, mis väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimusele mida tegema?. · Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. · Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad nimisõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. · Sidesõnad o muutumatud sõnad, mille ülesandeks on siduda lause osasid ja lauseid omavahel. · Hüüdsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad tundeid või mis püüavad tähelepanu äratada. · Vormiõpetus käsitleb sõnavormide moodustamise seaduspärasusi. · Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus.
infektsioon, sub-arktiline, tele-skoop, pro-gramm. 6) Võõrpärisnimede poolitamisel on soovitatav arvesse võtta nii nende hääldust ui ka võimalikku liitsõnalisust : George-down, Volgo-grad. Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher. Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed 5) Perioodikaväljaanded
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad): KOKKU LAHKU Põhimõtted: alatasa, üleeile, omapead, väga hea, tohutu suur, seal sees a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole, b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna siiapoole, allpool, lõuna poolt, kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, ärkamisaeg, inimtühi; aegamööda, jõudumööda, te...
kus üks vokaal teiseneb teiste sõnas olevate vokaalide tõttu, et kõlada ühtsema ja ,,harmoonilisemana''. Eesti kirjakeeles sellist nähtust ei esine, küll aga näiteks Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad. Eesti keeles on sõnaliike samuti 9 nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, sidesõnad, arvsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad ja määrsõnad. (Bengali, 2017)(Erelt jt, 2017)(Language Bengali, 2017) Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib varieeruda, kuid küsilausetes jääb see üldiselt siiski samaks ja erineb ainult intonatsioon (langeb). Eesti keele sõnajärg on SVO ehk subjekt-verb-objekt, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel tegusõna ja lõpuks sihitis. Eesti
2. loeng Keeleviga, stiiliviga. Väärstiilsus. Tüüpilisi stiilivigu. Suulise ja kirjaliku keele erinevusi. Keeleviga, stiiliviga Keeleviga Stiiliviga Ebaõige hääldus, väär tähendus, loogiline Sõnade või väljendite väär kasutus vastuolu, ühildumisvead, lausestusvead Keeleviga on eksimus keelenormide vastu Stiiliviga on kõneolukorda sobimatu sõna või väljend Stiiliviga ei ole keeleviga, kuid keeleviga on enamasti ka stiiliviga. Väärstiilsus on kõneolukorda sobimatu väljendusviis. Tüüpilisi stiilivigu ja vääratusi Stiilivääratus konteksti sobimatu sõna või väljend, saamatus lausete sidumisel ... 1. Stiili lamedus algelise sisuga piiratud ja ilmetu sõnavara Võib järeldada, et Kalevipoeg oli nii töömees kui ka sõjamees. Tema ise ei tahtnud sõdasid. Kui aga tuli sõdida, siis astus ta vapralt lahingusse. Kuid Kale...
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder ...
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiu...
Asesõnadena liigituvad proadverbid enesekohasteks: ise; vastastikusteks: omavahel, vastastikku, isekeskis; näitavateks: sinna, seal, siia, , siis, nii, sedaviisi, sedavõrd jne; küsivateks- siduvateks: millal, kuhu, kus, kust, kuidas, miks, misjaoks, mistarvis jne; ja umbmäärasteks: kunagi, kusagile, kusagilt, millegipärast, mujale, mujal, mujalt, teisale, , teisiti,kõikjal, , alati, igati jne. 14. Kaassõna e adpositsioon, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna(fraasi) juurde, andes sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändetunnused, nt (maja) taga, (linna) kohal. Kaassõnad võimaldavad edasi anda palju mitmekesisemaid ja täpsemaid tähendusvarjundeid kui käändetunnused. Ehkki mõnel juhul saab kasutada paralleelselt nii kaassõna kui ka käändetunnust, on käändetunnuste tähendus palju abstraktsem ja seetõttu ka kasutusala laiem. Pani raamatu lauale
8) Eesti keele häälikuline jagunemine. Häälikuliselt jaguneb eesti keel vokaalideks ning konsonantiteks. 9) Kuhu langes eesti keeles rõhk? Miks on sõnas üldse rõhku vaja? Eesti keeles langeb rõhk alati esimesele silbile. Rõhku on vaja selleks, et sõnu eristada, kuna teatud silpide erineva rütmi ning rõhuga ütlemisel muutub ka sõna tähendus. 10) Sõnaliigid. Eestikeeles on muutuvad(käändsõnad ja pöördsõnad) ning muutumatud (sidesõnad, kaassõnad, määrsõnad, hüüdsõnad) 11) Vormitasand: 14 käänet/tegusõna muutmine viies kategoorias (pööre ja arv, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik). Vormimoodustus toimub kas käänates või pöörates. Pööre on kas mitmuses või ainsuses, ehk mina, sina, tema, meie, teie, nemad. Aeg jaguneb olevikuks ja minevikuks, minevik jaguneb omakorda lihtminevikuks, täisminevikuks ning enneminevikuks. Kõneviisid on kindel, tingiv(ks), kaudne(vat), käskiv.
KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse nimetavas käändes Märklaud, lõppsõna olev täiendsõna Ains om olev täiendsõna Toakoer, jahikoer, linnukoer, Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse märgib iiiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee Konsonanttüveline (s- Hingamiselund, Ains om olev täiendsõna, Selle seina vaip (see seinavaip), tüveline) täiendsõna tootmisprotsess millele eelneb laiend (laiend küpse vilja pead, minu maja kuulub täiendsõna, mitte aken põhisõna juurde) Lühenenud nimi-ja Inimsugu, kuningriik o...
Määrsõnad: Kohamäärsõnad: ette, ees, eest, kõrgele, kukil, kohati, paiguti Ajamäärsõnad: eile, homme, viimati, suviti, ammu, varem, mullu, kaua, harva Viisi ja seisundimäärsõnad: halvasti, vapralt, salaja, kinni, lahti, lokkis, purjus, alasti Kvantiteedimäärsõnad: kahekaupa, palju, vähe, üsna, väga, veel, märksa Rõhumäärsõnad: võib-olla, arvatavasti, kahjuks, ju, samuti, eelkõige, hoopis, no Kaassõnad: Mõõdukaassõnad: kuni, ligi, üle Ajakaassõnad: enne, pärast, eel Kohakaassõnad: eest, taga, läbi, üle, juures, alla Abstraktkaassõnad: tõttu, abil, asemel, pihta, poolt, järgi Sidesõnad: Ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, et, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, nagu jne. Hüüdsõnad: Ennäe, kõtt, tsau!, tere!, tohoh jne. 5) Vormiõpetus: tüvi, liited ja tüvevaheldus- Sõnavorme saadakse tüvevahelduse ja
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken ...
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
Sellesarnane Enese otsimine Hästi Kellaviietee tasustatud(kuidas?) Sõnaliigid Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad käändsõnadeks, pöördsõnadeks ja muutumatuteks sõnadeks. KÄÄNDSÕNAD PÖÖRDSÕNAD MUUTUMATUD SÕNAD nimisõnad tegusõnad määrsõnad omadussõnad kaassõnad arvsõnad sidesõnad asesõnad hüüdsõnad Käändsõnad muutuvad käändes ja arvus s.t. nad käänduvad. Pöördsõnad muutuvad pöörde, aja, kõneviisi jms poolest s.t nad pöörduvad. Muutumatud sõnad esinevad ainult ühes vormis või neist saab moodustada vaid üksikuid käändeid, nt alla all, alt. Tähenduse alusel eristame 9 sõnaliiki. 1.Nimisõnad- küsimus kes? mis
Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna 9 (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest. 12. Kaassõna e adpositsioon - on muutumatu sõna, mis kuulub käändsõna juurde. Kaassõnadel pole iseseisvat leksikaalset tähendust, nad väljendavad vaid sõnadevahelisi seoseid lauses ega ole seetõttu ka iseseisvad lauseliikmed. Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada: 1) ruumi- ja kohasuhteid, nt laua alla, pliidi ees
ole küsimustatavad). Kaassõna- on muutumatu sõna, mis kuulub käändsõna juurde. Kaassõnadel pole iseseisvat leksikaalset tähendust, nad väljendavad vaid sõnadevahelisi seoseid lauses ega ole seetõttu ka iseseisvad lauseliikmed. Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada:ruumi- ja kohasuhteid, ajasuhteid, põhjuslikke suhteid, seisundit, viisi, suhtumist, suhet,mõõtu, määra, mööndust: tegijat: , valdajat, vahendi, kaasas- ja ilmaolu Sidesõna- Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina.
Kodune kontrolltöö Õiged vormid ainsus-mitmus, eitus, ajavormid, võrdlusastmed, käänded ja kaassõnad. Joonige alla vale(d) vorm(id) ja kirjutage õige(d) mõttekriipsu järele. Kui kogu lause ümber teete, kirjutage see samuti mõttekriipsu järele. 1. Mitte mõistes olukorra piinlikkust, jätkas nõmik juttu. Mõistmata 2. Kuidas mõjutab vanus ja haridus teenistust? mõjutavad 3. Serveeri taldrikule koos riivitud juustu ja hakitud peterselliga. Söö koos mitmeviljakukliga. taldrikul 4. Otsekohesuse ja hingestatuse tõttu mu hinnang temast paranes. talle 5
sidekriipsu abil: Kerese-nimeline Lydia Koidula nimeline KOKKU LAHKU -teist, -kümmend ja sada: kaksteist, kolmsada Ülejäänud arvsõnad: kolm tuhat,'kuus miljonit kaheksakümmend. seitse, kaheksa miljardit. 2.4 Arvsõna kokku-ja lahkukirjutamine 2.5 Muutumatute sõnade kokku-ja lahkukirjutamine Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt lahku: väga hea, kaugelt tulnud, maad ligi, pea kohal. Kui kaks kõrvuti olevat sõna moodustavad määrsõnalise väljendi, siis kirjutatakse nad kokku: tasapisi, kusjuures, seepärast, aegamööda. Kaks sõna koos väljendavad midagi muud kui kumbki sõna eraldi kirjutatuna: ühtelugu (= sageli, ühtepuhku) - ühte lugu kõigepealt (= eeskätt, kõige enne) - kõige pealt ülekäte (= hukka, käest ära) - üle käte 2
sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). 5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus Lisamine e aglutinatsioon tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le Tüvevaheldus sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba.
Transitiivne(sihiline, nt koer sööb konti)/instransitiivne(sihitu, nt poiss jookseb. Jänes magab) lause/verb Sõnaliigid fraasid: Nimisõna ehk substabtiiv-substantiivfraas ehk noomenifraas = NP Omadussüna ehk adjektiiv AP Tegusõna ehk verb(sh infinitiivid ja partitsiibid) VP Määrsõna ehk adverb AdvP Arvsõna ehk numeraal QP Asesõna ehk pronoomen Määrsõna ehk kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid - kaassõnad, abiverbid, partiklid jm) -PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: Alus ehk subjekt - NP Öeldis ehk predikaat - VP Sihitis ehk objekt - NP Öeldistäide ehk predikatiiv NP vi AP Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP Täiend ehk atribuut AP Süntaktiised seosed: süntaksi eesmärk luua lauses sõnadevahelisi seoseid · Tasandiseosed: 1) rinnastav kaks üksust võrdsed, nt rindlause; võimalik ka et alus ja öeldis võrdsed 2)
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
Ilmuvad uued sõnad, nt suur Samuti ilmuvad värvust ja vormi märkivad sõnad. Sel perioodil ilmneb lastel oskus rääkida asjast ka siis, kui ta pole nähtaval. Selle võime arengut näitab ka laste mäng lapsed mängivad tuttavaid igapäevaelu-toimetusi väga detailselt. Nt laps võtab kannu, kallab kujutletavat mahla kruusi ja joob. Kõnet kasutatakse tegevuse järjestamiseks ja eristamiseks. Fraasid - on iseloomulik palju lühikesi fraase ja lihtsad laused. Ilmuvad kaassõnad peal ja sees, nt tassi sees, laua peal (Kikas 2008). Teise eluaasta lõpus suureneb laste huvi teiste laste vastu, keskendutakse järjest pikemat aega ühele tegevusele. Laps suudab osaleda üsna pikkades vestlustes, kui täiskasvanu seda vestlust juhib - küsides küsimusi või tuues välja asju, mida kommenteerida. Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel Laps oskab: · oma arvamust väljendada; · Teiega vestelda; 7
pöörduta. Ta ei tohi ette teada oma hukkumise aega ega kohta. Enesetapp on islamis rangelt keelatud. Need, kes panevad toime massimõrva ja lisaks veel enesetapu, lähevad põrgusse, mitte paradiisi. (Frederick Forsyth ,,Afgaan") Vormiõpetus Sõnaliigid käändsõnad ehk noomenid: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad pöördsõnad ehk verbid muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega Ainsus mitmus Nimetav ratas rattad Omastav ratta rataste Osastav ratast rattaid Sisseütlev rattasse ratastesse ehk rattaisse Seesütlev rattas ratastes ehk rattais
moodustamiseks tarvilikke morfoloogilisi operatsioone. potentsiaalselt vaba morfeem- morfeem, mis võib esineda kas omaette või teiste morfeemidega liitunult pragmaatika- keeleteaduse haru, mis uurib keelekasutuse ja olukordade ning kõnelejate vahelisi seoseid predikaat e. öeldis predikatiiv e. öeldistäide e. predikaatnoomen- ülesanne sama, mis predikaadil, see preditseerib midagi subjekti kohta prefiks e. eesliide, käib tüvisõna ette pre- japostpositsioonid e. adpositsioonid e. kaassõnad presupositsioon- eeltingimused või oletused. See mida arvatakse olevat tõene või tuntud, kui lauset kasutatakse primaarsed grammatilised kategooriad- peamised sõnaliigid: noomenid, verbid ja partklid proadverb e. asemäärsõna propositsioon- lause tuumosa, mis võimalikult lihtsalt väljendab kõne all olevat olukorda või suhet prosoodilised e. suprasegmentaalsed tunnused- üle segmendipiiri ulatuvad tunnused
sina, see, keegi) 2. Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) 3. Muutumatud sõnad (neid ei saa käänata ega pöörata): a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes
mida lugeja juba teab, mis ei ole antud teemas oluline ning mida on võimatu kirjutatust mitte välja lugeda. (Kasik 2007: 75-76) Liigsõnalisuse vältimiseks on otstarbekas kasutada tegu- ja nimisõnu, sest tarbetud määr- ning omadussõnad viivad lugeja tähelepanu eemale. Viimaste all ei ole mõeldud selliseid omadussõnu, mis piiravad või täpsustavad põhisõna tähendust (nt hall vaip), vaid selliseid, mille tähendust väljendab põhisõna (nt vapper kangelane). Ka ebamäärased kaassõnad nagu abil, alal, arvel, osas, poolt jms. tekitavad liigsõnalisust ning ähmastavad mõtet. (Kasik 2007: 76-77) 10 2 EESTI ASJAAJAMISKEELE KASUTUST REGULEERIVAD NÕUDED Keele normide ning normingute loomise ja arendamisega tegelevad keelepoliitika, keelekorraldus ning keelehoole (Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Keelepoliitika kuulub Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemislasse. Selle
tunnused (kuidas?). Näide: meeleldi, halvasti, vapralt, alati, norgus, lokkis, lukus. · Hulgamäärsõnad märgivad hulka või määra (kui palju? kusagil on? kuhugi mitmekesi mindi?). Näide: palju, vähe, väga, tohutult, veel, märksa. · Rõhumäärsõnad annavad edasi kõneleja hinnangut. Näide: võib olla, kahjuks, arvatavasti, eelkõige, juba, kindlasti, ometi, noo. Kaassõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna juurde ja kaassõna võib jagada ees- (enne) ja tagasõnadeks (lõuna järel). Näide: peal, juures, ees, kõrval, all, üleval, taga, kohal, sees, läbi, tõttu, abil, üle jne. Sidesõnade ülesanne lauses on siduda lause erinevaid osi. Arvult eesti keeles on sidesõnu vähe. Lihtsidesõnade- ja sidesõnadeühendid (sellepärast, et). Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada.
· Käänded jagunevad flektiivseteks (N, G, P) ja sufiksilisteks (9) · Käänete hulgas on essiiv, kuid pole komitatiivi ja terminatiivi (nagu soome keeles). Viimased on postpositsioonide hulgas. · Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse Sünatks: · Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand, täis- ja osaalus · Kasutamisest: täis- ja osasihitis, käändevormid, kaassõnad, infinitiivid, partitsiibid, adverbid · Reegleid soome keele eeskujul. Ahrensi grammatika etümoloogiline sõnaloend: · Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud. 5. Ferdinand Johann Wiedemann (1805-1887) · Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest · Peterburis teaduste akadeemia akadeemik · Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajaja 19.sajandil Kavandas sarja:
Traditsiooniliselt nimetatakse sõnaühendiks sellist täistähenduslikest sõnadest koosnevat nominatiivset keeleüksust, mis koosneb põhisõnast ja selle laiendist või laienditest. Seega saab sõnaühendiks nimetada neid fraase, kus põhisõnal on laiend(id). Sõnaühendit ei moodusta verbi liitvormid (oleme käinud, ei saanud), ülivõrde analüütilised vormid (kõige ilusam), käskiva kõneviisi eitavad vormid (ärge viivitage), ühendverbid (alla kirjutama), ees- ja kaassõnad koos käändevormiga (maja taga, kuni majani, üle silla), mitmesõnalised arvsõnad (kaks viiendikku, seitsmekümne kolmas). Sõnaühendeid rakendatakse lause ehitusmaterjalina (on üks vahetutest moodustajatest) ja teda kasutatakse suhtlemisel harilikult lause koosseisus. Dialoogis võib aga sõnaühend olla ka lause (lausungi) funktsioonis, harilikult vastusrepliigina (Mida teed? — Korjan õunu). Sõnaühend on
Kui nad esinevad subjektina, tuleb neile juurde mõelda nimisõna, mis on lausest välja jäänud. Nt inimene (nimisõna), tema (asesõna), valge (omadussõna), kahtlev (kesksõna). Allpool näeme, et kaht viimast subjektina kasutades märkame väljajättu ja peame sageli selguse mõttes juurde lisama nimisõna, võttes selle kontekstist või juurdemõeldavast kontekstist, nt ,,kahtlev" vajab enda kõrvale nimisõna, olgu see siis ,,inimene", ,,kohtunik" või ,,hobune". Määrsõnad (adverb), kaassõnad ehk ees- või tagasõnad (preposition and postposition), sidesõnad (conjunction) ning hüüdsõnad (interjection) on sünkategoremaatilised. Neid saab subjektidena kasutada üksnes siis, kui nad esinevad sõnade nimetusena, nt lause ,,Millal“ on ajaline määrsõna. 5 C. K. Ogden ja I. A. Richards illustreerisid sõna, mõiste ja objekti vahekorda semantilise kolmnurgaga, mille iga nurk kujutab ühte kolmest sfäärist: Mõtlemine: MÕISTE (tähistatu), nt 'kivi', 'raske'
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
