Eesti keele reeglid (0)

1) Lause lõpumärgid
 
Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi.
 
Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt.
Homme hakkab kool.
Eile käisime õues.
 
Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk.
Ära mängi lolli!
Tule tuppa !
 
Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk.
Mitu tundi sul on?
Kas sa tuleksid minuga kinno ?
 
2) Lauseosa
 
Öeldis – Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses !).
Alus – Väljendab tegijat.
Sihitis  – Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud.
Määrus – Väljendab aega, kohta, viisi vms.
Täna hommikul
magasin
ma
väga sügavalt
oma voodis .
Millal?
Mida tegin?
Kes?
Kuidas?
Kus?
Määrus
Öeldis
Alus
Määrus
Määrus
 
 
 
 
Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.
Hiigelsuur põder                             Minu raamat                         Toa nurk
 
3) Lause liigid
 
Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega.
Päike särab taevas.
 
Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega.
Päike särab taevas ja linnud   laulavad .
 
Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega.
Täna on külm. Panen mantli selga . ->  Täna on külm ning ma panen mantli selga.
 
Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks.
Mul on kodus kommi (MIDA?), šokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?).
 
4) Otsekõne
 
Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega.
 
OTSEKÕNE SKEEMID:
Saatelause: „Otsekõne.!?“ (Ema hõikas: “ Tule tuppa!“)
„otsekõne,!?“ saatelause. („Mulle meeldib see,“ lausus Kati.)
„otsekõne,!?“ saatelause, „otsekõne“ („Kuule sina,“ lausus ema, „Mida sa teed?“)
 
Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga.
„Ema, aita mind!“                             „Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!“
 
5) Sõnaliigid
 
Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt.
 
Nimisõnad
Tähistavad
Mis? Kes?
Koer, kapp
Omadussõnad
Iseloomustavad
Missugune?
ilus, punane
Arvsõnad
Näitavad hulka
Mitu? Mitmes?
Kolm, kuues
Asesõnad
Asendavad eelmisi
Mis? Kes? Mitu? jne
Meie, see
Tegusõnad
Väljendavad tegevust
Mida tegema? jne
Sööma, joome
Määrsõnad
Näitavad aega, kohta jne
Kus? Kuidas? Miks?
Eile, seal
Kaassõnad
On koos teiste sõnadega
Üle (tee), (seal) pool
Sidesõnad
Seovad sõnu, lauseid
et, ning, ja, aga
Hüüdsõnad
Annavad edasi hüüde
Ai, hurraa, appi
 
6) Sidesõnad
 
Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega:
 
Et, sest, kuid, vaid, aga –
seisavad koma taga.
Ja, ning, ehk, ega, või –
ette koma ei käi.
 
6) Suur ja väike täht
 
Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja).
 
Ants Antson , Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas
 
Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed.
 
esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia.