Eesti keele Sõnaliigid (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis vastavad küsimustele mitu?
Mis vastavad küsimustele mitmes?

Lõik failist

Sõnaliigid

KÄÄNDSÕNAD

Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?)
Näited: auto, inimene, mopeed, pall
Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?).
Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune

Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad:

Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?)

Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?)
Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud .
Arvsõnad jagunevad kolmeks:

Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad)

Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud)

Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu)

PÖÖRDSÕNAD

Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Renez Õppematerjali autor

Eesti keele sõnaliigid.
Kokkuvõtlik konspekt.

nimisõna omadussõna arvsõna asesõna tegusõna määrsõna kaassõna hüüdsõna sidesõna

Sarnased õppematerjalid

doc

Sõnaliigid

Nimisõnad-vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud Omadussõnad- väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune? Nt: kullakarva, iselaadi,punane Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. Nt kuni, enne, ees, tõttu Sidesõnad muutuvad sõnad, mis seovad lause osasid ja lauseid omavahel. Nt ja, ning, ent, kuna, sest Hüüdsõnad muutumatud sõnad mis väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Nt: tohoh, ennäe, hallo

Eesti keel

docx

Morfoloogia

nimetatakse allomorfideks. Võivad olla kas üksteist välistavad ehk komplementaarses distributsioonis (oma ümbrusest tingitud) või vabalt varieeruvad. Leksikaalset tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tüvimorfeemideks ehk lihtsalt tüvedeks, ka juurmorfeemideks. Tüved võivad esineda koos liidetega, liide on samuti leksikaalset tähendust kandev omaette morfeem. Grammatilist tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tunnusmorfeemideks ehk tunnusteks. Eesti keele vormiõpetuses on käände- ja pöördetunnuseid nimetatud ka lõppudeks selle põhjal, et nad esinevad alati sõnavormi lõpus, nt raamatutele, kirjutasime. Formatiiv: Ühes sõnavormis kajastub enamasti mitu grammatilist tähendust. Kõigi ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendust nimetatakse formatiiviks. 2. Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. I. a) analüütilised keeled

Keeleteadus

docx

Sõnaliigid

Sõnaliigid Muutuvad sõnad · Nimisõnad Kes? Mis? Nimetavad olendeid, asju ja nähtusi. Korvpallur, vend, pall, treener, põlv, tulevik, tuul. · Omadussõnad Missugune? Milline? Väljendavad omadusi (värvust, kuju, suurust jms). Ilus, kartlik, kõrvaline, lumekarva. · Arvsõnad Mitu? Mitmes? Väljendavad arve. Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks. Muutmatud sõnad · Määrsõnad milline on tegevuse aeg, koht, viis, seisund, või muud asjaolud. Tagasi, kaugel, kaua, tihti, varsti. · Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde ja näitavad selle suhteid teiste sõna

Eesti keele ajalugu

docx

Eest keele struktuuri põhimõisted

· Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. · Esimene välde on see, mis esineb ainult lühikestes rõhulistes silpides. · Teine välde on see, mis esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. · Kolmas välde on see, millel on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi. · Fonotaktika on see, mis määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte. · Sõnaliik on keeles ühtmoodi käituvate sõnade hulk.

Eesti keel

docx

Morfoloogia alused

tuled ja tuled tuvastamisel. Morfeem - keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib olla kahesugune – grammatiline või leksikaalne. Leksikaalset tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tüvimorfeemideks ehk lihtsalt tüvedeks, ka juurmorfeemideks. Tüved võivad esineda koos liidetega, liide on samuti leksikaalset tähendust kandev omaette morfeem. Grammatilist tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tunnusmorfeemideks ehk tunnusteks. Eesti keele vormiõpetuses on käände- ja pöördetunnuseid nimetatud ka lõppudeks selle põhjal, et nad esinevad alati sõnavormi lõpus. Iga sõnavorm koosneb kas ainult tüvimorfeemi(de)st, nt auto, hüppa või tüvimorfeemi(de)st ja ühest või mitmest tunnusmorfeemist, nt autost, hüpatagu. Allomofr – ühe morfeemi erinevad konkreetsetes sõnavormides esinevad variandid. Allomorfid võivad olla

Eesti keel

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t.

Akadeemilise kirjutamise alused

rtf

Sõnaliigid

Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja jä

Eesti keel

doc

Reeglid eesti keelel

Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome

Eesti keel

Rohkem sarnaseid