Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaassõnad konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kaassõnad
Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja 
täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja)taga, (linna) kohal
(laua) ümber, (saali) keskelmööda (teed),pärast (sööki), enne (vihma). 
Nagu määrsõnad  võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes
nt (maja) sisse ; (maja) sees ; (maja) seest; (laua) alla , (laua) all , (laua) alt; 
(ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt 
(pilvi).
Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele 
nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti 
kaassõnadest on tagasõnad, nt (laua)all, (laua) alt, (minu) meelest
(liiva) sisse, (supi) sees, (maja) seest, (kümnete) viisi, (tosinate) kaupa
(üksteise) võidu.
Eessõnu on vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki­по, 
вдоль ( randa ), ilma (emata), kuni (metsani).
 
Kohakaassõnad 
Послелоги, требующие падежа  omastav , обычно имеют три формы:
kohale­kohal­kohalt; peale­peal­pealt; ette­ees­eest; sisse­sees­seest; alla­all­
alt; keskele­keskel­keskelt; juurde­juures­juurest; kätte­käes­käest; järele­järel­
järelt;vahele­vahel­vahelt; äärde­ääres­äärest.
Mine ukse juurde.
Seisa  ukse juures.
Tule ukse juurest ära. 
Hiir  jooksis kapi alla.
Hiir on kapi all.
Hiir jooksis kapi alt välja.
Предлоги требующие падежа 
omastav
Üle – через 
Läbi – через, сквозь
Ümber­ вокруг
Me läksime üle tänava.
Предлоги, требующие 
падежа  osastav
Keset­ посреди
Vastu­ против
Mööda – по, вдоль
Piki – по, вдоль
Mööda teed sõitis auto.
Предлог kuni, требующий 
после себя  rajav
Kuni­ до 
Me jalutasime kuni sillani.
Ajakaassõnad
Послелоги, требующие 
падежа omastav
Jooksul­ в течение, во время
Eest­ за (тому) назад
Pärast­ через
Eel­ перед
Aja jooksul haavad paranevad.
Päikeseloojangu eel oli soe.
Предлоги, требующие 
падежа osastav
Enne­ до, перед
Pärast­ после
Pärast tööd läksime  jalutama .
Enne õhtut ärge mind oodake.
Послелоги, требующие 
падежа seestütlev
Saadik­ с, со
Peale­ с, со
Alates­ начиная с
Ootan sind kella kolmest saadik.
Sellest päevast peale ma enam ei suitseta.
Põhjus­ ja otstarbekaassõnad.
(послелоги, выражающие причину и цель 
действия)
Послелоги, требующие 
падежа omastav
Pärast, tõttu­ по, за, из­за
Jaoks, tarvis – lдля
Üle – за 
Puudusin töölt haiguse tõttu.
Poja jaoks leiab ta alati raha. 
Kvantiteedikaassõnad
(выражают количественные соотношения)
Послелоги и предлоги, 
требующие падежа omastav
Kaupa, viisi – по 
Ümber­ около
Arbuuse toodi turule tonnide kaupa.
Alla­ меньше, ниже
Üle­ больше, свыше
Koosolekule tuli üle saja töötaja.
Muid suhteid väljendavad 
kaassõnad
(mille?) teel­ по 
(mille?) kaudu­ через, по
(kelle,mille?) suhtes­ относительно, в отношении, насчет
(kelle,mille?) poolest – в отношении, по 
(kelle,mille?) asemel, eest­ вместо, за
(kelle,mille?) järgi­ согласно, по
(kelle,mille?) kohta – о, об, про
Peale (kelle,mille?) ­кроме 
Koos (kellega, millega?) – вместе с 
Ilma ( kelletamilleta ?) – без 
Me vestlesime telefoni teel.
Vanuse poolest võib ta olla juba pensionäär . 
Sõidan koos õpolastega ekskursioonile.

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Kohakaassõnad 
  • Slide 6
  • Предлоги требующие падежа omastav
  • Предлоги, требующие падежа osastav
  • Предлог kuni, требующий после себя rajav
  • Slide 10
  • Послелоги, требующие падежа omastav
  • Предлоги, требующие падежа osastav
  • Послелоги, требующие падежа seestütlev
  • Slide 14
  • Послелоги, требующие падежа omastav
  • Slide 16
  • Послелоги и предлоги, требующие падежа omastav
  • Muid suhteid väljendavad kaassõnad
  • Slide 19
Vasakule Paremale
Kaassõnad konspekt #1 Kaassõnad konspekt #2 Kaassõnad konspekt #3 Kaassõnad konspekt #4 Kaassõnad konspekt #5 Kaassõnad konspekt #6 Kaassõnad konspekt #7 Kaassõnad konspekt #8 Kaassõnad konspekt #9 Kaassõnad konspekt #10 Kaassõnad konspekt #11 Kaassõnad konspekt #12 Kaassõnad konspekt #13 Kaassõnad konspekt #14 Kaassõnad konspekt #15 Kaassõnad konspekt #16 Kaassõnad konspekt #17 Kaassõnad konspekt #18 Kaassõnad konspekt #19
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JelizavetaI Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kaassõna
4
docx

Kaassõna

KAASSÕNAD EESSÕNAD ja TAGASÕNAD Kohakaassõnad A. Moodustavad kolmikuid (KUHU?KUS? KUST?) Kuhu? Kus? Kust? Tõlge Näitelause kõrvale kõrval kõrvalt рядом Sõitis maja kõrvale lähedale lähedal lähedalt вблизи, неподалеку Minu töökoht on minu maja lähedal alla all alt под Tuilin mäest alla juurde juures juurеst к, около, у, от Käisin arsti juures. äärde ääres äärеst около, к(краю) Tuleb mere äärest. taha taga tagant за Istub minu taga. ette ees

Eesti keel mitte-eesti koolides
Morfoloogia alused
42
docx

Morfoloogia alused

Asesõnadena liigituvad proadverbid enesekohasteks: ise; vastastikusteks: omavahel, vastastikku, isekeskis; näitavateks: sinna, seal, siia, , siis, nii, sedaviisi, sedavõrd jne; küsivateks- siduvateks: millal, kuhu, kus, kust, kuidas, miks, misjaoks, mistarvis jne; ja umbmäärasteks: kunagi, kusagile, kusagilt, millegipärast, mujale, mujal, mujalt, teisale, , teisiti,kõikjal, , alati, igati jne. 14. Kaassõna e adpositsioon, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna(fraasi) juurde, andes sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändetunnused, nt (maja) taga, (linna) kohal. Kaassõnad võimaldavad edasi anda palju mitmekesisemaid ja täpsemaid tähendusvarjundeid kui käändetunnused. Ehkki mõnel juhul saab kasutada paralleelselt nii kaassõna kui ka käändetunnust, on käändetunnuste tähendus palju abstraktsem ja seetõttu ka kasutusala laiem. Pani raamatu lauale

Eesti keel
Grammatika edasijõudnule
44
doc

Grammatika edasijõudnule

, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ain

Vene keel
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna 9 (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest. 12. Kaassõna e adpositsioon - on muutumatu sõna, mis kuulub käändsõna juurde. Kaassõnadel pole iseseisvat leksikaalset tähendust, nad väljendavad vaid sõnadevahelisi seoseid lauses ega ole seetõttu ka iseseisvad lauseliikmed. Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada: 1) ruumi- ja kohasuhteid, nt laua alla, pliidi ees

Eesti keel
Eesti keele reeglid
36
docx

Eesti keele reeglid

Sellesarnane Enese otsimine Hästi Kellaviietee tasustatud(kuidas?) Sõnaliigid Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad käändsõnadeks, pöördsõnadeks ja muutumatuteks sõnadeks. KÄÄNDSÕNAD PÖÖRDSÕNAD MUUTUMATUD SÕNAD nimisõnad tegusõnad määrsõnad omadussõnad kaassõnad arvsõnad sidesõnad asesõnad hüüdsõnad Käändsõnad muutuvad käändes ja arvus s.t. nad käänduvad. Pöördsõnad muutuvad pöörde, aja, kõneviisi jms poolest s.t nad pöörduvad. Muutumatud sõnad esinevad ainult ühes vormis või neist saab moodustada vaid üksikuid käändeid, nt alla all, alt. Tähenduse alusel eristame 9 sõnaliiki. 1.Nimisõnad- küsimus kes? mis

Eesti keel
Vene keel - Grammatika Reeglite Tabelid
44
doc

Vene keel - Grammatika Reeglite Tabelid

РУССКИЙ ЯЗЫК В ТАБЛИЦАХ Правила, таблицы, примеры Справочное пособие для учащихся с эстонским языком обучения Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed,

Vene keel
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun