Saksamaale (lõuna Münchenisse) ja temast sai seal surmani õuekomponist ja õuekapelli juht. Teda hüüti Belgia Orpheuseks. Teda on võrreldud Mozartiga (16.saj. Mozart, oma aja imelaps). On hästi palju teoseid kirjutanud -üle 2000 igasuguse zanri. Lõi nii vaimulikke kui ilmalikke motette, madrigale. Ta oli suur renessansi aja kunstnik. Tõi ilmaliku ja rahvaliku muusika elemendid vaimulikku muusikasse. Vaimulikku muusikasse tuli ka elurõõmu. "Beatur Vir" (naiskoor, mitmehäälne, on ka kaanonit, suhteliselt kõrge, saateta), "Magnum Opus" (kõrge, väga lähedaste häältega, saateta, muutub rütmiliseks).
eelistatud nimetust koorisümfoonia (,,Meie Err," ,,Maga-maga matsikene," ,,Sirisege, sirbikesed," ,,Mis sa sirised, sirtsukene," ,,Undsel ilmal lätsi ma" jt). Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles ei toimunud hiljem suuremaid muutusi. Kreegi helikeeles peegeldub helilooja rahulik ja tasakaalukas iseloom, muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Ka kasutas ta järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid nagu kaanonit, ostinaatot ja imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Cyrillus Kreegi loomingut Mart Saare omaga- mõlemad on esimesed, kes sel määral tuginesi oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Ka varasemad põlvkonnad olid regivärsile tuginenud kuid Saare ja Kreegi käsitlus oli uudne- nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid harmooniliselt varasematest hoopis mitmekülgsemad. Sageli tajutakse nende harmooniat ja
Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs ning suhe eesti luulekaanoniga Käesoleva essee eesmärgiks on võrrelda Jüri Kolgi luuletust "Veel kord luule" Betti Alveri luuletusega "Ei vaibu" eesti luulekaanoni taustal, tuginedes Tiit Hennoste artiklile "Kaanon. Kaanan". Hennoste artikli järgi on luulekaanon teatud kogum autoreid ja tekste, aga mitte ainult - see on ka kirjandussituatsiooni sees ja väljas olevate suhete võrk. Kaanonit püütakse säilitada osana pärandist. Näiteks on üsna tihti tegu kohustusliku kirjandusega, mida lugeja õpib koolis ja mida suur osa inimestest peab "tuumikuks". Veel parem näide on autorina Tammsaare ja tema teostena "Tõe ja õiguse" esimene ning neljas osa, mida loetakse nii koolis ning mis on pea iga eestlase teadvusest läbi käinud kas mõne lavastuse, artikli või raamatu läbi. Esimene eesti luulekaanon oli rahvusromantilise tuumaga. Küll aga muutus kaanon
Hennoste artikkel ,,Kaanon. Kaanan’’, mis on ilmunud raamatus ,,Eurooplaseks saamine’’ aastal 2003 ning varasemalt ka ajakirjas Vikerkaar aastal 1997. Kaanoni defineerimiseks on mitmeid võimalusi, kuid kirjanduses on seda peamiselt peetud ,,klassikaks’’, kuhu kuuluvad kirjandusmaastikul mõjukate inimeste või suurte lugejaskondade poolt kvaliteetseks ja oluliseks peetud autorid ning teosed, seega moodustavad need ka mõlema grupi ,,keskmise’’. Samas võiks kaanonit võtta pigem vaadeldava ajastu normisüsteemi toodanguna – nii temaatiliselt kui ka vormiliselt ja keeleliselt. Eesti luulekaanon on temaatiliselt väärtustanud nukrat eestimeelsust ja isamaalisust, vormiliselt mõõdukat originaalsust ja keeleliselt puhtust ning ilu. Tegelikult võib väita, et 20. sajandi algus muutis eesti luulekaanonit kaasaegsemaks tänu noorsoorühmitustele, nagu näiteks Siuru ja Tarapita, kuhu kuulus ka näiteks Marie Under,
Kammermuusikat lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta
t. teatud väljakujunenud vormidena kunstilise kogemuste vormistamisel. Igaühel neist on oma kaanon, mis toimub kirjanduses reaalse ajaloolise tegurina ja oma olemuse on nad suuremal või vähemal määral säilitanud tänaseni. Nende variatsioonid ajajärguti, koolkonniti ja voolude kaupa ei ole niiöelda zanri ,,skeletti" puudutavad. Nt eepost teame zanrina mis pole üksnes ammu valmis, vaid Bahtini sõnul ka juba ,,raugastunud". Kuid romaanil pole niisugust kaanonit nagu teistel zanridel. Ajaloos toimivad üksikud romaanimudelid, ei toim aga zanrikaanon kui niisugune. Teiste zanride uurimine sarnaneb surnud keelte uurimisega, romaani uurimine on analoogiline elavate, noorte keelte uurimisega. Romaan ei ole lihtsalt üks zanr teiste zanride seas. Ta on tekkinud ning arenenud uuel ajajärgul maailma ajaloos ning seepärast on tihedais sidemeis selle ajajärguga, samal ajal kui teised suured zanrid on sellesse ajajärku tulnud pärandina eelmistest ning vaid
Tempereerima tähendab häälestama. Orkestrikontserdid: 6 Brandenburgi kontserti. kõige tuntum on nr 3. Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud ,,Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit. Helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna.
Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Temahelikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlaltpolüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas"
Simone meistriteoseks on tema ja ta õemehe Lippo Memmi 1333. aastal signeeritud hiilgav ning dramaatiline ''Maarja kuulutus'', mis kunagi oli Siena katedraali altarimaal. Matil ja läikival kullatud taustal valgete ja kuldsete ornamentidega lehvivas rüüs oma tiibu raputav ingel põlvitab neitsi Maarja ees, kes tõmbub ingli poolt edastatud sõnumit kuuldes eemale, tekitades nende vahele pingega täidetud ruumi. Selle maali puhul on järgitud kogu hingest gooti stiili kaanonit ning isegi pildi formaat järgib prantsuse katedraali fassaadidele tüüpilist portaaliskeemi. kasutatud kirjandus: www.newadvent.org ''Kunstiajalugu'' David Piper
Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Rahvamuusikal põhinevad teosed · Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt".
Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest
Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Väga on ta armastanud kaanonit (paljud tema rahvaviisiseaded kasutavad seda võtet). Erakordne oli ka Kreegi järjekindlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete elluviimisel. Näiteks on ta loonud 500 kaanonit Punscheli koraaliraamatu järgi . Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt . Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise. Kuna rannarootslased siit maalt nõukogude võimu eest pagesid, on Kreegi poolt
ritornellide ja sissejuhatustega. Seejuures oli Beethovenile seade aluseks vaid rahvaviis, seatava laulu sõnu kirjastus Beethovenile ei saatnud.[102] Beethoveni originaallaululooming hõlmab 112 laulu. Tema viimased, 1816. aastal kirjutatud laulud moodustavad tsükli "Kaugele armsamale", mis on muusikaajaloo esimene terviklik, ühe idee, ühtse meeleolu ja järkjärgulise arendusega laulutsükkel. Lisaks nendele on Beethoven loonud veel 25 neljahäälset lõbusasisulist pillisaateta kaanonit, millest igaüks on pühendatud ühele tema sõbrale;koorimuusikat, aariaid ja vokaalansambleid, instrumentaalmuusikast veel teoseid mandoliinile.
Jüri Kolk sündis aastal 1972 ning on peale luuletamise tegev ka muudes valdkondades olles kirjanik, tõlkija ja publitsist. Mees andis 2009. aastal välja oma esimese luulekogu ,,Barbar Conan peeglitagusel maal (ja mis ta seal rääkis)". See teos on Betti Alveri debüüdiauhinna nominentide hulgas. Tema loomingut on kirjeldatud omanäolise ja tugevana, ta katsetab vormidega ning kasutab julgelt keelt. Kolgi luuletus ilmus 2014.aastal raamatus ,,Otse aia taga". Kaanonit saab defineerida mitut moodi: muusikas on see polüfooniline heliteos, lisaks ka õigeusu kirikus kasutatav laul. Kirjandusteaduses oli kaanon esialgu üksikautori teoste kogu, hiljem tähistas mõiste kirjandusteoseid, mis on oma kvaliteedi ja tähtsuse põhjal välja valitud. Kirjanduses peetakse seda põhiliselt "klassikaks", mille keskmeks on grupp tuntud ja mõjukaid autoreid ja teoseid. Kaanon on üldjuhul väga subjektiivne, sinna kuuluvad autorid ja
Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. Theravaada levinud ka Läände. Theravaada budiste on tänapäeval umbes 100 miljonit. Theravaada väidab end põlvnevat sthaviravda koolkonnast, kuid see pole leidnud ajaloolist kinnitust. Theravaada kohaselt jõudvat nirvaanasse ainult väike hulk inimesi, samal ajal kui mahajaana avarad meetodid andvat selleks võimaluse palju rohkematele olenditele. Pühakirjana tunnistab theravaada paali kaanonit ehk Tipitakat. 2.2. Mahajaana Mahajaana ('suur sõiduk') on budismi üks kahest suuremast voolust. Mahajaana tekkis 1. saj e.Kr vastandusest konservatiivsema budismi pooldjate õpetuse ehk theravaada vastu. Mahajaana pooldajad väitsid, et nende õpetuse kaudu võivad virgumiseni jõuda paljud sellest ka nimetus 'suur sõiduk', samas kui theravaada on mõeldud ainult vähestele, kes saavad järgida munga- või nunnaelu rangeid reegleid. Mahajaana ideaaliks on
("Hästitempereeritud klaver"; H-moll missa; "Fuugakunst") · Oli olnud suurema osa elust lühinägelik, viimastel aastatel kannatas selle all tugevalt ning enne surma jäi päris pimedaks. · Bach suri 28. juulil 1750.a. · "Fuugakunst" trükiti alles peale surma, ei täpsusta, millisele koosseisule, võimalik ka klahvpilli, ansambli või orkestriga mängida. Säilinud sellest 14 fuugat, 4 kaanonit. Kasutab oma nime tähti ning seob numbrisümboolikaga. (B=2, A=1, C=3, H=8); teema B-A-C-H - nii algab viimase fuuga kolmas teema, mis jääb lõpetamata... · Bachi looming on geniaalseks kokkuvõtteks kogu saksa barokkmuusikale või ka pikemale ajastule Euroopa muusikaloos. · Ratsionaalsus, täiusliku meelelise ilu taotlus. Ühendatud Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaade ning Saksamaa muusikastiilid.
Seega on mõistetav, kuidas see mõjutab erinevate kirjanike töökvaliteeti kaanonisse kuulumine tähendab suuremat autoriteeti ning on ehk üks olulisemaid mõjutajaid teoste loomisel. Eesti luulekaanoneid on olenevalt tõlgendusest olnud kaks kuni kolm. Esimene, 19. sajandil valitsenud rahvusromantilise tuumaga kaanon asendus 20. sajandi algul uusromantilise tuumaga luulekaanoniga. Viimase muutjad saab jagada kahte suurde rühma. Ühe rühma moodustasid need, kes soovisid kaanonit muutes selle aluseid säilitada. Nende eesmärk oli üldiselt kaanoni muutmine sedasi, et nemad sellesse ära mahuksid. Teise rühma kuuluvad need, kes soovisid muuta kaanoni aluseid. Kuigivõrd tulemusi aluste kõigutamisel olnud ei ole, kuid osa kõigutajaid on sellegipoolest ajapikku kaanonisse sobivamaks muutunud. See- eest on osa neist vähehaaval uurijate poolt kaanonisse toodud. Eesti luulekaanoni põhinormide kohaselt peaks luule olema rahvuskeskse alatooniga,
süit 26 variatsioonist "La folliadi Spagna" teemale (1815) Instrumentaalloomingusse saab lisaks eelpoolmainitule lugeda veel 6 kontserti (orelile, klaverile, mitmele solistile), 7 teost orkestrile (sh 3 sümfooniat ning teos "Kolm minutit orkestrile"), 7 serenaadi erinevatele koosseisudele, 15 marssi ja 20 muud teost soolopillidele või ansamblitele. Vokaalmuusika: 95 aariat 13 ilmalikku kantaati 18 ilmalikku koori ligikaudu 340 laulu või kaanonit klaverisaatega ja ilma 5 oratooriumit 7 missat 2 reekviemi hulgaliselt motette, vaimulikke aariaid ja laule, introituseid, hümne, litaaniaid, psalme ning offertooriumeid.
öö; kurbus ja rõõm. Bachi oli dualistlikule konseptsioonile vastandliku põhimõtte viimaseks kantsiks. Igas teose osas on tal ikka vaid üksainus idee. Bach järgis pidevalt varasemat põhimõtet: ikka üks asi korraga, kas kurbus või rõõm, kas päev või öö, mis muidugi on samavõrra õige kui hilisemgi põhimõte. Bachi kaanonites , olgu nende kontrapunkt kui tahes keeruline, tunnete alati harmoonilist struktuuri, mis kaanonit koos hoiab. Nt. Lähtudes põhimõttest, et A=1, B=2 jne., annab nimi Bach summaks 14. Bachi jaoks oli see müstiline arv. Esimene arv 1 on kõikidest arvudest kõige püham; teine arv 4 tähistab neilja evangeeliumit. 4 miinus 1 on 3, s.o. kolmainus. 1 plus 4 võrdub 5 - viis Moosese raamatut. 14-ne tegurid on 2 ja 7, mõlemad juba vanast ajast müstilised sümbolid. Kõige toredam aga oli see, et kogu nimi Johann Sebastian Bach andis summaks 41, mis
Kammermuusika lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata "Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna.
Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile 1.2 KOORIMUUSIKA Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt".
Peale Stalini surma need vormid lagunesid ja sündis nüüdne keskpärane ja eneseusalduseta nõukogude kultuur, põhisuunaks neotraditsionalism (toetub 19. saj kogemusele, aga ka näiteks Ahmatovale ja Bulgakovile). Selle raamides on utopism eksitus. Seega kaasaegne määratlus avangardi ja sotsialistlik realismi kohta oleks "nihilistlik sortsitsemine". Nõukogude Liidus on need mõlemad tabu, nagu häbiplekk. Sealjuures suruvad neotraditsionalistid peale uut kaanonit - usuvad, et on tabanud mineviku tõelise vaimu (avangard uskus, et on leidnud tuleviku tõelise vaimu). Nad on avangardistide peale võimuiha pärast pahased, aga ise tegelikult tahavad sama (lihtsalt erinevates (vanades) vormides ühiskonda ümber kujundada). Nõukogude postmodernistlik kunst on vähemal või rohkemal määral neoavangardistlik. Tekkis Moskvas 1970-ndate alguses. Seda nimetatakse "sots-art'iks (sotsialistlik realism + pop-art). Selle esindajad
jätkuvad endised motiivid ja väljendusviis. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate teine pool, kui oma antoloogia kaudu manifesteerusid noored luuletajad, arbujad, kelle looming mõjustas eesti luule ilmet väga oluliselt ja kaua. Nad ei olnud algatajad, vaid "Noor- Eesti" loodud kirjandusliku kaanoni edasiarendajad ja tippuviijad. Kaanonit kooshoidvateks osisteks olid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. Luulelugeja tavateadvuses tähendab see mõttelist joont "Tuulemaast" "Tolmu ja tule" ning "Kohtupäevani", st Betti Alveri ja Heiti Talviku luuleni, mida me silmas peame, kui räägime arbujalikkusest. Nimelt seal on paradigma kese, mida täiendavad August Sanga / Kersti Merilaasi selleaegsed luuletused ning keskmest veel kaugemal olev / isikupärasem
Kui taoism oli rohkem levinud kõrgklassi hulgas, siis budism jõudis ka alamrahva sekka. Koos sellega võeti kasutusele budistlikud meditatsioonid ja qigong´i praktikad. Koolkonnad Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mis laias laastus jagunevad kolmeks: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Mõnikord on nikaja (ja theravaada) budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana väike vanker, mis nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele ning mida on seetõttu peetud veidi ebakohaseks ja isegi solvavaks selle suuna esindajate suhtes. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Budism Indias Vaimulikud · bogdogeegen - budismi peavaimulik Mongoolias;
peapühamu ette. Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali. Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega. Sparta koolkonnast oli esindajaks Lysippos. Tema oli Aleksander Suure õueskulptor. Ka talle meeldis teha noori inimesi, jumalaid. On ka teada, et ta on valmistanud üle 1500 pronksskulptuuri. Tema töid iseloomustab: pikad sihvakad jalad, väike pea. Ta püüdis kehtestada uut kaanonit "Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli. Kuulus skulptor on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem pole tehtud. Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos hakkas oma skulptuure keset ruumi paigutama lõi oma kujud igast küljest vaatamiseks, mis tähendab, et ka seljaosa tuli välja töötada. Praxiteles - " Aphrodite" Lysippos "Kaapija" Hakkas tekkima hellenistlik kultuur
Ta teosed olid polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Peale ta surma unustati ta mõneks ajaks, 80 aastat hiljem taasavastati ta looming jällegi. Ta oli tuntud eelkõige orelivirtuoosina, ta looming oli väljendusjõuline ning sügavalt sakraalne. Ei reisinud elu jooksul. Viimaseks teoseks jäänud ,, Fuugakunst" jäi tal lõpetamata. See on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil. See on polüfooniakunsti tippteos. Jõudis eluajal kirjutada 14 fuugat ning 4 kaanonit. Sündis 1685, suri 1750. Georg Friedrich Händel Sündis Saksamaal jõukas perekonnas. Õppis orelit, viiulit, klavessiini ja kompositsiooni. Ta reisis palju ning sai isalt saadud päranduse tõttu endale head elu lubada. Puudus kirikumuusika ning ta oli põhimõtteline vastand Bachile. Ta anne avaldus just ooperis, mida Bach ei kirjutanud jällegi üldse. Ajurabanduse tagajärjel pöördus ta igavikuteemaliste oratooriumide poole, mis
Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteidostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt".
Kammermuusika lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata "Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud tollase tipporganisti Zachow' juures
Kammermuusikat lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. Vokaalmuusika: - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi
klassikalist muusikat kuulanud ning esitajad tõid teosed korrektselt vaatajateni. Mulle meeldis, et kahe helilooja teoste mängimise vahel oli paus- esimene kontserdi osa koosnes ainult Mozardi loomingust ning teine Haydn omast. Seega ei sattunud vaataja segadusse. Kontserdi 1. osa Mozart Kontserdi avanumbriks oli Sümfoonia nr 47 D-duuris, mis koosnes neljast osast: · Allegro- definitsioonina tährndab ,,kiire" Kuulsin kaanonit ja mulle meelejärgi olevaid kõlavaid suursuguseid meloodiaid. Paaris kohas mängiti ka aeglasemalt- kasutati ritenutot ja accelerandot. See lisas palale kontrasti ning tegi selle seega kuulaja jaoks huvitavamaks. · Andante- definitsioonina tädab ,,aeglane". Teine sümfoonia osa oligi eelmisest tunduvalt aeglasem. See meloodia oli mulle juba varasemalt tuttav. Pala vältel dünaamika põhiliselt ei muutunud. Mängiti mezzo fortes.
Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinvalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Shin-budism Vaimulikud · bogdogeegen budismi peavaimulik Mongoolias. · hubilgaan Mongoolias taaskehastunud kõrgem vaimulik.
"Fuugakunst" 8 Bach'i viimane teos Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. J. S. Bach oma viimasel eluaastal. 9 Kokkuvõte
Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Teoseid: Sirisege, sirbikesed Mu süda, ärka üles Peeter Süda (1883-1920) oli 20.saj. teisel kümnendil üks silmapaistvamaid organiste eestis. Ta sündis Saaremaal talupoja perekonnas. 1902-1911. aastatel õppis Peterburi konservatooriumis oreli- ja kompositsiooniklassis
Noores eesti rahvuskultuuris arutleti 20. sajandi alguskümnenditel tuliselt selle üle, missugune peaks olema eesti kunst ja muusika ning mille poolest peaks ta eristuma teistest euroopa kultuuridest. Leiti, et parim moodus saavutada rahvuslikku omapära on rahvusele eriomaste nähtuste kasutamine - muusikas oleks selleks regivärsiline rahvaviis. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Väga on ta armastanud kaanonit (paljud tema rahvaviisiseaded kasutavad seda võtet). Erakordne oli ka Kreegi järjekindlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete elluviimisel. Eredam näide tema töö süsteemsusest on 443 vaimulikku rahvalaulu 3-häälses naiskooriseades (1931-1937). Siin on ta töödelnud praktiliselt kõik tema käsutuses olnud eesti ja rannarootsi vaimulikud rahvalaulud, sealhulgas iga viisi kõik üleskirjutatud teisendid (kokku 172 eesti ja 271 rootsi viisi).
Pehmed uudised on eelkõige huvitavad(ei pea olema tähtsad ja mõjutavad). Seotud eraeluga. Pole tihti värsked. Ülesanne mõjutada inimese emotsioone. 3. Kolmas võimalus on teha vahet uudise kirjutamise võtete järgi. Kõva uudis mudel on: kindel juhtlõik, mis pakub kõige olulisemat fakti sündmustest; info on uudise tähtsuse osade järgi järjestatud; objektiivsus ja tasakaalutatus jne. Pehmed uudised võivad järgida kõvade uudiste kaanonit, kuid on ka muid võtteid. Nende ülesehitus on vabam. Selles raamatus tehakse vahetkõvade ja pehmete uudiste vahel kahe viimase kriteeriumi järgi: aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii kõvu kui pehmeid uudiseid. Erinevus on see, mida lehed keskseks peavad. Kvaliteetlehed tõstavad esile kõvu uudiseid – poliitika, majandus(järgivad kriteeriume ja mudelit). Kollased ajalehed
ja sissejuhatustega. Seejuures oli Beethovenile seade aluseks vaid rahvaviis, seatava laulu sõnu kirjastus Beethovenile ei saatnud.[102] Beethoveni originaallaululooming hõlmab 112 laulu. Tema viimased, 1816. aastal kirjutatud laulud moodustavad tsükli "Kaugele armsamale", mis on muusikaajaloo esimene terviklik, ühe idee, ühtse meeleolu ja samm-sammulise arendusega laulutsükkel.[102] Lisaks nendele on Beethoven loonud veel 25 neljahäälset lõbusasisulist pillisaateta kaanonit, millest igaüks on pühendatud ühele tema sõbrale;[103] koorimuusikat, aariaid ja vokaalansambleid, instrumentaalmuusikast veel teoseid mandoliinile. Kasutatud kirjandus : http://opetaja.edu.ee/trump/klassitsism.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_van_Beethoven
ja vale, ige ning ebaõige vahel. Need kriteeriumid või mõõdud (,,kanon"), mis sel viisil meid avitavad eristama vajalikku mittevajalikust ning tähtsusetust, need kaanonid peavad kätkema looduses, elu tegelikkuse sees, inimloomuses endas. Kanoonika ongi see, mis tegeleb nende kriteeriumite eristamise ja kindlaksmääramisega, kanoonika ülesandeks on kuulata ,,loomuse häält". Eelnevast tulenevalt kirjeldab Epikuros nelja looduse poolt inimesele antud kaanonit. Esimene on meeltetaju, mille hindamiseks kasutab Epikuros materialismi. Tõde ning tõeline on see, mida me vahetult tajume oma meelte varal nende kaudu saadud pilt või kujutlus vastab täielikult tajutava eseme olemusele. Ka need tajupildid, mis meie oma sisemuses kujunevad ning esile kerkivad, on tõelised näiteks unenäokujutlused, fantaasialooming , ainsaks erinevuseks välismaailmast saadavate tajupiltidega on see, et neil pole väljaspool meid
Koos Mart Saarega on eesti rahvusliku koorimuusika rajaja ja üldse üks meisterlikumaid koorikomponiste eesti muusikas. Hindas regivärsilise rahvalaulu väärtusi ja kogus rahvalaule. Oma teostes ei muutnud rahvaviisi, vaid selle ümbrust. 4 Loomingule iseloomulik orkestraalsus, mõistuspärasus, vormikindlus. Kasutas polüfooniat, eriti kaanonit. On ka rahvalaulust ja koraalist puutumata ning loodusest inspireeritud loomingut (Nõmmelill, Talvine õhtu). Tippteoseks peetakse esimest eesti reekviemi, mis on loodud 1927 Peeter Süda mälestuseks. See toetub eesti rahvaviisile ja seda võib esitada nii eesti kui ladina keeles. Puudub reekviemile omane dramaatilisus, käsitleb surma kui loomulikku elu lõppu. Teoseid: · Sirisege, sirbikesed · Mu süda, ärka üles Heino Eller (1887-1970) Oli Tobiase õpilane
· Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega · Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos · Ta oli Aleksander Suure õueskulptor · Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid · Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri · Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea · Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit · Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli · Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.) · Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada · Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas · Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri
territoriaalset kuuluvust. Erinevalt Mart Saarest ei olnud Kreeksuuremat sorti improviseerija. Talle meeldis komponeerida pikkadel jalutuskäikudel ja kõik hiljem kodus kirja panna. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid plüfoonilste kompositsioonivõtete rakendajaid. Väga on ta armastanud kaanonit. Erakordne oli ka Kreegi järjekidlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete täitmisel. Kreegi loomingu põhiosa moodustab koorimuusika. Originaalviisilisi koorilaule ilmalikele ja vaimulikele tekstidele on üle 20, rahvaviisitöötlusi üle 700, koraalitöötlusi rohkem kui 500. Näiteid koorimuusikast: · 1912.a ,,Nõmmelill" · 1923.a ,, Õnnis ime" , ,,Kiida mu hing" · ,,Maga, maga Matsikene" · ,,Sirisege, sirbikesed" Näiteid instrumentaalteosteist:
Kas hinnang on absoluutne või võrdlev? Kas hinnang on väljendatud avalikult või vihjates? 2. Väärtusdeterminism on esteetikasse kuuluv teooria, mille järgi sõltub tõlgendamine igal juhul hinnangutest. Kriitik hindas seda teost, mille vastu ta huvi tunneb, ta selekteerib välja need teose osad, mis tema hinnangul väärtuslikud või mitteväärtuslikud on. Hindamise aluseks võetav teos valitakse sageli anonüümse kultuurieliidi hinnangu järgi, kes kujundavad välja kaanonit. 3. Väärtusmagnetism on fenomen, mille järgi on suurel kunstil suurem kriitikute tähelepanu kui teostel, millele on ajaloo jooksul vähem väärtust omistatud. 4. Väärtusmaksimalism on teooria, mille järgi tõlgendatakse kunsti nii, et see lubab langetada teose kohta võimalikult kõrge hinnangu. Eristatakse deskriptiivset ja normatiivset väärtusmaksimalismi. Deskriptiivne väärtusmaksimalism seisneb tõlgendustegevuses, mille järgi eelistatakse
ilmalik laul kujundamine. II põlvkonna tegevusaeg langeb aastatesse 1460-1490. Peale Burgundia langust tõuseb Prantsusmaa osatähtsus Euroopa vaimuelus. Peameister Johannes Ockeghem. Tema tähtsus ulatub väljapoole oma põlvkonna piire, ta on õpetajaks järgnevatele põlvedele. Selle perioodi heliloojate looming muutus taas keerulisemaks, mõistusepärasemaks - kadus selge side tekstiga; meloodiate ,,hingamine" muutus lõpmatuks arenduseks. Ohtralt kasutati kaanonit tema kõikides variantides (vähi-, peegel-, vähipeegelkaanon). Kirjutati samades zanrites, kuid esikoht ilmaliku laulu käest libises moteti ja missa kätte. III põlvkond, tegevusaeg 1490-1520. Ajaliselt langeb kokku kõrgrenessansi suurkujudega kunstis: Raffael, Leonardo. Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia
kontrapunktiliste fantaasiateni. Paljud tema motetid on kirjutatud neljale häälele, selline koosseis kujunes normiks sajandivahetuse paiku. Samuti kirjutas ta uuenduslikuna motette viiele või kuuele häälele. Peaaegu kõigis tema motettides on näha mingi 10 kompositsiooniline piirang, nad ei ole vabalt komponeeritud. Neist mõnes on kasutatud ühendajana cantus firmust, mõnes kaanonit. Josquini kasutas motettides sagedasti imitatsiooni, nii et tulemuseks on fuugalaadne meloodiatöötlus. "Absalon, fili mi (4-h)" (autorsus on "Magnificat terii toni" kahtluse all, võib-olla Pierre de La Rue) "Memor esto verbi tui" "Absolve, quaesumus, "Miserere mei Deus" (Ferrara, 1503) Domine/Requiem aeternam" (6-h)
kujundamine. II põlvkonnd 1460-1490. Peale Burgundia langust tõuseb Prantsusmaa osatähtsus Euroopa vaimuelus. Peameister Johannes Ockeghem. Tema tähtsus ulatub väljapoole oma põlvkonna piire, ta on õpetajaks järgnevatele põlvedele. Selle perioodi heliloojate looming muutus taas keerulisemaks, mõistusepärasemaks - kadus selge side tekstiga; meloodiate ,,hingamine" muutus lõpmatuks arenduseks. Ohtralt kasutati kaanonit tema kõikides variantides (vähi-, peegel-, vähipeegelkaanon). Kirjutati samades zanrites, kuid esikoht ilmaliku laulu käest läks moteti ja missa kätte. III põlvkond 1490-1520. Ajaliselt langeb kokku kõrgrenessansi suurkujudega kunstis: Raffael, Leonardo. Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia
Väliskirjanduse tõlkimine Tehnoloogilised muutused Arvutid, internet Arvutikultuur World Wide Web (1989) Esimesed võrgubrauserid (1993-1995) Toetusprogrammid (nt Tiigrihüpe) Info kättesaadavus Digitehnika osakaal kirjanduses Küberkirjandus Kaanoni muutused 1990ndate algus on luulemurrangu ajajärk (muutused algasid juba 1980ndate keskel) Võtmeteosed, mis raputasid seni kehtinud kaanonit Debüütteoste mõju raputas kogu ühiskonda Eesti kirjanduses on kaanoni muutus toimunud pigem laienedes 1996-1997 noorautorite „teine laine“, kes arendasid kirjandust edasi 21.saj alguses kirjanuselu stabiliseerub Äärmuslikud tekstilahendused taanduvad 21.saj uued autorid ja suunad Kirjandusmuutused alates 1980. aastatest Luules humanism Sisemine vabadus kõledas ja kurjas ühiskonnas
Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast jumal Hermes väikese Dionysosega. Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos. Ta oli Aleksander Suure õueskulptor. Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid. Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri. Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea. Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit. Tema kaanoni kehastuseks on ,,Kaabitseja" kreeka maadleja, kes kaabib endalt õli. Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.). Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada. Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas. Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri. Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel.
põhiteema, mid aon püütud võimalikult mitmekülgselt ära kasutada. "Fuugakunst" on omalaadne tippteos, mis lõpetab Mad.maade koolkonnaga alanud polüfooniakunsti kõrgaja. Bach alustab suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga fuugadest ning liikus aina suurema keerukuse suunas, tuletades ühest teemast väga erinevaid muus.lisi karaktereid. Tsükkel jäi helilooja surma tõttu lõpetamata, säilinud on 14 fuugat (viimane ilma lõputa) ja 4 kaanonit. 1.7. Händeli muus.line tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuus.st. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed
Nii omandab arhitektuur vähem või rohkem hõljuva iseloomu, mis töötab looduse gravitatsioonijõule nii-öelda vastu." De Stijli tegevuse kolmas ja viimane faas algas Mondriani ja van Doesburgi dramaatilise vastasseisuga, mille põhjuseks oli viimase 1924.a valminud "kontrakompositsioonidesse" sisse toodud diagonaal. Nüüdseks oli algne ühtsustunne lõplikult kadunud, osalt van Doesburgi lakkamatu probleemilise tegevuse tõttu, osalt tänu tema kombele neoplastitsismi kaanonit suvaliselt muuta. De Stijli moodustanud kunstnikest jäi vaid Mondrian truuks liikumise rangetele põhimõtetele: põhivärvidele ja täsnurkselt ristuvatele sirgjoontele, mis olid tema küpse loomingu kesksed elemendid. Villa Henny (Robert van't Hoff) raudbetooni kastutusega üks varasemaid maju. Mängiti värvide ja pindadega. Gerrit Rietveld - 1917 puna-sinine tool (3D Mondrian värvide põhjal). Schröderi maja 1924!!! Van Doesburg + Hans Arp + Sophie Arp - kohvik
Annus. Nn traditsioonilise lähenemise kriitika: keelekeskne, baltisaksa kirjanduse väljajätt, ärakasutamine. Baltisaksa kirjandus just kui kaoks niipea, kui tekib eestikeelne kirjandus. Mis on kaanon? · Eeskiri, reeglid, norm. · Religioonis: pühaks tunnistatud teoste kogum. · Muusikas: laul, milles kõik hääled laulavad üksteise järel sama viisi. Tiit Hennoste: · Teadlike valikute tulemus. · Kaanon ei ole objektiivne lähub ideoloogiast. · Kaanonit püütakse säilitada. · Kaanon on võrk suhteid. · Laiem mõiste kui kirjandus. · Seotud pedagoogika muutumisega. · Kesksed ja marginaalsed teosed/autorid/voolud. Eesti kirjanduskaanon hakkas kujunema ajaloo tugevas mõjuväljas, olles tugevasti seotud rahvusliku identiteediga. Kirjeldada eestlaste ja Eestimaa kuvandit vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", Bartholomaeus Anglicuse ,,De proprietatibus
· Jumalakartlikud-võtsid omaks monoteismi ja mõned juudi traditsioonid, aga ei liitunud formaalselt juudi usundiga. · Algselt levis kristlus kosmopoliitse usundiga ning kasvas üle maailmausundiks. - 02.11 Jaan Lahe Pühad tekstid · Kaanon- VT, UT. Osaliselt võetud juutlusest üle - Kristlik kaanon kujuneb välja neljast erinevast zanrist. - Kokku 27 kristlikku kaanonit. · Kaanon õpetuse ja kultuse aluseks · Kultused: - Ristimine- ristija Johannes. Selle võtab omaks ka Jeesus. Ristija Johannes oli Jeesuse eelkäija - Püha söömaaeg(armulaud)- Jeesuse viimane söömaaeg õpilastega. Jeesus andis korralduse seda pidevalt korrata. · Piibli tekstid olid õpetuse aluseks Monoteism · Kristlus on monoteistlik usund- aabrahamlikud usundid
annaabi.ee 
