Johann Sebastian Bach (0)

Johann Sebastian Bach
Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Teda peetakse kõigi aegade suurimaks heliloojaks. Muusikaõpetajast isa õpetas Johannile varakult viiulit ja klaverit . 10. aastaselt kaotas Bach oma vanemad. Edasi elab ta oma vanema venna juures, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Taskuraha teenimiseks kirjutas Bach salaja öösel küünlavalgel noote ümber venna keelust hoolimata. Ta astu Halle ülikooli, aga jättis selle majanduslike raskuste tõttu pooleli . Bach töötas kirikuorganistina Arnstadtis, ja õukonna kapellmeistrina Köthenis. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Friedemann , Carl Philipp Emanuel, Johann Christoph ja Johann Christian . Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine.
Bach omas ilusat lauluhäält. 1703 võetakse ta vastu Lüneburgi Püha Michali kirikukooli ja koori. Häälemurde tõttu pidi koolist lahkuma . Omal ajal ei peetud tema loomingust lugu, seda hakati väärtustama alles 100 aastat pärast Bachi surma. Mendelssohn Bartholdy pani aluse Bachi loomingu esiletõstmisele.
Bachi looming on tõsine ja sügavasisuline. Puudub välissära ja efektid . Ta kirjutas kõikides muusikažanrites ja kõikidele pillidele ning koosseisudele.
1850. a asutatud Bachi ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat.
Vokaalmuusika

kantaadid . Bach kirjutas nii ilmalikke kui ka vaimulikke kantaate. üle 300 kirikukantaadi ja 20 ilmalikku. Tuntumad on „Talupojakantaat“, mis oli tellimustöö, „Kohvikantaat“ ning „Reformatsioonikantaat“ ( ilmalikud ). „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ärgake, nüüd vahid hüüdvad“ ( vaimulikud ).

Passioonid . Enamasti Kristuse kannatusloost, tekst evangeeliumi tekstidest. Tuntuim „ Johannese passioon“, mida kirjutas 2 aastat.

Missa h- moll . Kirjutas elu lõpus teadlikult kokkuvõttena elutööst. Monument terve baroki vaimulikule vokaalmuusikale. 15 osa.

„Jõuluoratoorium“

6 motetti
Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda lina kirikutes ette kantava muusika eest.
Instrumentaalmuusika
Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil.
Tuntuim oreliteos „ Toccata d-moll“
Klaviirimuusika . 2 suurteost: lastele mõeldud üpik „Anna Magdalena vihik“, täiskasvanutele mõeldud „HTK hästitempereeritud klaviir“. Tempereerima tähendab häälestama.
Orkestrikontserdid: 6 Brandenburgi kontserti. kõige tuntum on nr 3.
Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid.
Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud „ Fuugakunst “, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil , klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit. Helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna.