Johann Sebastian Bach (1)

Johann Sebastian Bach (1685-1750)
* Bach tähendab saksa keeles „oja“.
* Ludvig van Beethoven : „Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama“.
* Suguvõsatraditsioonid on üks Bachi loomingu põhialuseid. Muusikud olid ta vanaisa ja isa, muusikud olid ta vennad, mitmest tema pojast said muusikud ning see suguvõsa ulatub välja meie aega.
Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori.
Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikalise hariduse eest, töötas koori ja orkestriga.
1740 .a paiku hakkab aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma. Kui „noore“ Bachi muusikat peeti liiga julgeks, siis „vana“ Bachi muusikat lootusetult iganenuks. Elu lõpupäevil kirjutas palju oma kompositsioonikunsti kokkuvõtvaid teoseid.
Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, 1750 jäi pimedaks . Kaks silmaoperatsiooni ebaõnnestusid, pärast mida tervis kiiresti halvenes. Suri 28.juulil 1750. a.
Bach oli kaks korda abielus. Tema 20-st lapsest kasvas suureks kümme ning heliloojatena sai tuntuks neli:
LOOMING
Bachi teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi muusika unustati pärast tema surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo -ajastusse tema tõsine ning erakordselt väljendusjõuline looming ei sobinud. Ligi 80 aastat hiljem „avastati“ Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning inimkond teadvustas endale taasleitud rikkuse.
Enamik vokaalmuusikast on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustusteks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest:
Missa h- moll ja 4 väiksemat missat; arvatavasti 5 passiooni , tuntumad „ Johannese passioon“ ja „Matteuse passioon“. Viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade; üle 300 kirikukantaadi (säilinud ca 200) ja ca 20 ilmalikku kantaati, tuntumad „Talupojakantaat“ ja „Kohvikantaat“; „Jõuluoratoorium“; 6 motetti
Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Kirjutanud üle 40 suure oreliteose.
Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud ajal, mil Bachi pojad olid vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. Näit. kolm kogumikku süite („Inglise süidid“, „Prantsuse süidid“); hästitempereeritud klaviir (I, II) – kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis duur- ja mollhelistikes; hulgaliselt pedagoogilist repertuaari.
Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head
orkestrid , kuulsamateks neist on 6 Brandenburgi kontserti. Kammermuusika lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu.
Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata “ Fuugakunst ”, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil , klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos . Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna.
Georg Friedrich Händel (1685-1759)
Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud tollase tipporganisti Zachow’ juures. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas organistina, kuid kirikurutiin teda ei rahuldanud. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusiku elu organisti , viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosijaid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Itaalias kohtus ta nimekate heliloojatega, kellelt õppis eelkõige kauni meloodiajoone kujundamist. Tänu tutvustele esitati tema teoseid salongides „õigetele inimestele“ ning heliloojale, kes oli suutnud võita populaarsuse Itaalias, olid kõik uksed valla ka teistes Euroopa maades. Händeli tuntust seletab ka asjaolu, et 1713. a. lõppenud Inglise-Prantsuse sõja tähistamiseks telliti teos mitteinglasest Händelilt, teos sai nime “Te Deum” (vanast vaimulikust hümnist tulenev piduliku iseloomuga ja ülistava sisuga vokaalteos koorile, orkestrile ja solistidele). Kuninganna Anna poolehoiu saavutas Händel aga tema sünnipäevaks kirjutatud vokaalteosega „Ood rahule“.
Händel oli põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudub kirikumuusika ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. Ta oli maailmale avatud ambitsioonikas läbilööja, kes saavutas peagi üleeuroopalise tuntuse.
Peamise osa elust veetis Händel Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka otsapidi Inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri muusikaline juht ning järgneva enam kui 20. aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Teatri korduvad pankrotid laostasid ka Händeli. Peale seda tabas teda veel ajurabandus ning 1741 a. kirjutas ta viimase ooperi. Edasi pöördus loomingus igavikuteemaliste oratooriumide poole, mis said suure menu osaliseks juba tema eluajal.
Perekonda Händelil polnud. Kuid nagu Bach, jäi ka Händel elu lõpul pimedaks. 1751.aastal hakkas Händeli nägemine kiiresti nõrgenema. Sama arst, kes oli opereerinud edutult Bachi, ei suutnud ka Händelit pimedusest päästa. Siitpeale jätkas küll Händel oma kontserttegevust, kuid midagi olulist juurde ei loonud. Händel suri 14. aprillil 1759 ja tuhandete inimeste osavõtul maeti Westminster Abbey `sse tõelise rahvuskangelasena.
Kui Bach unustati pärast tema surma 100-ks aastaks, siis juba järgmisel aastal pärast Händeli surma said alguse suurejoonelised Händeli festivalid, mis kestavad tänapäevani. Händel on olnud tugevaks eeskujuks mitmete maade heliloojatele, eriti aga Haydnile, kellest sai oratooriumižanris Händeli töö otsene jätkaja.
LOOMING
Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süžees oli peaaegu alati armastuskolmnurk (vastavalt traditsioonidele olid tegelasteks kuningad, väejuhid, kuid Händel kujutas neid tavaliste inimestena, mitte ajalooliselt tõepärastena). Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad . Kirjutanud üle 40 ooperi - „ Julius Caesar “, „Xerxes“, „Alcina“, „Rinaldo“.
Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumižanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks ingliskeelne tekst. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Isegi ette kanti neid mitte kontsertsaalis, vaid teatris. Enamik süžeedest on pärit Vanast Testamendist, kesksel kohal on juudi rahva võitlus ja kannatused, sest 17.saj. kirjutati piibliainelisi või ajaloolisi oratooriume. Kuigi suur osa Händeli oratooriumi-süžeedest pärineb Vanast Testamendist, pole need tavapärased vaimulikud teosed, vaid omalaadsed patriootlikud allegooriad jumalast äravalitud rahva saatusest. Kirjutanud üle 30 oratooriumi – „ Messias “, „Simson“, „Iisrael Egiptuses“, „ Juudas Makabeus“.
Enamik orkestriteoseid on loodud pärast 1730 . aastat, mil helilooja majanduslik seis oli raske ning ooperiteatrit kummitasid pankrotid.
Bach ja Händel
Sama sünniaasta (1685) ja sünnimaa (Saksamaa), kuid sellega sarnasus laias laastus piirdubki. Lisada võiks veel mõlema helilooja pimedaks jäämise elu lõpuaastatel.
Vaatamata vaesusele ja rasketele loomingulistele tingimustele ei lahkunud Bach elu jooksul kordagi kodumaalt , Händel seevastu murdis juba nooruses teda ümbritsevast kitsarinnalisusest välja ja rändas 1706.a. Itaaliasse ning teistkordne Inglismaa-reis 1712 .a. muutus püsivaks. Sellepärast peavad britid Händelit ka inglise heliloojaks.
Bach oli inimesena endassetõmbunud ja tagasihoidlik, tema elu möödus sündmustevaeselt ja märkamatult, Händel oli aga läbilöögiinimene, viis oma eesrindlikke vaateid ja ideid ellu avalike skandaalide kaudu. Händel sarnaneb oraatoriga, räägib rahvahulkadest ja rahvahulkadele, Bach on mõtiskleja, filosoof , räägib endast ja endale.
Siiski on kahele suurmeistrile ühine üks — kummagi loomingus on kokku võetud ajastu erinevad muusikastiilid ja ühendatud need isikupäraseks käekirjaks.