Johann Sebastian Bach (3)

Keila Gümnaasium
Referaat
Johann Sebastian Bach
( 1685 -1750)
Autor: Jaana Põllu
Klass:11D
Elulugu.
Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Võimalik, et tema biloogiline isa oli siiski Johann Pachelbel, kes oli Bachide perekonnatuttav ja laste õpetaja. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud . Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645–93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis.
Bachi jäi varakult orvuks sest tema ema suri 1694. ja isa 1695 . aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis.
Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent.Aastal 1723 sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis.
Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis.
Oma eluajal sõltus Bach teenistuslikult õukonnast ja kirikust. Kui Bach elas tundis rahvas teda rohkem organistina, kes hämmastas inimesi oma võrratu improvisatsioonioskusega.
Johann Sebastian Bachi looming:
Bach, olles barokiajastu suurkuju , arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika . Samas avas Bach ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale
Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega.
Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus.
Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule.
Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse “Hästitempereeritud klaveri”, mille esimene osa ilus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. “Hästitempereeritud klaver” (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse “Prantsuse süidid” (6), “Inglise süidid” (6), “Kromaatiline fantaasia ja fuuga ”, kogu “Klaveriharjutused”, inventsioonid, sümfooniad, sonaadid , kapritðod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud.
Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja “ Brandenburgi kontserdid”, mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat.
Etendused:
Tänapäeva Bach esinejad tavaliselt tegutsevad kahes traditsioonid: nii-öelda "autentses
tulemuslikus
praktikas", kasutades ajaloolist
tehnikat , või teise võimalusena kasutada tänapäevaseid vahendeid ja mängides tehnikat, kusjuures suundumuses
suuremad
komplektid. Bachi ajal orkestrid ja koorid olid tavaliselt väiksemad kui teada näiteks, Brahms, ja isegi Bachi kõige ambitsioonikam koori teos, näiteks tema Missa h- moll ja kirgi, mis koosnevad suhteliselt tagasihoidlike jõududega. Bachi olulist kammermuusikat
ei näita aparatuur , mis annab suurema laiuskraadi jaoks erinevates ansamblites.
Muusikaline stiil:
Bachi muusikastiili tulenes tema erakordselt soravalt Kontrapunktilise leiutise ja liikuma paneva jõuga. Oma elegantsi puhul oli tema improvisatsiooniks klaviatuur ,tema kokkupuude Lõuna-Saksamaa, Põhja-Saksamaa, Itaalia ja prantsuse muusikaga ja tema nähtav pühendumus luteri liturgiaga.Perioodil 1713-14, kui suur repertuaar Itaalia muusikas muutus kättesaadavaks Weimari kohtus,kus orkester oli pöördepunkt. Alates sellest hetkest, ta näib olevat sulandunud oma stiili Itaalia "Dramatic avades, selge meloodiline kontuurid, teravad piirjooned nende alusjoontest , rütmiline ülevaatlikkus ja selgemalt liigendatud kavade ümbersuunamist.Bachi ilmselt siiras, isiklik suhe kristliku Jumala luterliku traditsiooni ja suure nõudlusega religioosse muusikasse oma korda paratamatult asetatud kirikumuusika keskmes on tema repertuaar; täpsemalt luterliku Koraali hümni meloodia , peamine muusikaline osa Luterlik teenust, oli aluseks suure osa oma toodangust. Ta investeeris Urkukoraali juba standardsete luteri vorme selgemalt, tihedalt integreeritud arhitektuurile, milles intervallic mustrid ja meloodiline piirjooned häälestamiseks olid tüüpiliselt käsitletakse tihe, Kontrapunkti võre vastu suhteliselt aeglaselt liikuma, üldised avaldused häälestada.
Bachi sügavad teadmised ja huvi liturgia vastu, on tema viis arendada keerulisi seoseid muusika ja keelelise tekstiga . Paljud tema püha teosed sisaldavad lühikest motiivi kus korduvad ühendus, võib pidada pildilisi sümboleid ja liigendust ning liturgilised mõisted. Näiteks oktaavi hüpe tavaliselt alus joonele , kujutab seost taeva ja maa vahel.
Instrumentaalmuusika:
- üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia `d)
Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist.
- 2- ja 3-häälsed inventsioonid
- `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik ` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik`
- `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mažoor- ja minoorhelistikes)
- `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t
Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud Köthenis, kui Bachi pojad olid eas, mil nad vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks.
- 6 Brandenburgi kontserti
- Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid
Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid.
- soolosonaadid, partita`d
Kammermuusikat lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu.
Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud ` Fuugakunst `, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil , klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna.
Vokaalmuusika :
- Missa h-moll ja 4 väiksemat missat
- Passioonid, tuntumad ` Johannese passioon ` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade).
- Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`)
- `Jõuluoratoorium`

• 6 motetti
  

Tuntumad teosed:
Missa h-moll

• Matteuse passioon
  
• Johannese passioon
  
• ligi 300 kantaati
  
• Toccata ja fuuga d-moll
  
• Jõuluoratoorium
  
• Lihavõteoratoorium
  
• 4 orkestrisüiti
  
• 6 Brandenburgi kontserti
  
• "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa
  
• Clavierübung
  
• Mitmesugused oreliteosed
  

Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid").
Looming:
Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja . Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi muusika unustati pärast helilooja surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo -ajastusse tema tõsine, erakordselt väljendusjõuline ning sügavalt sakraalne looming ei sobinud. Ligi 80 aastat hiljem `avastati` Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning tänu Mendelssohni ja Schumanni aktiivsele tegevusele teadvustas inimkond endale taasleitud rikkuse.
1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat.
Kasutatud Materjalid:

• Entsüklopeediline teatmeteos “Klassikaline muusika”,peatoimetaja Robert Ainsley, Varrak 200
  
• Eesti Nõukogude Entsüklopeedia(ENE)nr.1”A- CENT ”,Tallinn,Valgus 1985
  
• Muusikaajalugu Gümnaasiumile
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach