Lasteaias on pidu. Muusika mängib. Lapsed laulavad ja tantsivad. Neil on hea tuju. Poiss ütleb: "Mul on hea tuju." Tüdruk ütleb: "Mul on ka hea tuju." Kus on poisi käed? Kus on tüdruku nina? Kus on tüdruku jalad? Jne. · Jutustades osutab õpetaja pildile ja näitab erinevaid tegevusi, kehaosi. · Õpetaja osutab ja kordab fraase lapsed tantsivad, poisid ja tüdrukud tantsivad, neil on hea tuju. · Laste värvitud pilte vaadates nimetab õpetaja riietuse ja esemete värve. Kõnelemine · Lapsed kordavad oma pildile osutades kehaosade nimetusi. · Lapsed kordavad koos: Need on minu käed. Need on minu jalad. Need on minu silmad. Need on minu kõrvad. See on minu suu. See on minu nina. · Õpetaja pöördub laste poole: Katja, kas sul on hea tuju? Sven, kas sul on hea tuju? Vastused varieeruvad: Jah on. Ei ole. Mul on hea tuju. Mul ei ole hea tuju. · Kordamisel küsib õpetaja: Mida poiss teeb? Mida tüdruk teeb?
Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemine on tegelikult dialoog. Sellest pole midagi, et teine pool on vait, on kuulaja. See vaid tundub nõnda. Ka vaikimine on kõnelemine, ka kuulamine on kõnelemine. Tegelikult vaidleb kuulaja mõtteliselt meile vastu või on meiega nõus. Mida peaks teadma ja oskama, et luua mõjukas esitus? Kuidas mõjuda usutavalt ja end kohtusaalis kuulama panna? Mis on oluline? 3 2. Hääle ja keha valitsemisoskus
elektroni ja tekitab vaba radikaali, mis võib tekitada vähkkasvaja. Kiiritusdoosi ühikud: SI süsteemis – 1 C/kg Mittesüsteemne mõõtühik röntgen - 1R Eurooplase keskmine kiiritusdoos aastas on 2,5 kuni 4 mSv (millisiire) Aasta keskmine doos 10 mSv põhjustab ühe vähkkasvaja haigestumise 1000 inimese kohta. Ka mitteioniseeriv kiirgus võib olla kahjulik. Mobiiltelefoni kiirgususest 20 – 80% maandub inimese peas. Rootsi teadlased väidavad, et maapiirkonnas mobiiltelefoniga kõnelemine võib tõsta pahaloomuliste ajukasvajate tekke kuni tõenäosust kuni kaheksa korda. Kolm põhivärvi – punane, sinine, roheline Väikseim infoühik on bitt Bitil võib olla kaks väärtust – 0 või 1 Bitte grupeeritakse 8 kaupa, 8 bitti on 1 bait 1 megabait ehk 1 MB = 1048576 Värvilised objektid: Punane objekt peegaldab punast värvust, sinine sinist värvust, ülejäänud neelduvad.
Third level Fourth level 2. Kannatusel on põhjus. Fifth level 3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus- kõik on suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele. (Kolm viimast on mõeldud munkadele.) Eesmärk Kõigi inimeste (budistide) eesmärk on jõuda Nirvaanasse. Nirvaana- Vaibumine, kustumine.
Too näiteid. Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel annan esmaabi ja ootan kuni kiirabi tuleb 4. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist?
erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja Sõnum Kanal Vastuvõtja BIOLOOGILISED TEGURID Kõnelemine Kuulamine Kirjutamine Lugemine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Emotsioonid Inimsuhted Ettekujutus oma kehast SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sõnaline keel Rass/etniline päritolu Tehniline keel Kehakeel Väärtushinnangud/arusaamad Düaadid ja organisatsioonid KESKKONNA TEGURID Keskkonna hääled võivad mõjutada suhtlemist. Osal inimestel on kergem rääkida oma isiklikest asjadest teatud helide taustal, selleks võib olla muusika
Seejärel levis üle Euroopa oraalne meetod ORAALNE ÕPETUS EESTIS Pastor Ernst Sokolovski avas esimese kurttummade kooli Vändras Oraalne õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt ORAALNE ÕPETUS TARTU HIIE KOOLIS 1941.aastal loodi Tartu Kurttammade kool Koolis õpib üle 300 õpilast kaks osakonda A ja B Õpetatakse suulist ja kirjalikku kõnet Põhikooli haridus omandatakse 11 aastaga ÕPPETÖÖ... Kõnelemine Suultlugemine Miimika Sõrmendamine Kirjutamine Viiped Lugemine EESMÄRK ... Eesti keele tunnid jagunevad kolmeks: KAKSKEELNE ÕPETUSMETOODIKA ÕPE KUULMISLANGUSEGA LASTE ÕPETAMISEL MIS ON KAKSKEELNE ÕPETUSMETOODIKA? Sai alguse 1960ndatel Ameerikas Toetutakse viipekeelele, kõneldav keel on teise keele staatuses Kakskeelne õpetusmetoodika
8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. Väikeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne. Vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine. Keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine. Piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine,
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält
Miinimum 3 6 4 1 5 Maksimum 15 15 15 15 15 Standardhälve 2,4 1,8 2,3 2,1 1,9 Kõrvutades osaoskuste tulemusi sugude järgi, näeme, et tüdrukute keskmised osaoskuste tulemused on poiste omadest veidi kõrgemad. Produktiivsetes osaoskustes nagu kirjutamine ja kõnelemine on põhikoolilõpetajad tüdrukud üldiselt tugevamad. Tabel 6. 2011. aasta inglise keele lõpueksami keskmised osatulemused soo järgi Kuulamine Lugemine Keele struktuur Kirjutamine Rääkimine Poisid 84% 91,3% 75,2% 81,4% 87,6% Tüdrukud 85% 93,1% 78,9% 88,6% 92% 2.1 Kirjutamine Kirjutamisosa keskmine tulemus oli 84,8% ja keskmine punktisumma 12,7 (vt punktide
Kui Skrjabin läks kaasa 20. sajandi uute suundumustega, siis temast ligi 30 aastat kauem elanud Rahmaninov jätkas Tšaikovski jälgedes ning Joamets pidas teda suureks vene romantikuks. Saalis istudes avaldas muljet, kuidas ühelt teoselt teisele üleminek toimus justkui muuseas, märkamatult nagu oleks pianisti tuju sõrmenipsu peale muutunud, kas siis halvemuse või paremuse poole. Usun, et kõiki kuulajaid lummas klaveripalades ise nii sees oleva esineja mängimise ajal teose autorist kõnelemine. Eelnevalt olen käinud kontserdil kus esinejad Skrjabini teoseid esitavad ja ütlen kindlalt, et see seltskond jääb Tanel Joametsa esitusele igas mõttes alla.
______. 4.__________________________________________________________________________ ______. 5.__________________________________________________________________________ ______. 6.Tõmba joon alla olukordadele, kus ei sobi kasutada argikeelt. (3p) Sõpradega vestlemine, ajalootunnis vastamine, intervjuu tegemine kooliajalehte, SMS-i kirjutamine sõbrale, seletuskirja kirjutamine kooli direktorile, Hiiumaal elavate sugulastega kõnelemine. 7.Tee parandusi, et tekst oleks korrektses kirjakeeles (10p) Eesti rahvusliku liikumise kõige vingemaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Juba 1860. Aastate algul õhutas Holstre Pulleritsu külakooli õps Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Selline kool pidi vastama kreiskooli tasemele ja kuna valitsuselt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese papiga rajada ja ülal pidada. Kooli käimapanekuks vajalik nuts tuli kokku kraapida annetuste teel
Eesti keel Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Igal meist on oma emakeel. Keel on tihedalt seotud kultuuriga ja see on oluline suhtlemisvahend. See on kõige lihtsam viis, mille abil tundeid ning mõtteid väljendada. Inimestel, kellel on probleeme verbaalse kõnega, on mõeldud välja erinevad moodused. Kurtidele on leiutatud näiteks oma keel - viipekeel. Alati on võimalus ennast arusaadavaks teha, kuid kõnelemine on kõige tõhusam. Igas riigis on oma keel, millega inimesed suhtlevad omavahel ning, kui võimalik, siis samuti välismaalastega. Riigikeel on riigi oluliseks tunnuseks. Mõned riigid ei ole suutnud säilitada oma kultuuri ja on kasutusele võtnud kas mõne suur-või naaberriigi keele. Eesti keel on väga ainulaadne ja ilus keel. On imestatud, kuidas me küll niimoodi sõnu eraldame ja kuidas meil küll nii keeruline keel saab olla. Meie ise aga oleme selle sündides kaasa
Adrenaliin jõuab teistesse elunditesse, kui inimene hirmu, ehmatuse, viha ja positiivsete emotsioonide korral. 5.närvisüsteemi ehitus täienda skeemi puuduvate närvisüsteemi osade nimetuste ja nende ülesannetega (kesknärvisüsteem, piirdenärvisüsteem) ; vasta skeemile järgnevatele küsimustele närvisüsteemi erinevate osade talitluse kohta. 6.peaaju osade ülesanded. Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. väkeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7
Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? CAT- ajuhaiguste diagnoosimine PET-võimaldab uurida ajutegevust EEG-sellel meetodil uuritakse vastava seadeldiseabil peaaju bioelektrilist aktiivsust. 4
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
Kõne on loomulikuna näiv nähtus, kuid tegelikult pole see sugugi nii. Kõnelema õppimise protsess on keeruline ning sõltub paljuski kultuurist. Kõnelema õppimist võib mõista kui õppimist mõtteid vahetama teatud ühiskonna kultuurilise traditsiooni järgi. See on hoopis erinev kõndima õppimisest, kuna kõndimine on bioloogiline funktsioon, kuid kõnelemine on mitte-instinktiivne tegevus. Ühe tuntud definitsiooni järgi on keel häälikuliste sümbolite kokkuleppeline süsteem. Seda ei ole tahetud tihti tunnistada, kuna keeles esinevad erinevad häälitsused, mis on instinktiivsed, kuid mitte sümboolsed. Viimaseid ei tohi aga segi ajada hüüdsõnadega (nt ,,oh!", ,,ah!", ,,tss!"), mis on kokkuleppelised ja seetõttu osa sümbolite süsteemist ehk keelest. Siiski võib
teose ideelise sisu põhiline kandja. Kuuldemäng ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. Lavastus selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. Libreto vokaalmuusikalise (lava)teose tekst. Liturgiline draama Lugemisdraama lavastamiseks vähesobiv, juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. Miraakel pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. Monoloog - ehk üksikkõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka teise tegelase teis(t)ele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas siiski harva, peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks (nt Hamleti monoloog ,,Olla või mitte olla"). Moralitee keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. Müsteerium Performance 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti
Töötlus- teemade läbiviimine muudes helistikes Repsriis- põhihelistikku naasemine Uusi zanre barokkajastul *Vokaalinstrumentaalsed suurvormid: ooper, oratoorium, kantaat Kõigil neil kolmel on sama esituskoosseis: orkester, koor, solistid Kõik jagunevad: orkestri-ja koorinumbrid; aariad, retsitatiivid(poollauldes kõnelemine, loo rääkimine) Ooper *Eelkäijad: antiikkreeka tragöödia, keskaja draama, hilisrenessansi intermeediumid *Esimene ooper: J.Peri ,,Daphne" (1597) Ooperi sünd * 1637 avati Veneetsias esimene ooperiteater *Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643) Oratoorium * Eelkäijateks liturgilised draamad *Ooperiga sarnane ülesehitus, kuid: Puudub lavaline tegevus Vaimulik sisu
Egiptus oli jagunenud kaheks osaks-Ülem ja Alam Egiptuseks. Egiptuse ühendamine toimus 3000.aastat e.Kr. Alam Egiptuseks nimetati Niiluse suudmeala ja kuna seal olid hästi viljakad mullad,kutsuti seda mustaks maaks. Ülem Egiptuses asetsesid tohutu suured kivikõrbed. Ülem Egiptust nimetati punaseks maaks. Vana Egiptuse kuulsaim inimene oli vaarao,keda peeti jumalaks kellest sõltub kogu elu.Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele.Et aga suurt riiki üksi valitseda oli raske, viis vaarao oma võimu ellu kõrgemate aukandjate kaudu. Ülemkihi moodustasid preestrid, kirjutajad, korravalvurid, järelevaatajad, ametnikud ja sõjaülemad. Alamkihti kuulusid aga talupojad, kes rentisid endile maatükke. Kõige madalama kihi moodustasid orjad. Enamasti olid nad sõjavangid ja vaarao omandid. Orjal oli esialgu oma perekond ja maalapp, mille eest tuli seaduse käsul makse maksta
Selline käitumine teeb aga teed valla keele ja sellest tulenevalt ka kultuuri hääbumisele. Eesti keel on olnud läbi aegade tugev ning vastupidav. Seda on näidanud meile ajalugu oma tõusude ja mõõnadega. Oleme viibinud suure aja minevikust võõrvõimude all, mis on mõjutanud meid nii hästi kui halvasti. Saksa okupatsioon tõi kaasa rohkete eestlaste seas baltisaksastumise ehk kadakasakslaseks hakkamise. Oldi arvamusel, et sakslase kombel käitumine ja selle keele kõnelemine muudabki teiseks rahvuseks, väärikamaks ning targemaks. Vaadates tagasi tundub, et eestlust häbeneti, laideti maha. Ühelt poolt on see arusaadav, sest enamustesse sotsiaalsetesse klassidesse kuulusid just baltisakslased ning harva juhtus seal olema ka mõni eestlane. Teise suurrahva, venelaste, võimu aegadel kujunes aga eesti keel üheks tähtsaimaks rahvusliku identiteedi väljendajaks
Närvisüsteem jaguneb – kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem jaguneb – peaaju ja seljaaju Peaaju – suuraju=parem ja vasak ajupoolkera ja ajukoor; väikeaju, piklikaju Ajukoor – * juhib inimese vaimset tegevust ja kehalist tegevust Suuraju koor – *on seotud tahtliku tegevusega lihaste töö, liigutuste juhtimine,otsuste tegemine; kõnelemine,kuulmine, nägemine, maitsmine, haistmine, mõtlemine, mälu ja tunded Piklikaju – * ühendab peaaju seljaajuga; tahtele allumatud elundite tegevused – hingamine, südametegevus Väikeaju * reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalutunnet Seljaaju – vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib tahtele allumatuid liigutusi
Kordamisküsimused Platon- kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist (evolutsiooni suur antikangelane); Linne- pani aluse modernsele organismide klassifikatsioonile; Lamarck- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele, Cuvier- fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonn...
Palvetatakse enne igat söögikorda ja magamaminekut. Suurtel pühadel käiakse kirikus suurel jumalateenistusel. Iga laupäev ja pühapäev käiakse hommikusel ja õhtusel jumalateenistusel. Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite. Budism Budismil on neli põhimõtet: on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusele saab teha lõpu; selleks on 8-astmeline tee. Põhimõtted: õige vaade mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine-jutt, tegu eluviis toitu hangitakse õigel viisil püüdlemine -positiivne mõtlemine püsimaks teel mõtlus-ärkvelolek - olla teadlik mõtetest ja tegudest keskendumine-ekstaas kõik suunatud ühte, kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand. Budistid-mungad väldivad igasugust liha, joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Hinduism Toitumisaluseks on taimetoidud, piimatoodetest on levinud kohupiim ja jogurt, jogurtit
12. Nimeta peaajuosad ja nende ülesanded. a. Väikeaju kooskõlastab erinevaid liigutusi, tasakaalukeskuseks b. Keskaju vastutab keskaju lihaste pingeseisungi ehk toonuse säilimise eest, edastab infot c. Vaheaju ainevahetus, paljunemine, eritamine, reguleerib kehatemperatuuri d. Piklikaju juhib hingamist ja südametegevust e. Suuraju kuulmine, haistmine, kõnelemine, maitsmine, nägemine, mõtlemine, liigutused ja tundlikus 13. Kirjelda otsaju (suuraju) ehitust. a. Kuklasagar b. Oimusagar c. Kiirusagar d. Laubasagar Koosneb: 2-st poolkerast Vasak poolkera: parema kehapoole tegevust (loogilusus) Parem poolkera: vasaku kehapoole tegevus (loomingulisus) Sees paikeb: valgeaine Väliskihi moodustab: hallaine Ajukoor on: kurruline ja vaoline 14. Millised tähtsamad keskused millises suuraju osas paiknevad? a
Aju poolkerad vastutavad eri funktsioonide eest! · Legendid... · Kumma jala peal naine pöörleb? Poolkerade ülesanded · Vasak poolkera · Parem poolkera Paremakäelisus Muusikalised Lugemine Kunstilised võimed Kirjutamine kujutlusvõime Rääkimine loogika Ajukoor · Ajukoore erinevates piirkondades asuvad erinevad keskused! Mälu, liigutused, mõtlemine, kõnelemine, nägemine jne jne Vt õpik lk 86 Mis on mälu? (otsi õpikust lk 87) Hallaine ja valgeaine · Hallaine närvirakkude kehad · Valgeaine närvirakkude jätked · Osa närvirakkude jätkeid väljub ajust ja moodustab närve Närvirakud · Ehk NEURONID · Õppimine ja uued teadmised tähendab uusi ühendusi närvirakkude vahel! · Pärast sündimist neid enam juurde ei moodustu Uued uurimused, uued tulemused...
Mõlemal puhul tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, nii et Maalt vaadelda ei saa. Merkuuri faasid on täisfaas, poolfaas ja noorfaas. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on pool- ja täisfaasi vahel. Merkuur astroloogias Merkuur valitseb astroloogias asjaliku mõtlemist, loogikat, kohanemisvõimet, käteosavust ja infovahetust. Merkuuri asend horoskoobis näitab, milline on inimese mälutüüp, kuidas ta õpib, millised on tema kõnelemine ja kirjutamine, võimalikud õppimisprobleemid ja kohanemisraskused, samuti inimese liikumisharjumusi ja -vajadust. Astroloogias nimetatakse kolmapäeva Merkuuri päevaks. Kuna Merkuur juhib meie kõrgemat meelt, on kolmapäev väga hea päev koosolekuteks, erinevateks rühmatöödeks ja tähtsateks kõnedeks 7 Kokkuvõte Selle projekti tegemisel sain ma palju uusi teadmisi Merkuurist
Kakskeelsus saavutatakse üksnes keele omandamise eas (viienda - kuuenda eluaastani) perekonnas või teiskeelses ümbruses, mitte aga võõrkeeleõpetuse meetoditega (Hint 2002). Ü. Rannut (2002) rõhutab, et kakskeelsuse õpetamise eesmärk on lapse identiteeti säilitav mitmekultuursus. Beker (1995:6) defineerib kakskeelsuse käsitlemisel nelja erinevat keelevõimet, mille osas võivad kakskeelse inimese keelevõimed erineda: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine. Erinevate kakskeelsuse olukordade puhul on vajalik välja tuua üks oluline eristus. Nende spekter ulatub nimelt rikastav kakskeelsusest (additive bilingualism) taanduva kakskeelsuseni (subtractive bilingualism). Kui lapsed räägivad mingit enamuskeelt ja neil on võimalus saada kakskeelseks mingi teise enamus- või vähemuskeele omandamise kaudu, siis käsitletakse seda valdavalt rikastava kakskeelsuse olukorrana. Esimene keel, milleks on antud juhul prestiizne
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust. 4. Õige tegu. Halbade tegude vältimine - varastamine, tapmine 5. Õige eluviis. Leebus, vägivaldsusetus, mõõdukus söömises. 6. Õige püüdlemine. Vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus - ärksus. Teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus. Kõik on suunatud ühte - kannatuste lõpetamisele. Ajalugu v. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda:
Kuidas suhtusid eesti haritlased eesti keelde? Osa haritlasi läks kaasa venestuspoliitikaga, sest see andis võimaluse osaleda avalikus elus ning sellest tulenevalt ei räägitud avalikult eesti keelt. Teine osa haritlasi leidis, et tuleb madalal profiilil eesti kultuuri edasi arendada. Hinnake antud teksti põhjal J.Tõnissoni algatust valikes kohtades eesti keelt rääkida. Venestamispoliitika tõttu oli avalikes kohtades eesti keele kõnelemine tabu ning kuna ta oli avaliku elu tegelane, ei saanud ta endale seda lubada. Seetõttu ei vastanud kirikuõpetaja ka lapse kõnetamisele, kuigi oleks seda kindlasti teha soovinud. 11.Tõmmake joon alla 20.sajandi algul Eestis ilmunud ajalehtede nimedele. (3p) Uudised(1903), MK-Estonia(2004), Lääne Elu(1989), Postimees(1857), Teataja(1901), Eesti Ekspress(1989), Õhtuleht(1944), Töörahva Lipp(1956)
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust
MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt
Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust. 5 verbaalse kommunikatsiooni oskust Kaks on seotud kodeerimisega: kõnelemine ja kirjutamine. Kaks seotud dekodeerimisega: kuulamine ja lugemine. Dekodeerimine ja kodeerimine- >loogiline mõtlemine ja arutlus oskus. Suhtlemistõkked *Kohtumõistmine- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosimin, kiitmine *Lahenduste pakkumine- kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine *Teise murede vältimine- teema vahetamine, loogika kasutamine, rahustamine Kuulamine Kuulamisoskused: 1. tähelepanu väljendamise oskused 2. Jälgimisoskused 3
korrektsem. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadab tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lauseülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine · Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid. · Nii suulise ja kirjaliku kõne loomisel on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine. · Gould'i (1980) katsed - dikteeritud ja kirjutatud kirjad Erinevused kõnelemisel ja kirjutamisel: · Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib.
keskendunud inimlikele kannatustele. Budism 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus). 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid). 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega). 4. Selleks on 8-osaline tee: 4.1. Õige arusaam 4.2. Õige kavatsus 4.3. Õige kõnelemine 4.4. Õige tegu 4.5. Õige eluviis 4.6. Õige püüdlemine 4.7. Õige mõtlus 4.8. Õige keskendatus Buddha Buddha tähendab virgumist. Tähistab teadvuse kõrgeima seisundini s.t virgumiseni jõudnud inimest- tema meel on puhas, kuna eemaldatud on meeleplekid. Müüdi järgi ilmub Buddha vahel inimeste sekka, et jagada õpetusi. Kui olevat inimene, siis peeti ateistiks. Džainism
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu
on osad tööjuhendid alguses antud osaliselt eestikeelsetena, mis võimaldab õpilastel juhiseid paremini mõista ja valmistab neid ette juba iseseisvamaks keeleõppeks. Igapäevases töös on praktiseeriva õpetaja jaoks oluline ka õpetajaraamatu olemasolu. Sinna on koondatud ülesannete lahendused, helikirjad, juhtnöörid õppekomplekti kasutamiseks ja täiendavad tegevused koopiatena kasutamiseks. Õppekomplekti ülesandeks peaks olema kõikide osaoskuste (lugemine, kirjutamine, kõnelemine, kuulamine) arendamine, siis järgnevas analüüsis on vaadeldakse õppekomplekti osaoskuste, sõnavara ja keeleteadmiste arendamise kaupa. Riiklik õppekava näeb ette, et 6. klassi lõpus peaks õpilane olema jõudnud vähemalt A 2.2. keeleoskustasemele. Seega ei saa 4. klassis ei saagi läbida kõiki osaoskuste ja keele struktuuride teemasid, kuid õppekomplekt peaks aitama liikuda õpilastel vähemalt A 2.1. keeletaseme poole. Lugemisoskuse arendamine
mineraal: email e. hambavaap. Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Inimese hambatüübid (ühes lõualuus) Lõikehambad 4 Silmahambad 2 Eespurihambad 4 Tagapurihambad 6 Hambavalem. 3 2 1 2 2 1 2 3 3 2 1 2 2 1 2 3 Tagapurih. Eespurih. Silmah. Lõikeh. Lõikeh. Silmah. Eespurih. Tagapurih. Keel. Funktsioonid: mälumine, neelamine, kõnelemine ja imemine. Suuõõne näärmed. Mukoos - limanäärmed: nõristavad lima mis muudab toidu libedaks. Seroosnäärmed eritavad valgurikast sekreeti. Seganäärmed e. seromukoos näärmed eritavad lima ja valgurikast sekreeti. Kurk. Järgneb suuõõnele, kurgu kaudu avaneb suuõõs neelu. Neel. Neel on lehtrikujuline, 12-13 cm pikkune. Neel ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga. Neel on koht kus õhu ja toidu teed ristuvad
"mina", kuid pole olemas keeli, milles poleks sõna "sina". Samas saab väita ka, et sind ei ole ilma minuta, sest kui pole mind, kes ütleks sina, ei saa ka olla sind. Üksi olles ei ole sind olemas. Inimest poleks ilma jumalata, kuid ka jumalat poleks ilma inimeseta. Jumalal on vaja, et keegi tema poole pöörduks. Jumal on inimeste jumal, mitte puude ja kivide. Se kehtib ka igapäevafilosoofiana. Iga pöördumine on palve. Keel ei eksisteeri enne dialoogi, mina ja sina on primaarsed sõnad. Kõnelemine/dialoog loob keele. deixis - otsene suhte märgi ja referendi vahel, puudub signifikaator (nö abstraktne. sõnaraamatutähendus). M. Bahtin kõne on tähtsam kui keel ja kõne oli enne keelt. "Dostojevski poeetika probleemid". Tõde ei ole kunagi monoloog. Iga monoloog on vale. Tõde tekib ainult tervikuna. Tõde ei ole vastuoluline. Tõde on hetkeline, see pole fikseeritav. Tõe puhul puuduvad garantiid/tagatised. Tegusõna on seotud referendi e
- Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet? - Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega) ja kuulaja (kas enda või teise kõrv). - Kõnelemine algab peast. Ajus tekib mõte, mida kõnega kuulajale väljendada ja liigub mööda motoorseid närve kõneelundite poole. Elundite koostöös vormitakse mõte häälikuteks, mis seotakse sõnadeks, mis paneb õhu suus või ninas liikuma. Tekib võnkumine, mis lõpuks jõuab õhku – lause jõuab õhku ja paneb õhu võnkuma, tekitades kas perioodilisi või aperioodilisi õhuvõnkeid, muutes ka õhurõhku. Võnked panevad tööle
tõmbamaks vestluspartneri tähelepanu ("Halloo, kas sa kuuled mind?"). Seda kontakti ehk faatilist funktsiooni võib esitada ohtra dialoogiga, mille mõte on suhtlemise pikendamine. Püüe alustada ja jätkata kommunikatsiooni sarnaneb lindude ,,kõnele": keele faatiline funktsioon on ainus, mida linnud jagavad inimolenditega; see on ka esimene laste poolt omandatav verbaalne funktsioon. Keeletasandeid on kaks: "objektkeel" (kõnelemine objektidest) ja "metakeel", (rääkimine keelest enesest). Viimane pole mitte ainult teaduslik, vaid mängib olulist rolli igapäevakeeles. Kasutame metakeelt taipamata selle metakeelelist iseloomu. Tahtes kontrollida, kas kasutatakse sama koodi koondub kõne koodile: see esitab metakeelelist funktsiooni. "Ma ei jõua sind jälgida -- mida sa silmas pead?" Igas keeleõppimise protsessis, eriti lapse emakeele omandamisel, kasutatakse metakeelt. Poeetiline funktsioonina nähakse sõnumit
mööda kaarkimbu kiude Broca alale, kus formuleerub vastuse kõne närvi- e neuraalmudel(mitte vastus sõnana). Broca alalt kandub ärrius sek mot alale ja sealt häälepaeltele, keelelihastele, näo miimilistele lihastele, pehme suulae lihastele kõik lihased, mis osalevad sõna moodustamisel. Lõplik levik toimub peaaju närvide kaudu, peale seda võimalik kõnelemine. · Kirjasõnast arusaamine, lugemine: erutus levib silma võrkkestalt mööda nägemisnärvi ja aju XXX kiude kuglasagarasse esmasesse nägemiskeskusesse (17 väli), siis 18.ja19.väljale. Sealt 39-le, edasi kaarkimbu kiude mööda Broca alasse, kus moodustub sõna neuraalne mudel, sealt vokaliseerimisalasse ja sealt vastavaid närvikiude mööda lihastele, mille abil sõna moodustub. Vanasti arvati, et
*krüpteia- igaastane vormiline sõda orjade vastu, spartiaatide sõjaline väljaõpe *spartiaadid täieõigulised kodanikud, kes tegelesid sõjaliste harjutuste ja füüsise arendamisega *perioigid kodanikuõiguseta inimesed, kes elasid äärealadel, tegelesid käsitööga ja põlluharimisega, maksid makse *heloodid orjad, kes harisid spartiaatide maad, riigi omad *lakooniline väljenduslaad lõhidalt ja täpselt kõnelemine *Ateena mereliit Ateena ja Joonia poliste liit, jõud põhines laevastikul *Peloponnesose liit Sparta ja Lõ-Kreeka Dooria poliste liit, liikmed toetasid spartat sõjaliselt *filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats
kaela tõmmanud, meenutas ta lakkamatult esimeses maailmasõjas kogetut - ja alati soojade sõnadega. Ta ütleb armees veedetud aastate kohta, et see oli ,,aeg, mil mul polnud mingeid muresid". Toit riided ja peavari oli olemas. Ta ütleb, et oli ,,hea meelega sõdur". Sõda ja sellele järgnev aeg tegid temast inimese, kellena me teda tunneme. Viini Järel oli sõda teiseks tähtsaks perioodiks, mis kujundas tema isiksuse. Kõnelemine Kui Reinchswehr'is poleks ,,avastatud" Hitleri agitaatoriannet, oleks ta suure tõenäosusega pöördunud tagasi ühiskonna äärealadele ja temast oleks saanud kibestunud sõjaveteran, kellel pole erilisi võimalusi elus edasi jõuda. Kui ta poleks avastanud, et suudab ,,kõnelda", poleks ta mõelnudki võimalustest poliitikaga elatist teenida. ,,Kas te tõesti ei näe, et see mees on juhiks sobiv isik, kes üksi suudab meie võitlust edasi viia? Kas te
tuhandeks aastaks: ,,Superintelligentsete reheahjude tsivilisatsioon avastab planeedi Maa, kuid kahjuks on selleks ajaks kogu inimkond degradeerunud käsnadeks. Hea uudis on see, et käsnad räägivad eesti keelt". Mitmiktaju rikastab. Tõepoolest võib nõnda avatud meeltega inimest ainult kadestada. Autori kui sünesteedi peas ja kehas toimub justkui neuroloogiline ,,klaaspärlimäng" tekib seoseid, milleni ,,tavalised inimesed" kergesti ei ulatu. Ruumi kodustamine ja taimedega kõnelemine on hea kätte võtmisega jõukohased ka praegusaja eestlasele, eriti neile, kes viitsivad selleks aega võtta. Autoriga on tegelikult raske vaielda, sest Eesti ongi eriline. Kas me just maailmas nii ainulaadsed oleme, et meile ridamisi kõikvõimalikke tajudega, keele ja maastikkudega seotud maailmarekordeid kuulub, aga meie metsasus, hõre asustus ja vaid ühe põlvkonna jooksul toimunud kultuuriline mälukatkestus on suhteliselt erakordsed.
Temaga lõpuks rõõmustame ka armastuse võidu üle, mis võidab ärka kurja ja patu ning kanname seda rõõmusõnumit edasi oma igapäevases elus ja töös. Budism Budismi 4 põhitõde: On olemas kannatus kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) kannatusele saab teha lõpu (põhjuse kaotamisega) selleks on 8-astmeline tee (märk 8 kodaraga ratas) Põhimõtted: Õige vaade- mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine- jutt, tegu,eluviis- hangitakse toitu õigel viisil,püüdlemine-positiivne mõtlemine püsimaks teel,mõtlus-ärkvelolek- olla teadlik mõtetest ja tegudest,keskendumine-ekstaas- kõik suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand. Budistid- mungad väldivad igasugust liha. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Budismi õpetuse alusepanija Siddhartha Gautama elas 6 saj. eKr. Algne budism oli ateistlik.
Tihti algul idealiseeritakse teist inimest kui pärast need vaated purunevad kuna inimene on hoopis teistsugune. Hakkab tihti surve avaldamine. Minapiltide eristumine/ erinemine. Minapildi ehitamine teiseltpoolt on väga väärtuslik. Kui on teised inimesed, kes kasvatavad teises kõrget enesehinnangut, siis see inimene on väga väärtuslik. Oluline tegur on see mida teised minust arvavad. Kommunikatsioon ja suhted. Kui suhted muutuvad lähemaks, muutub ka kõnelemine selle inimesega. Kui suhtes on probleemis, siis rääkimis sagedus harveneb. Viitab sellele, et suhe on kadumas. Mõnusaid vestlusi pole, igav teema, intiimsuse puudumine. Teatud teemasi välditakse. Probleemidest rääkimine on raske, kuna ei osata rääkida. Suhe peab mõlemale poolele midagi andma. Eelarvamus on halb kuna inimesed arvavad teistest teistmoodi/pole adekvaatsed. Kõrge laup intellikentsusega Välimus sisemusega Inimese muljest sõltub käitumise tõlgendamine.
Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele. Vaaraod lasksid endale püstitada hiigelsuuri hauaehitisi, millest tuntuimad on püramiidid. Egiptlased uskusid, et surmale järgneb igavene elu ning seetõttu surnud palsameeriti ja neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik. Muumiate ehk palsameeritud inimeste kirstule maaliti idealiseeritud inimese portree. Samuti kujutati kirstul hieroglüüfidega palveid ja sõnumeid. Egiptuse areng jaotatakse kolme ajajärku: Vana Riik, Keskmine Riik ja Uus Riik.
annaabi.ee 
