Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (9)

1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita).
Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad .
2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats , kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded?
Neerupealised – toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust , tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes
kõhunääre – toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara – glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist.
ajuripats -
kilpnääre -
3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse?
Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse
4.miks on adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral inimesele vajalik? Kuidas jõuab adrenaliin teistesse elunditesse?
Adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral on inimesele vajalik, sest see annab organismile lisaenergiat ja valmistab organismi ette pingutuseks. Adrenaliin jõuab teistesse elunditesse, kui inimene hirmu, ehmatuse, viha ja positiivsete emotsioonide korral.
5.närvisüsteemi ehitus – täienda skeemi puuduvate närvisüsteemi osade nimetuste ja nende ülesannetega (kesknärvisüsteem, piirdenärvisüsteem) ; vasta skeemile järgnevatele küsimustele närvisüsteemi erinevate osade talitluse kohta.
6. peaaju osade ülesanded.
Suuraju – informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine , liigutamine, nägemine, kuulmine.
väkeaju – lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne
vaheaju – ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine
keskaju – info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine
piklikaju – peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine
7.mis on refleksikaar ?
Tee, mida mööda erutus kulgeb.
8.järjesta antud refleksikaare osad.
Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ – mingi lihas või nääre
9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral?
10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited)
tingitud (omandatakse elu jooksul) – valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt
tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) – imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas
11.miks on tingimatud refleksid inimesele vajalikud?
12.miks on tingitud refleksid inimesele vajalikud?
13.mille poolest erinevad tingitud ja tingimatud refleksid?
Tingitud refleksid omandatakse õppides, kujunemine algab pärast sündimist.
Tingimatud refleksid on kaasasündinud ja neid ei saa õppides omandada, on pärilikud.
14.mis on sarnast ja mis on erinevat sisenõrenäärmete ja närvisüsteemi töös?
Sisenõrenäärmed koosnevad elunditest ja hormoonidest, närvisüsteem koosneb närvidest ja keskustest.