Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vivaldi, Bach, Händel ja barokkmuusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Barokk
* Sai alguse Itaaliast
* barocco-lopergune pärl portugali keeles
* Tekkisid õukonnad
* Teemadeks: loodus, tunded, ajaloosündmused
* Afektiõpetus (tundeseisund, kus inimene ei suuda ennast kontrollida)
* R. Descartes (1596- 1650 ): „Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi“
* Kõikides kunstiliikides sai iseloomulikuks liialdamine ja elementide rohkus
* Barokkmuusika on väga tundeline ja pingeline
* Teosed muutusid keerukamateks, esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi
* Musitseerimine muutus kontertlikuks
* Uus amet- õukonnamuusikud
* Monoodia - iseseisev meloodia + harmooniasaade
* Polüfoonia arenes on täiuseni
* Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks
* INSTRUMENDID : viiul (meistrid: Amati, Stradivari , Guarnieri), klavessiin , orel
Basso continuo ehk generaabass = basspill+ harmooniapill
Instrumentaalmuusika
* SONAAT : teos soolopillile
* INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert : teos soolopillile ja orkestrile
* CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile
* SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid
* PRELÜÜD JA FUUGA
Fuugavorm
*Keerukaim polüfooniline vorm
*Fuga-„põgenemine“ it. k
*Arenes välja barokkajastul , peamiselt J.S Bachi loomingus („HTK I“)
*Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus
Töötlus- teemade läbiviimine muudes helistikes
Repsriis- põhihelistikku naasemine
Uusi žanre barokkajastul
*Vokaalinstrumentaalsed suurvormid: ooper , oratoorium , kantaat
Kõigil neil kolmel on sama esituskoosseis: orkester , koor, solistid
Kõik jagunevad: orkestri-ja koorinumbrid; aariad , retsitatiivid(poollauldes kõnelemine, loo rääkimine)
Ooper
*Eelkäijad: antiikkreeka tragöödia, keskaja draama, hilisrenessansi intermeediumid
*Esimene ooper: J. Peri „Daphne“ (1597) Ooperi sünd
* 1637 avati Veneetsias esimene ooperiteater
*Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643)
Oratoorium
* Eelkäijateks liturgilised draamad
*Ooperiga sarnane ülesehitus, kuid:
Puudub lavaline tegevus
Vaimulik sisu
* Passioon : oratooriumi alaliik , mille sisuks on Jeesus Kristuse kannatuslugu
Kantaat
*cantare-„laulma“ it. k
*Ajaliselt lühem
*Puudub lavaline tegevus
Georg Friedrich Händel ( 1685 -1759)
*Sündinud Saksamaal
*Õppinud muusikat Itaalias
*Üka kuulsaimaid inglise heliloojaid
*LOOMING:
*OOPER: ligi 50 ooperit, tuntuimad „Julius Caesar “, „Xerxes“, „ Rinaldo
*ORKESTRIMUUSIKA: mh orkestrisüidid „Tulevärgimuusika“, „ Veemuusika
*ORATOORIUMID: 23 oratooriumi, tuntumad „ Messias “, „Juudas Makabeus“, „Jefta“
Oratoorium „Messias“
I osa: ettekuulutused Messia tulekust
II osa: Jeesuse kannatused
III osa: lunastus ja igavene elu
Johann Sebastian Bach (1685-1750)
* Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) linnaorganist
* Weimar (1708- 1717 ) õukonnaorganist
*Köthen (1717- 1723 ) õukonna kapellmeister
* Leipzig (1723-1750) Tooma kiriku kantor
ORELIMUUSIKA
* u 150 koraaliprelüüdi
* prelüüdid ja fuugad
* tokaatad ( toccata )
* fantaasiad
KLAVIIRMUUSIKA
* väikesed prelüüdid ja fuugad
* „Anna Magdalena Bachi noodivihik
* „Hästitempereeritud klaviir “ (HTK) I ja II (24 pluss 24 prelüüdi ja fuugat)
ORKESTRIMUUSIKA
* 6 Brandenburgi kontserti
* 4 orkestrisüiti
* viiuli- ja klavessiinikontserdid
VOKAALMUUSIKA
* u 300 kantaati (enamuses vaimulikud ), säilinud u 200
* Johannese ja Matteuse passioonid
* Missa h- moll
* „Jõuluoratoorium“
* 6 motetti (mitmehäälne vaimulik koorilaul)
Antonio Vivaldi (1678-1741)
* INSTRUMENTAALKONTSERT ehk SOOLOKONTSERT – 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile
* PROGRAMMILINE MUUSIKA - instrumentaalmuusika, mis kannab sõnalist programmi ( muusika mis püüab midagi kindlat kujutada)
KUULA TEOST
Vivaldi „Kevad“
3 osa: kiire-aeglane-kiire
I osa
* Soolo ja orkestrilõigud oli vahelduvad
* Pigem kiire
II osa
* Koguaeg mängis orkester (terve aeg oli soolo)
* Aeglsem
III osa
* Vaheldusid
* Pigem kiirem
Vivaldi-Bach-Händel ja barokkmuusika #1 Vivaldi-Bach-Händel ja barokkmuusika #2 Vivaldi-Bach-Händel ja barokkmuusika #3 Vivaldi-Bach-Händel ja barokkmuusika #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EliisaE Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Barokk
6
docx

Barokk

BAROKK 1. Renessansi ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7

Muusikaajalugu
Barokkmuusika
6
doc

Barokkmuusika

Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul

Muusika ajalugu
Barokk muusikas
8
doc

Barokk muusikas

Ülepaisutatud kired ja tunded  Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas,  Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . Monteverdi, Händel, Vivaldi „Aastaajad“ 3. TANTSUSÜIT – (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). ISnstumentaalmuusikažanr mitmeosaline teos väikestele pillikooseisudele. Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4

Muusika
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS
10
doc

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.  Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul  Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele.

Muusikaajalugu
Barokk muusika ning uued žanrid
8
odt

Barokk muusika ning uued žanrid

Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt

Muusika
Bach
11
doc

Bach

Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: Riho Plaan Elva 2009 Sisukord 1. Eessõna 2. Elulugu 3. Looming 4. Tähtsamad teosed 5. Bach'i viimane teos 6. Kasutatud kirjandus 2 Johann Sebastian Bach (1685- 1750) Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3

Muusikaajalugu
Barokk
5
doc

Barokk

Barokk 17.saj ­ 18.saj I pool Sõna ,,barokk" on pärit portugali keelest (barocco ­ ,,lopergune pärl"). Barokk kasvas välja renessansist, oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides. Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid

Muusika
BAROKK 17-18saj I pool
14
doc

BAROKK 17-18saj I pool

BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun