aasta- Fr. G. Arvelius “Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” ○ 80 juttu ja luuletust ● Eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika ● 1849. aasta- Carl Körber “Karjalaste luggemise ramat” ○ esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat ● 1866. aasta- Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud” ● 1884. aasta- J. Kunder “Eesti muinasjutud” 7. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? ● Lapse jaoks on kõige olulisem muinasjutu kangelane, mitte asjaolu, et kuri saab tavaliselt loo lõpus karistada ○ laps samastab end kangelasega, mida lihtsam on kangelane, seda lihtsam ka samastuda ● Lapse tähelepanu pälvib lugu, mis teda lõbustab, mis äratab uudishimu ja ergutab kujutlusvõimet 8. Muinasjutu seadused. ● Kindel algus ○ elas kord, kuskil maal, seitsme maa ja mere taga jne ● Kindel lõpp
Arvestab lugeja vanuse, soo, tähelepanuvõimega, ideid esitatakse lihtsamas vormis, tegelased on mustvalgemad, vormieksperimendid on sagedasemad. 5. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641. esimene eestikeelne aabits; 1782 Arvelius „Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat”; 1849 Körber „Karjalaste lugemiseraamat”; 1866 Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud”; 1884 Kunder „Eesti muinasjutud”. 6. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Fantaasia areng, nendeta jääb laste hinge tühi koht; õpetlikkus; laps saab samastuda teat. loomuomadustega, ettevalmistus reaalseks eluks; teeb lapse õnnelikuks; annab julguse uskuda imedesse. 7. Muinasjutu seadused. Kindel algus, kindel lõpp, arvkordused, sümboolsed numbrid (3, 7, 12), välja mõeldud, pole kindlat aega ega kohta, proosateos, nimed on umbmäärased/tüüpilised, vastandid, kaksuse seadus (dialoogid; kolmas tegelane tumm kaaslane) 8
.............................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................11 2 Sissejuhatus Rahvajutt on jagatud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Muinasjutud on tavaliselt ebaloogilised. Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki loodus ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele pettekujutlust ja meelelahutust. Käesolev uurimustöö põhineb kahel suurel teemal. Need on muinasjutt üldiselt ja kolme autori poolt kirjutatud muinasjuttude võrdlemine. Antud töös on räägitud muinasjutu seadustest kas muinasjutus on arvukordused, kindel algus-ja lõpp, muinasjutu liikidest on
kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - etteaimatav vorm - kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed - traditsiooniline eesmärk harilikult jutustatud esimeses isikus kui jutt edukas, seda korratakse olnud alati populaarne Rahvajuttude klassikaline põhijaotus Muinasjutud Muistendid Müüdid - rahva või kultuureseme loomisest, tegutsevad muistsed jumalad või vägimehed - Eestis ei ole, peegeldusi leida pigem regilaulust kui proosanarratiividest (müütilised regilaulud, nt „Loomine“, „Suur tamm“ –sageli ühised Soomega) - Antiikmütoloogia eeskujul eesti panteoni loomise katse –Kr. J. Peterson - Fr. R. Faehlmanni katse luua müüte - „Kalevipoeg“ Kas folkloristid uurivad rahva jutte?
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad eestlaste kombed, lõbustused, eetilise
......................................................................................................................................9 Eno Raud..............................................................................................................................................12 R. Kipling.............................................................................................................................................15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud........................................................16 J.Kunder..............................................................................................................................................16 Heljo Mänd...........................................................................................................................................17 Andrus Kivirähk........................................................................................................................
Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor vaheldumisi. Vanasti nimetati regilaulu leeloks ning laulmist leelotamiseks. KUULA! Riimiline rahvalaul 18 saj. kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. Seda eristab regivärsist lõppriim ja värsside rühmitamine salmideks. Olulisemal kohal on nüüd soololaul ja pillisaade. oKUULA! MUINASJUTT Muinasjutt on väljamõeldud jutt. Vanasti räägiti muinasjutte ajaviiteks. Sageli ei olnud muinasjutud mõeldud lastele. Muinasjutt on traditsiooniline proosavormiline rahvaluuleteos imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjuttude tunnused: Väljakujunenud (õnnelik)lõpp ja algus (n Elas kord...) Sündmustiku kordumine. Muinasjutu tegelased on vastandlike omadustega inimesed.
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk v
Kõik kommentaarid