Egiptus Lisette Raud 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Usk Jumalad Templid Müüdid jumalatest Surmajärgsus Pühad loomad Kasutatud kirjandus Usk Polüteistlik Kaks gruppi 1) kohalikud jumalad väga palju loomataolised 2) kosmogoonilised jumalad tähtsad kogu Egiptuses Inimesetaolised Jumalad Horos inimesena koos kulliga, kuningavõimujumal Seth oli Horose rivaal, oli tormi, eelkõige kõrbetormi, jumal, üldiselt esindas kurja jumalatüüpi. Amon-Ra tüüpiline päikesejumal, eluandja, õiguse, korra looja. Isis varaseim ja tähtsaim, toidujumalanna Nephthys Sethi naissoost Anubise, surnute riigis, Osirise selja taga. Osiris Isise, surnuteriigi Anubis koera peaga surnuteriigis. Thot jumalate kirjutaja, tarkuse, teadmiste Templid Nelinurkse põhiplaaniga Väl
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemki
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habilis ehk osavinimene. Teda peet
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiusliku
Keivin Kivimägi 10A Vanimate tsivilisatsioonide erinevad jooned (Egipt. ja Mesop.) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Vanimad tsivilisatsioonid on Egiptuses ja Mesopotaamias, mis tekkisid umbes 3000a. eKr. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid · rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Põlluharimine Egiptuses Niiluse orus oli võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid
VANA EGIPTUS ÜLDISELT Egiptus on kuiv koht, st. põlluharimine oli võimalik ainult tänu korrapärastele üleujutustele. Seda põhjustasid korrapärased vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab vesi Egiptusesse iga aasta juulis-augustis, mis kestab oktoobri-novembrini. sellest jääb järele väga viljakas mudakiht. sellised korrapärased üleujutused on juba aegade algusest peale aidanud sealsetel inimestel rajada niisutussüsteeme. kunstlike terrassidegasai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Egiptus oli geograafiliselt eraldatud ,seega ei olnud vaja enese kaitsmisele eriti suurt tähelepanu pöörata. teisest küljest pidurdas see aga egiptlase tihedamat suhtlemist lähismaadega. seetõttu sai ka egiptusele väga omaseks erinevad tunnusjooned, mis püsisid sellised aastatuhandeid. AJALOO PÕHIETAPID Vanad egiptuse elanikud rändasid ringi. iseloomulik oli korilus ja loomade jahtimine. pilliroog oli tähtis- sellest punuti katust, korv
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad......................................................................................
Kõik kommentaarid