Sõnastik 1. Vanemuine- teater Tartus, laulujumal 2.Valge kitli pikad käised- valget värvi kittel, millel on pikad käised ehk hullusärk. Sümboliseerib isiku vabaduse puudumist. (ÕS 1999) 3.Siiber- lõõruides, torustikus, põletusriist. Nt ahju siiber. Mul on kõigest siiber- ma olen tüdinenud.Siibriks nimetatakse haiglates olevaid pissipotte. (ÕS 2006) 4.Kada- ragulka. Poiss laskis kadaga linde. (ÕS 1999) 5. Pasknäär- lind. (ÕS 1999) 6. Anvelt- reeglite rikkumine. Eesti sotsialismi teele viia. 7. Roitma- ümber nuuskima, kolama, uitama. 8
Kihnu rahvariided Liis (K) Uusküla Naiste rahvariided Triibuseelik Tikanditega käised Tikitud tanu Õlarätik Põll Vöö Vikeldatud ja kirjatud sukad Triibuseelik Tikanditega käised Kihnu käiste seljatagune Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tikitud tanu Kihnu naise tanu tikand Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
2 Rõivaste Töörõivad jaotus Pi iv ise du rõ im rõ lik ad iv ud Kä ad Rõiv ad 3 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Käised ehk lühike pluus ◈ Pikk seelik 4 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Liistik ◈ Põll 5 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Vöö ◈ Peakatted 6 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Jalatsid Pastla Kinga d d ◈ Ehted 7
Kihnu rahvarõivastest Pärnu lahe suudmes asteseva Kihnu saare rahvarõivad moodustasid väikse omaette rühma. Põhitüübilt kuulusid Kihnu rahvarõivad küll Lääne-Eestiga kokku, kuid neil oli mitmeid kohalikke erijooni. Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik, vöö, õlarätt, vammus, abielunaistel põll. Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast, millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega. Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele. Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine,
kakskümmend seelikut. Kihnu naine Naise ülikond koosneb särgist, käistest, vammusest, seelikust, vööst, sukkadest ja pasteldest. Särk on valmistatud labasest takusest riidest ning on ilma õlaõmblusteta, kolmnurkse kaelaava ja lühikeste varrukatega. Särk ulatub poole sääreni ning selle alläärde on õmmeldud kitsas kirivöö. Käised on õmmeldud linasest labasest riidest. Selle piht ja õlalapid asetsevad kaelaava juures. Varrukad on värvli juures kurrutatud. Käised ulatuvad allapoole rinda, nii et vöö ilusasti välja paistab. Käised on tikitud punase niidi ja sinise linase niidiga. Krae mahapööratud nurkadel on madal-, vars-, ja tikkpistes tikand, millel on litrid. Lisaks on krae äärestatud 1 cm laiuse valge, siniste tippudega niplispitsiga. Õlalappidel on kasutatud aedpistes tikandit. Rinnalõhandiku tipule on sinise ning värvlile sinise ja punase niidiga tehtud püvisilmpistes tornid. Värvli äärele on õmmeldud valged tagid
iga päev kleite. Tänapäeval kantakse ka siiski kleite, aga jällegi rohkem pidulike ürituste puhul, kui minnakse kuskile välja. Arvan, et minu riietusstiili on siiski mõjutanud keskaja meeste mood. Mehed kandisd pikki sukki ja põlvpükse. Mulle isiklikult meeldib väga pükse kanda, sest need on väga mugavad ja ei pea muretsema, et riie läheks kortsu. Meeste pintsakutel olid omapärased käised- need olid puhvitud. Mina isiklikult kannan selliseid pluuse, millel on puhvitud käised. Mehed hakkasid sellel perioodil kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Praegu tänaval ringi käies võime näha igal teisel mehel sarnaseid pikaninaga kingasid. Arvan, et kõige enam on minu riietust mõjutanud keskaja meestemood. Selle aja moest pilte vaadates ütleks, et ei kannaks kunagi selliseid riided, mis moes olid, aga tegelikult vaadates detailselt neid riideid siis leiame
Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti
Mõis ja talu Aleksandra Popova 10B Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. 17. ja 18. sajandil oli Eestis alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisa. Teiste suurema mõisate rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid. Eramõis Kroonumõis Kirikumõis 18.sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid riigile makse.Selleks korraldati iga seitsme- kaheksa aasta järel adramaarevisjone. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitme...
Vene rahvariiete ajalugu Autor: Lia Valdek Taali PK Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj lõpus ( Kiijevskaja Rus`). Selle aja naiste riietus koosnes • alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi. Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle.
) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.) Laura: Davai, meil pole aega siin homset päeva oodata, otsi oma suitsupakk välja! Marten: Ma ei... Liis (Marteni juttu katkestades) : KOHE!!!! (Poiss haarab koolikoti ja üritab lahkuda, kuid tüdrukud takistavad tema teed.) Laura: Õuu rahune maha, kuhu sa jooksed? Liis: Me küsisime midagi .. Laura: ja küsija suu pihta ei lööda. (targutavalt.) Marten: Mul ei ole suitsu, kui te sellised kõvad eided olete, siis minge hankige endale ise.
Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. 2. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. 3. Vestman
Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. Vestman
Külaskäik keskaegsesse linna Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Juba kaugelt hakkas mulle silma suur ja kõrge linnamüür koos veel kõrgemate tornidega. Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei maht...
Rõivad Värvirohked ja tikitud rahvariided. Rahvarõivad erinesid paikkonniti Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, peakatted on silmatorkavad, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga. Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele talviti lisandusid poolkasukas ja suurrätt. Mehe riietus koosnes pikkade, üsna laiade varrukatega särgist, särgi varrukaääred ja rinnaesine ning põll olid tikandiga kaunistatud. Arhitektuur Püha Matyasi kirik Ungari parlamendihoone 268 m pikk ja 188 m 691 tuba, 10 siseõue, 27 väravat
Talvel magas ta kas sõprade juures või Annelinna paneelmajade koridorides. Soojal ajal veedab Romet aga öid näiteks prügikasti kõrval, tõuseb keskpäeva paiku, kõhutäiteks paneb poes salaja põue saiapätsi. Romet käib läbi nii tänavapoiste kui ka oma maja laste ja klassikaaslastega. Erinevalt paarist tänavasõbrast pole ta "hingaja". Hingaja tähendab liiminuusutajat, kelle tunneb sügisel ja talvel ära selle järgi, et tal on käised tühjad. Kätega hoiab noor toksikomaan rinnal kilekotti kummiliimi või mõne teise liimiga, mis on tema kalleim vara. Alkoholi on ta ka varem proovinud, kui sellele järgnes haigla ja maoloputus. Romet väidab, et teenib raha pudelikorjamisega. Pudeli eest makstakse kroon, mõnikord olevat ta päevaga teeninud isegi sada krooni. Tänan kuulamast!
Töödeldava detaili masinast eemaldamiseks seiske väljastusava ühele küljele. Puidufreespink. Vertikaalne pitskruvi - A Freesimispiire - B Puidu pitskruvi - C Lõpujuhisega (lõpustopper) - D Järklõike profiilmõõdik - E Ohutusnõuded: Ärge kandke lehvivaid rõivaid ja pange pikad juuksed kinni. Enne masina kasutamist võtke ära lips, sõrmused, käekell ja muud ehted ning keerake käised küünarnukkidest kõrgemale üles. Ei tohi kindaid kanda. Ärge kunagi töödelge toorikut, mida ei ole võimalik lõikekettast piisaval kaugusel juhtida. Õige asend masina kasutamiseks: Seiske masina ette ja veidi kõrvale Tooriku käsitsemine: Lükake toorikut otse piki freesimislauda, hoidke sõrmed koos, juhtige toorikut peopesade abil.
Algul ilmnesid peamised erinevused varasemast kaunistustes ja ehetes. Pronksspiraale asendasid tinast naastukesed e tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured hõbehelmed krõllid. 14. sajandist pärinevad esimesed silmkoes kindakatked, 17. sajandiks oli silmkoes kudumine Eestis üldine. Suuremad muudatused ilmnevad 17. saj Põhja-Eestis. Naised hakkasid kandma käisteta särgi peal lühikest linast pluusi käised. Varasema mähitava vaipseeliku asemele tuli kitsas kokkuõmmeldud ümbrik. Abielunaiste peakattena levis liniku asemel tanu. Rohkem teateid ka meesteriietuse kohta. Vanapäraste pikkade pükste asemel hakati Põhja-Eestis, hiljem kogu Eesti alal kandma põlvpükse. Varasemad umbkuued olid oletatavasti juba 15.16. saj asendunud hõlmadega pikk-kuubedega. Pidulik peakate kõrge vildist kaapkübar. Jalas kanti veisenahatükist tehtud pastlaid, suvistel töödel ka puukoorest punutud viiske.
Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja. Kõne, käitumine: Tiit Piibeleht on enesekindel ja kindla ütlemisega, rahulik ja tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik. Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises
Pesemisvahendite koostis. Materjali koostas Aive Antson 1. Pesevad komponendid e. pindaktiivsed ained e. tensiidid. Tensiidid on kõikide tänapäevaste pesupulbrite koostises. Pesupulbri pakendil on märge nende liigi kohta. Pesemisvahendeid, mis põhinevad pindaktiivsetel ainetel, nimetatakse ka detergentideks (on alati valged). Need on kõige vajalikumad ained pesemisvahendite koostises, kuna eemaldavad märjalt riidelt mustuse ja takistavad mustuse tagasilaskumist riidele. Tensiidid alandavad vee pindpinevust–pindpinevus hoiab vee pisarana ja takistab vee tungimist puhastatavasse pinda. Kui pindpinevus väheneb, siis pääsevad vee molekulid väikestesse lõhedesse, mustusekübemete ja puhastatava pinna vahele ning lükkavad mustuseosakesed pesuaine lahusesse. Tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja sellega vee pindpinevust. Seega tensiidid: alandavad vee pindpinevust ja parandavad vee niisutusvõimet la...
omanäolisem ning salapärasem tegelane kogu teoses. Sandrit on ta nõus abistama, näides ise talle lihtsameelse ja vaese kirjanikuna, kellele suurem rahasumma ainult heameelt teeks. Samal ajal selgub kurb tõsiasi, et Tiit oli kõik teised ülekavaldanud, saades omale Vestmani tahetud maad ning minnes lisaks veel Vestmani tütrele kosja. Piibelehe välimus on samuti kõike muud kui tavapärane - kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane. Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk.
Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4. Tooge näiteid karakteri-, situatsiooni-, sõnakoomika kohta teoses Karakterikoomika · Piibeleht oli kohtlase välimusega põksisääred lühikeseks jäännud, käised kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika
Sööginõud olid kõik puust. Töörõivad pidid olema praktilised, vastupidavad ja mugavad. Naised kandsid pikki särke ja seelikut.Abielunaisel pidi peas olema alati rätt või tanu, samuti pidi ka põll ees olema. Mehed kandsid linaseid pükse ja särke. Meestel kui ka naistel ülerõivas oli linane kuub, talvel kanti nahast kasukat. Jalanõuks olid pastlad.Pidulikud riided on sarnased, kuid neil on muster. Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Lasterõivad sarnanesid täiskasvanute riietega. Algul kandsid poisid ja tüdrukud valget linast särki millele käis peale vöö. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud said seeliku selga 15. aastaselt. Paastumaarjapäeval peeti mokalaata- kaubeldi peresse karjapoiss, sest karjalaskepäev oli lähedal
paremini kui teede lagunemine. Kui teed muutuvad põhjatuks nagu sood ja limusiini ette tuleb sopast läbi pääsemiseks rakendada künnihärjad, pole enam tarvis karta surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi. Äärmisel juhul võib mõni juht härjalt puskida saada. Ka aitaks liikluse tempot alla tõmmata, kui kohalikud talupojad langetaksid magistraalidele puid. Autod on sunnitud peatuma, juhid tulevad välja, käärivad käised üles ja asuvad palke tee pealt ära veeretama. Samal ajal tuleb autosid igast suunast aina juurde, tekivad sabad, kilomeetrite pikkused kolonnid, ühesõnaga: tee läheb mõnusalt umbe. Nökat-nökat saadakse viimaks siiski liikuma, kuni natukese aja pärast sulgeb tee uus palk. Kõik algab otsast peale. Jah, Tallinnast Tartusse sõitmiseks kuluks sedasi terve päev, aga see-eest jõutaks kohale elusalt. Rohkem autosid meie teedele
katsid rinna, jättes alaääre (alase, alese) ja seelikuvärvli vahelt särgi umbes kämblalaiuselt nähtavale. Kaelaava lõigati T-kujuline. õigadele õmmeldi õlalapid. Käiseid kaunistati ise, kuid kasutati ka oskajamate teenuseid. Jõhvis ja Lisakus mäletati, et Soome saartelt on naised toonud niplispitsi, tasu makstud toiduainetes. Ka käiste kriipsutamisega pole kõik hästi hakkama saanud, rääkimata väljaõmblemisest. Igapäevased käised olid reeglina jämedamast riidest ja lihtsamad. Öeldi: "Väljaõmblus ei taha pesemist." Käiste all kantav särk oli Alutaguselgi eesti naiste särkide üldise tava järgi kokku õmmeldud peenemast linasest pihast ja jämedamast takusest riidest alasest, alesest. Puudusid varrukad ja õlalapid. Kaelaauk oli ovaalne avar, äärepalistusest läbipoetatud paelaga koomale tõmmatav. Seelikud tegid Alutagusel 19.saj. jooksul läbi õige rohkesti muudatusi. 18.sajandist tuntud kitsad
See on teadmine, et katus on pea kohal ning midagi on nii täna kui ka homme laua peale panna. See kõik neelab raha, isegi arutult palju, sest ikka tahetakse tarbida üha paremaid, uhkemaid ja peenemaid kaupu. Kui palju mõjutab meie õnneseisundit see, kas sõidame BMW või Volkswageniga? Kas sööme sinihallitus- või Saaremaa juustu? Enda ümber ringi vaadates pean nentima, et mõjutab küll. Selleks, et seda kõike endale lubada, on kõige efektiivsem moodus käised üles käärida ning käed "mustaks" teha: ost-müük-vahetus märksõna all tegutsema hakates. Teistel nahka üle kõrvade tõmmates tuleb 20 aastat äri teha ning alles siis saab härrasmehelikult "pensionile" minnes hoopiski golfiõpetajaks hakata ning aias liha grillides vaadata, kuidas muru kasvab. Kas ei kõla mitte tuttava stsenaariumina? Kuid mida teevad need, kes selles mängus kaasa ei taha lüüa? Lepivad kesisemate võimalustega? Väga paljud inimesed ei armasta oma tööd,
eriti pidulikeks seisurõivasteks. Rahvarõivaste pidulikkus väljendus materjali kvaliteedis ja hinnas, kaunistuste ja ehete rohkuses. Paikkondlikud erinevused Eesti rahvarõivastel oli rohkesti paikkondlikke erinevusi, mida märkasid juba esimesed neid kirjeldanud autorid. Näiteks märkis A. W. Hupel pikk-kuue erinevuste kohta Eesti eri paigus: "Kuued on Tartumaal laiad nagu mantlid, alt lõhandikkudega, käised, krae ja hõlmad punase kalevi ja nööridega ilustatud; Põltsamaa pool nöörideta, sinise kaleviga, teistes kohtades läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud; Järvamaal kinnitatakse nad mitme vaskhaagiga, Tartumaal mõne haagiga, Harjumaal nööride ja väikeste omavalatud tinanööpidega" (Hupel 1777, 178). Etnoloogilises rõivauurimuses on välja toodud neli suurt rühma - Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared -, mille
Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla. Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja liistik, tanu, sõbe ja käised. Meesterõivad Meeste tähtsaim rõivaese oli valge linane särk, mis lõikeliselt naiste omast oluliselt ei erinenud. Kaeluse sulgesid nad kas niidist punutud nööri või väikese vitssõlega. Särgisaba toppisid mehed reeglina pükstesse, mõnes Kagu-Eesti paigas oli kombeks see aga pükstele jätta. Materjalilt jagunesid meestepüksid villasteks talve- ja linasteks suvepüksteks. Väga pidulikuks juhuks ja ühtlasi jõukuse tunnuseks olid kitsenahast õmmeldud põlvpüksid
ÕMBLEMINE naiste oluline käsitöö. Lõige oli lihtne. Nambanahk lõigati lambaraudadega ja õmmeldi sepanõelaga. · Ülerõivad lasti teha rätsepal. · Rõivaste kaunistamiseks oli aeganõudes ja töömahukas näputöö: 1) tikkimine metalltikand, lõngtikand 2) pilutamine aukmuster 3) pitskudumine nõelapitsid, sõlmpitsid, võrkpits. · Tikandite ja pitsidega kaunistati eelkõige pidulikke naisterõivaid (tanud, käised, kraed). Hiljem ka voodilinu, käterätikuid. · Väga levinud oli silmkudumine. Populaarsemad olid lapakindad, millele kooti sisse kiri. · Vöökudumine arvatakse ka pärit olevad kunda kultuurist. · Kirivööd olid naiste piduliku rõivastuse osa. LASTE KÄSITÖÖ lapsed õpetati maast madalast käsitööd tegema. Seeläbi kandusid tehnilised võtted ja kaunistamisviisid vahetult vanematelt lastele. Ühelt sugupõlvelt teisele. Kinnistusid käsitöötraditsioonid.
mehe amet. Samuti on autoril ka pooldav suhtumine Vestmanni enda suhtes, kes oli tark ning auväärne mees ja alati väga enesekindel. 2. Autori remargid on sisukad ja üksikasjalikud ning annavad edasi nii tegevust, olemust, kui ka tegelaste isikupära. Enamjaolt siiski on kirjeldatud tegevust näiteks Piibeleht(hammustades) või (kätt kuuetasku pistes). Kohati on kirjeldatud ka tegelase välimust näiteks Piibeleht- kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; välja veninud taskud. On ka kirjeldusi ja tähelepanekuid tegelase harjumuste kohta, et moodustada tast parem üldpilt lugejale, nagu näiteks: Piibeleht näkisb alati vestlemise ajal päevalilleseemneid. 3. Vestmann- Uhke ning võimukas ärimees, kes oli harjunud saama, mida tahab. Teistest üleolev ning auahne. Ta kõnelaad oli üpriski jäik, kuid kindel. Suhtus teistesse kriitiliselt, eriti Sanderi vastu, sest Vestmann pidas õige mehe tööks
Ants Laikmaa (1866- 1942) Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad. Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele. Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised. Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis. Vanakese käed on vähemalt sama kortsulised kui ta nägu ja neist õhkub tööd, ning tõdemust, et pruunist puidust kepp millele ta toetub on nende käte töö. Pilt sai valitud sest ,,Rauk" tekitab minus austust vananemise ja vanuse vastu. Ta kui oleks
Mehed kandsid arhailisel ajal ühte sorti rüüd, mis oli eest sõlmitud. Hiljem andis see teed tuunikale, mis oli üle pea käiv, ja mida tavaliselt kanti värvilise õlgadel käiva peleriiniga. Peleriin oli tavaliselt lai, lahtine ja rikkalikult tikitud ja sai rahvuslikuks riietuseks Etuurias ning oli eelkäijaks Rooma toogale. Naistel muutus aja jooksul tavaks kanda alusrõivastusena vabalt kukkuvat linast tuunikat. Ülal koosnes see kahest osast, mis õla kohal ühendati; käised võisid olemas olla, kuid polnud tingimata nõutavad. Tuunika peale, mis oli sageli rikkalikult volte täis ja vööga kokku tõmmatud, visati tavaliselt punase või musta äärisega kaunistatud valge mantel. Naised kandsid pikka jalgadeni ulatuvat tuunikat, mille materjal oli tavaliselt kergesti voltuv ja mille servad olid tavaliselt kaunistatud. Tuunika peal kanti raskemat värvilist mantlit. Naised kandsid suures valikus soenguid, pikki, õlapikkuseid, punutud juukseid selja taga. Hiljem
ohtlikud, seetõttu tuleb alati kasutada vastavaid kaitseseadmeid ja aksessuaare. Rõhku tuleb pöörata kindlasti silmade kaitsele, kuna keevitusvalgus on liiga ere ja sädemed võivad silma lennata, peab kasutama kaitse maski või prille. Keevituskindad peavad olema valmistatud kvaliteetsest nahast, et vältida süttimist . 8 Keevitaja peab kasutama tööriideid, mille kaelus ja käised on võimalik kinni nööpida. Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll. Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud. 9 Kokkuvõte Keevitamise abil on võimalik liita paljusid materjale. Erinevate metallide, plastide ja muu taolise jaoks on loodud vastavad tehnoloogiad. Et hoida oma tervist, tuleb rangelt järgida
Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linna...
Esialgu oli meestele mõeldud teksade kinnitus (lukk või nööbid) ees, seevastu naistele mõeldud teksadel oli kinnitus külje peal. Peagi aga võtsid ka naised kasutusele eestkinnitusega teksad. Pükste allääre laius varieerus kõvasti, olid moes nii kitsad kui ka laiad allääred. 1.4. Välisriided Välisriieteks oli värvitud kunstnahad, plastikust vihmakeebid ning värvilised jakid, milledel olid suured nööbid ja taskud ning puhvis käised või krae. 1.5. Jalanõud Jalanõudena kanti madalaid sandaale või platvorme. Kingad olid madalad ning kitsad, et rõhutada lapselikkust. Saapad ning kotid olid tihti nahast või vinüülist ning käsitsivalmistatud. Laialdaselt olid moes ka stiletod, mis ajapikku aina madalamaks jäid. (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) 1.6. Soengud Juuksed olid terved, sirged ning loomulikud. Tuntuimaks soenguks oli Twiggy eeskujul lühike Bob lõikus
Meeste vatt ja põlvpüksid olid XIX sajandi keskpaiku enamasti sinised, suvel linased valged või triibulised. Ambla rahvarõivaste postmargil kujutatud pidulikult riietatud mehel on Järvamaale omane must pikk- kuub, naisel vanaaegne peakate linuk ja helmetikandiga vanemat tüüpi seelik, lapsel kogu Eestis üldine triibuline seelik. Türi rahvarõivaste postmargil on ühel pidulikult riietatud naisel uhke värvilise siidtikandiga linuk, teisel väiksem lillkirjaga tanu. Lillkirjaga käised olid Põhja - Eestis üldised. Kasutatud materjal: http://www.post.ee/?id=1595&product_id=822 9 Rahvakalendri tähtpäevad, mida tähistatakse minu kodukohas Jüriööl antakse Paides võimkuningatele Jüripäeva, või õigemini jüriöö esimestel minutitel südaöösel süütavad Paide linnajuhid ning Paide neli kuningat Paide
kaudu. Palju ühisjooni oli saarte rahvariietel eestirootslaste riietusega, näiteks kurrutatud seelikud, mis kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Igal saarel oli rõivastus mingil määral erinev, Saaremal isegi igas kihelkonnas. Seda seetõttu, et rõiva kujunemist mõjutas saare asukoht, erinevused looduslikes tingimustes ja sellest tulenev erinev majanduslaad. Saaremaa naised kandsid pikkade varrukatega särke ja liistikuid, Hiiumaal aga käiseid. Käised olid tavapärased ka Muhus, kuid 19. sajandil said neist vaid traditsioonilised pruudi- või noorikurõivastuse osa. Jalas kanti kingi, ainult Muhus pastlaid. Saatel panid naised pähe lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal vitsarao abil vormis hoitud tanud või üllid, mis on sarvedega või baretikujulised lambanahksed talvemütsid. Saaremaal kandsid naised ka kootud tuttmütse. Meeste ülikonnad ja ülerõivad oli värvilt lambapruunid või -mustad,
,,Asi on niisugune, et ma ostsin selle Tartus Jänese juurest viisteist aastat tagasi ... Paistis teine hea ja tugev olevat. Aga täna hommikul hakkasin end tööle seadma, - mõtlesin, mida kehvemat selga panna töö juurde? Liina ütleb: ,,Pane oma vana ülikond, see tuleb niikuinii varsti minema visata..." ,,Kuidas vana," mõtlen. Vaatasin põhjalikult järele, ja ongi õigus: küünarnukid paistavad vastu valget läbi, krae läigib higist ja käised narmendavad ... Õigus jah, ei kõlba enam ... Alles siis, kui teised näitavad näpuga, märkasin ise ka. Ma 1 räägin seda sellepärast, et vana nahk paistab kuni seniajani ikka uuena ja hoiad tast küüntega kinni. Teda ei tasu kinni hoida, parem uus muretseda ... (lk 222) Olulisteks tegelaskujudeks peab ta Runget, sümboliseerib üksiktalupoja teekonda
Maski klaasipuhastamiseks võib kasutada seebivees niisutatud lappi. Kindaga klaasi puhastamine kriimustab klaasi. Joon. 1 Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad (joon. 2). Kindad kaitsevad käsi ka lendavate metallosakeste ja kaarleegi ultra-violettkiirguse eest. Joon. 2 Keevitaja peab kasutama tööriideid (joon. 3), mille kaeluse ja käised on võimalik kinni nööpida. Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll. Joon. 3 Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud. Kokkuvõtte: Kuna varem gaasikeevitusega kokkupuuteid pole olnud õppisin üsna palju uusi asju.Teema ise oli väga huvitav ja õpetlik. Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat
ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Rikkamad ja kõrgemast seisusest kodanikud kandsid värvilisi riideid, et näidata oma olulisust. Madalamad seisusest tumedaid ja värvituid riideid. Tegumoe poolest aga seisuste riideid ei erinenud. Üldiselt olid riided suhtelised laiad, mis pandi pihalt vööga kinni. Aksessuaarideks olid vöö küljes näiteks paunakesed, mis töötasid justkui väikesed käekotid. Lisandusid veel erinevad kapuutsid, keebid, käised külma ilma puhul ja nokk-kingad. Kinga nina pikkus näitas kandja rikkust ja olulisust. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud,
Keevitusmaskidest on soovitav kasutada ise tumeneva klaasiga maski. Maski klaasipuhastamiseks võib kasutada seebivees niisutatud lappi. Kindaga klaasi puhastamine 20 kriimustab klaasi. Joon. 1 Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad (joon. 2). Kindad kaitsevad käsi ka lendavate metallosakeste ja kaarleegi ultra-violettkiirguse eest. Joon. 2 Keevitaja peab kasutama tööriideid (joon. 3), mille kaeluse ja käised on võimalik kinni nööpida. Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll. 21 Joon. 3 Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud. Joon. 4 Kokkuvõte Sain teada et gaaskeevitus kuulub sulakeevituse hulka. Samuti tean nüüd et keevitusleekide liigid on Normaalleek, taandavleek, oksüdeerivleek. Sain teada ka mis riideid ja kaitsevahendeid peab kandma keevitades.
sattumise eest. Keevitusmaskidest on soovitav kasutada ise tumeneva klaasiga maski. Maski klaasipuhastamiseks võib kasutada seebivees niisutatud lappi. Kindaga klaasi puhastamine kriimustab klaasi. 20 Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad (joon. 2). Kindad kaitsevad käsi ka lendavate metallosakeste ja kaarleegi ultra-violettkiirguse eest. Keevitaja peab kasutama tööriideid (joon. 3), mille kaeluse ja käised on võimalik kinni nööpida. Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll. Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud. 21 Kokkuvõte Sain teada et gaaskeevitus kuulub sulakeevituse hulka. Samuti tean nüüd, et keevitusleekide liigid on normaalleek, taandavleek ja oksüdeerivleek. Omandasin palju teoreetilisi teadmisi gaasikeevituse kasutamise ohutumaks muutmise kohta.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Henri Tamra LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu ...
Eri suurusega. Kruvitakse jalatsi talla alla nii, et neid oleks sõltuvalt väljaku tingimustest lihtne vahetada. Metallist korke kasutatakse üksnes märjal väljakul. Kunstmuru putsad Max läbimõõt: 12,7 mm. Korkide asemel väiksed Max pikkus: 18 mm. kummist nupud. Väravavahi särk Sellel on pikad käised ja polserdused küüna- rnukkide kohal. Väravavahi kindad Jalgpalliväljak: · Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, küljejoon peab olema pikem kui otsajoon. Ettenähtud pikkus on 90-120 meetrit, laius 45-90 meetrit, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit. · Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid
8. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi. 3.9. Kui autoremondilukksepal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi. 3.10. Suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi. 3.11. Tööruum peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega. 4. ENNE TÖÖD 4.1. Korrastada tööriietus; kinni nööpida käised, kohendada riietus nii, et sellel ei oleks ripnevaid osi ning panna juuksed tihedalt peakatte alla. Töötamise ajal ei tohi kanda kergeid jalatseid (sussid, sandaalid jne.). 4.2. Kontrollida käsitööriistade, rakiste ja isikukaitsevahendite olemasolu ja korrasolekut. Seejuures tuleb veenduda, et: a) mutrivõtmed vastavad mutrite ja poldipeade mõõtmetele, on pragudeta
3.9. Kui automehaanikul tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi. 3.10. Suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi. 3.11. Tööruum peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega. 4. ENNE TÖÖD 4.1. Korrastada tööriietus; kinni nööpida käised, kohendada riietus nii, et sellel ei oleks ripnevaid osi ning panna juuksed tihedalt peakatte alla. Töötamise ajal ei tohi kanda kergeid jalatseid (sussid, sandaalid jne.), soovitav kanda turvaelemendiga jalatseid. 4.2. Kontrollida käsitööriistade, rakiste ja isikukaitsevahendite olemasolu ja korrasolekut. Seejuures tuleb veenduda, et: a) mutrivõtmed vastavad mutrite ja poldipeade mõõtmetele, on pragudeta ja ära
Valge süütus, roheline lootuse ja armastuse tärkamine (samuti oli see ka inkvisitsiooni värv), kollane õnnelik armastus, sinine truudus, punane armulõõm ja võitlusvalmidus. Meelsasti kanti ka pealismantleid. Kitsaid pükse armastati õmmelda erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu jms. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. 6 Meeste kuubedel olid omapärased käised - need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida.
Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4. Karakterikoomika · Piibeleht oli kohtlase välimusega põksisääred lühikeseks jäännud, käised kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika
Keevitusmaskidest on soovitav kasutada ise tumeneva klaasiga maski. Maski klaasipuhastamiseks võib kasutada seebivees niisutatud lappi. Kindaga klaasi puhastamine kriimustab klaasi. Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad (joon. 2). Kindad kaitsevad käsi ka lendavate metallosakeste ja kaarleegi ultra- violettkiirguse eest. Joon. 2 Keevitaja peab kasutama tööriideid (joon. 3), mille kaeluse ja käised on võimalik kinni nööpida. Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll. Joon. 3 Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud. Joon. 4
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus...........................................
Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses. Töötsoonis tuleb kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevitamisel tuleb alati kasutada spetsiaalse kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski. Keevitusmask kaitseb ka lendavate metalliosakeste silma sattumise eest. Keevitusmaskidest on soovitav kasutada ise tumeneva klaasiga maski. Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad. Keevitaja peab kasutama tööriideid, mille kaeluse ja käised on võimalik kinni nööpida. Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll. Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
