Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahuaja kodutud lapsed - Kõne (1)

3 HALB
Punktid
Austatud kuulajad!
Täna ma räägin teile rahuaja kodututest lastest.
On väga palju vanemaid kes töötavad liiga palju ning kogu nende tähelepanu on suunatud ainult oma tööle, et unustavad oma lapsed hoopiski ära. Need lapsed peavad arvatavasti kõigega iseseisvalt hakkama saama. Neil ei pruugi olla kedagi kellele oma muresid kurta või abi küsida. Vanematele on pigem tähtis see et töö oleks alati valmis ja korralik. Aga vähem tähtis on see kuidas nende lastel koolis läheb, või kuidas neil enesetunne on.
Sama olukord on ka neil lastel, kelle vanemadon alkohoolikud. Päevast päeva, hommikust õhtuni joovad. Mõned lapsed kannatavad isegi sellepärast koduvägivalla all. Sellega seavad vanemad oma laste elu väga ohtu. Lapsed ei saa enam oma vanemaid usaldada ja hoiavad neist eemale. Tekivad probleemid koolis ja lähedastega. Osad vanemad on väga hoolimatud ning ajavad lapsed kodust välja, kuid osad lähevad omavoliliselt minema, kuna neil on sellest elust villand saanud. Tänavaelu pole neil üldsegi nii lust ja lillepidu. Koguaeg peab muretsema midagi hamba alla ja kohta kus magada . Tänaval proovitakse igasuguseid asju. Suitsu, alkoholi ja narkootikume.
Toon teile näite 11 aastasest Rometist, kes lasi jalga kodust kuna tal sai sellest villand. Ise ta ütles, et see elu on palju põnevam kui kodune elu. Mc Donaldsis käib ta vahete vahel telerit vaatamas. Kodust lasi ta jalga kuna see tüütas ära, polnud vaba aega ning peale kooli pidi ta kohe koju minema. Tänavaelu kirjeldab ta sellega,et see on huvitav, kõnnid koguaeg ringi ja näed igasuguseid põnevaid asju. Suitsetama hakkas ta 5 aastaselt ja tänu sellele tema kasv peatus. Romet kuulub ise nende tänavalaste hulka, kellel on tegelikult kodus isegi oma tuba. Ema töötab tal õmblejana ja kasuisa on ehitaja. Vahepeal käivad vanemad teda tänava peal otsimas. Kui üles leiavad annavad talle keretäie.( Rometil on praegu 1 õde. Teise tema sõnul tappis tema pärisisa ära, mille eest ta 7 aastaks vangi pandi)
Romet peaks käima neljandas klassis. Aga kooli ta vihkab. Poiss loodab, et jääb istuma ja ta pannakse teise kooli. Rometil kui kogenud tänavalapsel pole kevadel ja suvel ööbimisega muret. Talvel magas ta kas sõprade juures või Annelinna paneelmajade koridorides. Soojal ajal veedab Romet aga öid näiteks prügikasti kõrval, tõuseb keskpäeva paiku, kõhutäiteks paneb poes salaja põue saiapätsi. Romet käib läbi nii tänavapoiste kui ka oma maja laste ja klassikaaslastega. Erinevalt paarist tänavasõbrast pole ta "hingaja". Hingaja tähendab liiminuusutajat, kelle tunneb sügisel ja talvel ära selle järgi, et tal on käised tühjad. Kätega hoiab noor toksikomaan rinnal kilekotti kummiliimi või mõne teise liimiga , mis on tema kalleim vara. Alkoholi on ta ka varem proovinud, kui sellele järgnes haigla ja maoloputus. Romet väidab, et teenib raha pudelikorjamisega. Pudeli eest makstakse kroon, mõnikord olevat ta päevaga teeninud isegi sada krooni.
Tänan kuulamast!
Rahuaja kodutud lapsed - Kõne #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tsjil Õppematerjali autor
kõne teema on : rahuaja kodutud lapsed

Sarnased õppematerjalid

Tõda ja õigus I
6
docx

Tõda ja õigus I

vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar ­ matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha. V Saunatädi kuulis, mis Tagaperes oli toimunud ning sellest sai teada ka Eespere. Eespere tegi kõvasti tööd, tassis kõik kivid põllult ära. Andres läks Pearu juurde oma plaanist rääkima: maakuivendamine, kraav ja vesi

Kirjandus
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

karistamise ja selle aktsepteerimisega. 6 Uuria Hannu Sariola korraldas Soomes 80.aastaste lõpupoolel uuringu, milles küsitleti 9.klassi õpilasi, nende kogetud kodu vägivalla kohta. Alles 14-aastasena oli kogenud kerget vägivalda 72% ja rasket vägivalda 8% vastajatest. Vägivallatsejad olid isad ja emad võrdselt. Tüdrukud olid sagedamini kerge, poisid raskema vägivalla ohvrid. Nii lapsed kui noorukid langevad väärkohtlemise ohvriks võrdselt, tihti noorukid isegi sagedamini kui lapsed. Tüdrukuid pekstakse rohkem noorukieas, poisse aga nooremas vanuses. On üsna tõenäoline, et noorukieas ilmsiks tulnud vägivald on alanud juba mitu aastat varem. Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed Millised on vägivalda soodustavad tegurid Meie ühiskond on tulvil näidetest võimu ja vägivalla kohta, mida võetakse kui normaalset,

Kirjandus
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Ka iseenda vastu suunatud agressioo-nivormid, näiteks toitumisprobleemid, "agressiivsus " ja endale vigastuste tekitamine jne., on peamiselt tüdrukute probleemid. "vägivald" tihti süno- Silmapaistvalt agressiivse ja kriminaalse taustaga lapsed käituvad selliselt ka Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. See- nüümidena. täiskasvanuna. Kahel kolmandikul kriminaalse ja asotsiaalse taustaga ga ei ole tegemist algselt täiesti negatiivse mõistega. Täna-

Avalikud suhted
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed jõid viina ja ei sülitanud ning sõid saia

Kirjandus
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing- saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai

Kirjandus
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

Mari mõtles et peale matuseid läheb ta talust ära koos oma lastega aga seda ta siiski ei teinud. XX Andrese vingerpuss - Algas tavaline argipäev, ainult et iga pühapäev käidi surnuaias ja kirikus. Kahekesti mindi surnuaia juurde- sealt aga läks Andres surnuaeda Krõõda ja Mari surnuaia taha Jussi juurde. Ühel õhtul tuli Pearu neile külla ja hakkas rääkima: kui hea ja väärt naine Krõõt ikka oli ja Juss samuti; Mari rõõmsast olekust ei ole aga enam midagi näha; lapsed kasvavad sama tugevaks kui nemad Andresega on. Näha oli et Pearule läks ikka südamesse Jussi surm, sellepärast et Marist ja Andreset nii kõrtsis oli rääkinud- arvas et Jussi surm on tema hingel. Ta käis leppimas jällegi selleks et saaks armulauale kirikusse minna. Peale mehe lahkumist hakkas A jälle rääkima et Mari võiks sinna ikka perenaiseks tulla. Naine oli jällegi sõnatu ega osanud midagi sellepeale vastata. See küsimus jäi aga

Eesti keel
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

Kõrtsis rääkis A kuidas P tegelikult põllule sai. Nad läksid kaklema. XXI Mari jäi rasedaks -Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari talle naiseks tuleks. Naine ei tahtnud talle vastata ja viis jututeema kohe kohtuasjale. Andres rääkis talle mis toimus ja siis ka selle et Juss haavas teda see kord kui tal jalg verine oli. Peremees ütles et naise lapsed saavad ka siis perelasteks. Nad läksid peale jutuajamist koos tagakambrisse ... . mõne aja möödudes teatas naine Andresele et ta on rase. XXII Pulmad ­ Andres ja Mari läksid õpetaja juurde. Nende üllatuseks teadis õpetaja kõike mis nende vahel oli toimunud ja kuidas lood Eesperes on. Ta süüdistas neid nagu oleks neil südamed mustad ja valetaks- mitte otse aga midagi sellist. Andres sai teada, et

Kirjandus
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja

Ühiskond




Kommentaarid (1)

mimpsel profiilipilt
mimpsel: päris hea;)
14:24 15-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun