Kihnu rahvarõivastest (0)

Kihnu rahvarõivastest
Pärnu lahe suudmes asteseva Kihnu saare rahvarõivad moodustasid väikse omaette rühma. Põhitüübilt kuulusid Kihnu rahvarõivad küll Lääne-Eestiga kokku, kuid neil oli mitmeid kohalikke erijooni.
Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik , vöö, õlarätt, vammus, abielunaistel põll.
Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast, millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega.
Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele.
Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. Pidulikele körtidele pressiti sisse kurrud. 19.sajand teisel poolel levist pikitriibuline seelik. Pikitriibulisi seelikuid koovad ja kannavad Kihnu naised tänapäevani.
Põll: See kuulub ka nagu Mandri-Eestiski abielunaise rõivastusse. 19. sajandi esimesel poolel olid Kihnu naiste põlled valged linased , sajandi keskel hakati pidupuhkudel kandma sitspõlli.
Vöö: Oli kirjatud kirjaga, värvidest domineerisid ja madarapunane.
Õlarätt: See seati murtuna käiste peale, nii et nurk jäi seljale , otsad pisteti ees vöö alla.
Tanud : 19. sajandi esiemsel poolel, Kihnu tanudel tikand peaaegu et puudus. Sajandi teisel poolel hakati neid kaunistama. Kujuned omalaadne geometriseeritud lillkiri.
Ehted : Need olid Kihnus lihtsad. Rõivaste kinnitusvahendiks oli vitssõlg. Piduliku ülikonna juurde kuulus siin tagasihoidlik prees või luust sõlg. Kaela riputati helmed kas kaelarahaga või ilma.
Meeste ülikonna põhiosad oli särk, püksid ja vammus.
Püksid: Need tehti valgest linasest riidest ja valgest või hallist villasest riidest. Püksid olid pikad.
Vammus: Lõikelt sarnanes see särgiga. Vammus oli õlaõmblusteta, kahekorra murtud kangalaiast kehaosaga, milelle lõigati sisse peaauk. Vammusele tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupp noaga .
Peakate: Vildist kaapkübar. Talvel karvapoolega sissepööratud lambanaha kiiludest karuse äärega karvakübar.
Jalatistena: Iseloomulikud olid hülgenahast pastlad . Meeste pastlad valmistati sageli hülgeloibadest. Naiste pastelde juurde kuulusid punasest villasest lõngast palmitsetud paelad , mis köideti üles põlve alla. Meeste pastelde kinnituseks olid enamasti nahkrihmad.