Pesemisvahendite koostis 2014 (0)

Pesemisvahendite koostis.
Materjali koostas Aive Antson
1. Pesevad komponendid e. pindaktiivsed ained e. tensiidid .
Tensiidid on kõikide tänapäevaste pesupulbrite koostises. Pesupulbri pakendil on märge nende liigi kohta. Pesemisvahendeid, mis põhinevad pindaktiivsetel ainetel , nimetatakse ka detergentideks (on alati valged).
Need on kõige vajalikumad ained pesemisvahendite koostises, kuna eemaldavad märjalt riidelt mustuse ja takistavad mustuse tagasilaskumist riidele. Tensiidid alandavad vee pindpinevust – pindpinevus hoiab vee pisarana ja takistab vee tungimist puhastatavasse pinda. Kui pindpinevus väheneb, siis pääsevad vee molekulid väikestesse lõhedesse, mustusekübemete ja puhastatava pinna vahele ning lükkavad mustuseosakesed pesuaine lahusesse. Tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja sellega vee pindpinevust.
Seega tensiidid:

• alandavad vee pindpinevust ja parandavad vee niisutusvõimet
  
• lagundavad mustust
  
• hoiavad lagunenud mustuse pesulahuses ja takistavad selle tagasilaskumist puhastatavale pinnale.
  

Tensiidide liigid:

• Anioonaktiivsed (need on seebipõhised–valmistatakse rasvast ja seebikivist keetmise teel). Eriti hästi puhastavad pehmes vees, karedas vees moodustavad lubjaseepi, mis takistab puhastustoimet. Alandavad pindpinevust, ei ärrita nahka (ei tekita allergiat), lahustuvad vees, alati leeliselised (eemaldavad hästi rasva), seep eemaldab vaid pealmised mustusekihid. Annavad palju vahtu (käsitsi pesuks mõeldud vahendid), kuid see pole püsiv. (looduslik vahend)
  

Ülejäänud tensiidid valmistatakse naftapõhjalistest kemikaalidest. Sünteetiliste tensiidide abil saadakse vähene vahutatavus, mis on oluline masinpuhastusmeetoditel. Seoses vähema vahutatavusega paraneb ka puhastustulemus. Madalama temperatuuri kasutamine annab laiema kasutamisvõimaluse kui kõrgema temperatuuri kasutamine. Tensiide on pesuainetes 5 – 20 % (5-30%).
Keskkonna suhtes on seepidest mürgisemad.

• alandavad märgatavalt vee pindpinevust
  
• lahustavad tõhusalt rasvu
  
• vee karedus mõjutab vähe
  
• puhastusainet on kerge välja loputada, kuid võivad ärritada nahka.’
  

Sünteetilised tensiidid on: (nafta baasil saadud)

• mitteionogeensed e. nonioonilised tensiidid–geelides ülekaalus–ei tekita palju vahtu, pesevad ka karedas vees.
  
• amfoteersed–neil on nii anioonsed kui katioonsed omadused
  
• katioonaktiivsed–ei oma pesevat toimet, kasutatakse vaid pehmendajates, eriti halvasti laguneb looduses. Eemaldavad elektri, väldivad materjali värvi muutust.
  

2. Vee pehmendajad –vee pehmendamiseks ja katlakivi eemaldamiseks. Kõige tuntumateks vee pehmendajateks on fosfaadid ja tseoliidid. Karedas vees kuluks osa pesevast ainest vee kareduse sooladega reageerimiseks ja pesev toime nõrgeneks.
Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca ja Mg ioonide hulka (kaltsiumi ja magneesiumi soolad–sõltub vee päritolust), mida mõõdetakse kareduskraadides. Maailmas on kasutusel mitmed süsteemid. Meil ja Soomes kasutatakse Saksa kareduskraadi. Tähistus 1 `dH (1 kareduskraad) tähendab, et ühes liitris vees on lahustunud 10 mg CaO.
Tarbevesi klassifitseeritakse kareduse järgi järgmiselt:
Eriti pehme vesi 0–2 dH
Pehme 2-5 dH
Mõõdukalt kare 5–10 dH
Kare 10–21 dH
Eriti kare üle 21 dH
Meil Kesk – Eestis 17`dH. Karedat vett võib pehmendada kuumutamisega.
3. Ensüümid–tagavad rasvade ja valkude kiire lagunemise ja võimaldavad pesu puhtaks pesta ka siis, kui vee temperatuur on ainult 30–40C. Madalam vee temperatuur kahjustab riiet vähem ja see säilitab kauem oma värvuse.
- proteaas–eemaldab valgulist mustust–käised, ihupesu , kraed, ei kannata kõrget temperatuuri
-lipolaas–eemaldab rasvase mustuse (toime sarnane mitteionogeensetele tensiididele)
- amülaas–eemaldab tärklise
- tsellulaas –värskendab riiet
Pesevate komponentide ja fosfaatide abil saame pesu üldisest määrdumisest puhtaks, kuid kui pesul on plekid ?
4. Valgendusainete abil võime eemaldada värvilised plekid ja valgendada tuhmunud pinda, samuti on neil desinfitseeriv toime.
Levinud on Naatriumperboraat–värve säästev valgendi ( Color –pulbrites). Sest plekid kaovad riidelt, kuid värvid ei muuda tooni. Toimib temperatuuril üle 60C. Perboraadid lisavad jäätmevetesse boori ja seetõttu on neid põhjust vältida. Ökoloogilistes pesuainetes on see asendatud naatriumperkarbonaadiga, mis on loodusele ohutum.
Valgendajatena kasutatakse ka kloori, mis samuti koormab veekogusid.
5. Et valgendamine toimiks alla 60C, lisatakse valgendi aktivaatorit TAED (tetraatsetüületüleendiamiin)–plekkidest saab lahti madalamal temperatuuril ja lühema ajaga . Sobib riietele , mis ei talu kõrgeid temperatuure .
6. Optiline valgendi–kasutatakse värvilisele pesule mõeldud pulbrites, pesu tundub valgem, teeb ka pesu kergemini triigitavaks.
7. Korrosioonipärssija–kasutusel on naatriumsilikaat–kaitseb pesumasina metallosi korrosiooni eest.
8. Abiaine–CMC (karboksüülmetüültselluloos)–väldib mustuse tagasi sadenemist riidele. Muidu oleksid valged esemed juba mõne pesukorra järel hallikad.
9. Lõhnaained –varjavad tooraine oma lõhna ning annavad pesule meeldiva lõhna. Puhastuses kasutud.
10. Täiteaine –naatriumsulfaat–ei oma pesemisel toimet, küll aga aitab vältida pesupulbri paakumist. Kasutatakse pulbrilise struktuuri moodustajana. Vedelates – glütserool, propüleenglükool . Lagunevad jäätvetes.
2