Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NaCl ehk Naatriumkloriid (0)

1 Hindamata
Punktid
Valga Gümnaasium
Naatriumkloriid
referaat
Koostas: Egert Ertel
Klass 10b
Juhendaja : Merike Madal
2010
Naatriumkloriid
Ehk
Keedusool
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl
Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks kaltsiumkloriidi ja –hüdroksiidiga või rakendatakse ioonivahetust
NaCl – naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine , konservant . Maailmatoodang umbes 150 miljonit tonni aastas.
Naatriumkloriid on
* valge, iooniliste sidemetega kristalne aine.
* vees hästi lahustuv

Naatriumkloriidid on kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur . Hõbevalged

Füüsikalised omadused

  • Molaarmass: 58,44 g/mol
  • Tihedus: 2,16 g/cm3
  • Sulamistemperatuur: 801 °C
  • Keemistemperatuur : 1465 °C

Keedusoola   ( NaCl)    kasutamine 
Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena.
Keedusoola kasutatakse ka näiteks meditsiinis füsioloogiliste lahuste valmistamisel, samuti seebi- jt pesuainete tootmisel, keraamika- ja paberitööstuses ja paljudel muudel otstarvetel.
Naatriumkloriid on tooraineks kloori, naatriumi ja naatriumhüdroksiidi tootmisel; seda kasutatakse keemiatööstuses näiteks riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete tänapäevaste materjalide, nagu näiteks PVC valmistamisel.
Keedusool on toiduaine 
Inimese veres on umbes 0,9% keedusoola ja samasuguses lahuses lahustatakse ka süstitavaid ravimeid. 
Keedusoola koostises olev kloriidioon ( mitte segi ajada tapva klooriga) on vajalik maomahla koostisse kuuluva vesinikloriidhappe sünteesiks. Liigne keedusoola tarvitamine võib põhjustada vererõhu kõrgenemist. Müügil on ka sellised soolasegud, milles naatrium on osaliselt asendatud kaaliumi ja magneesiumiga. Selliste segude tarvitamisel on oht tervist kahjustada väiksem, ka on kaalium vajalik südamelihasele Lauasoolale lisatakse mõnikord ka joodipreparaate. Veel XIX sajandil leidus  Alpides terveid piirkondi, mille elanikud kannatasid kretinismi all (jäsemete väärarengud, kääbuskasv ja vaimne mahajäämus).  Selgus, et  kilpnäärme normaalseks tööks on vaja joodi, mida kõrgmägede joogivees ei leidu. Müüdavale lauasoolale hakati lisama joodipreparaate ja raske haigus likvideeriti. Kaasajal leidub üksikuid  eakaid "kretiine" veel vaid Pamiiri ja Himaalaja mägedes. Seega ei pruugi lauasool ainult naatriumkloriidi sisaldada . Konserveerimiseks kasutatakse tavaliselt jämedat ja vähepuhastatud kivisoola, ka selline sool sisaldab pisut inimesele vajalikke mikroelemente. eriti palju on neid mereveest toodetud soolas. 
Keedusool on meile ka  harjumuspärane  maitseaine Toiteväärtust tal pole 
Kõigile peaks eelkõige tuntud olema naatriumkloriid (NaCl) ehk söögisool. Ei kujuta keegi ette toitu ilma soolata! – kasutatakse toitude maitsestamiseks ja konserveerimiseks. Kuid soolavanne võetakse ka närvivalude vaigistamiseks ning meie vereplasma peamiseks koostisosaks o­n nõrk naatriumkloriidi lahus. Seetõttu suure verekaotuse puhul kasutatakse vereasendajana nn füsioloogilist lahust, mis o­n 0,85% - 0,9% naatriumkloriidi lahus. Looduses esinebki naatrium peamiselt kolme ühendina: naatriumkloriidina (kivisool), -sulfaadina ja -karbonaadina.  Maakoores sisaldumise poolest o­n naatrium keemilistest elementidest 6. kohal s.h. metallidest 4. kohal; merevees o­n ta metallidest esikohal.
Teehoolduseks 
Keedusoola lisand alandab tublisti vee külmumistemperatuuri. Sellepärast puistatakse talvel sõiduteele keedusoola  ( viimasel ajal ka kaltsiumkloriidi). Soola toimel jää sulab ja libedus kaob. Sellel tegevusel on ka kahjulikke tagajärgi - nimelt kiirendab sool autokere roostetamist ja ka enamus linnahaljastuses kasutatavatest puudest ei talu hästi naatriumiooni suur kontsentratsiooni. Kaltsiumkloriidi taluvad taimed paremini, aga roostetamist soodustab temagi 
Keemiatööstuse toorainena 
NaCl on looduses laialt levinud. Kivisoola lademete paksus küünib isegi 1,3 kilomeetrini. Põhimõtteliselt toodetakse temast kõiki naatriumiühendeid, nagu soodat (Na2CO3 - naatriumkarbonaat); söögisoodat (NaHCO3 - naatriumvesinikkarbonaat ); naatriumhüdroksiidi ( NaOH ), aga ka kloori ja soolhapet. 
  
Konservandina 
Kui soolasisaldus vedelikus on piisavalt kõrge, muutub keskkond füsioloogiliselt kuivaks , see tähendab, et vesi hakkab bakteritest läbi kesta välja "voolama" ja bakter "kuivab". Sellises lahuses ei saa elada valdav enamus bakteritest. Loodus muidugi on imeline - ka Surnumere kibesoolases vees leidub erilisi soolabakterid, kuid nemad kala roiskumist küll ei põhjusta.  
naatrium  

kloor
=    
naatriumkloriid 
  2Na   
Cl2
2NaCl    
Võrdleme nende ainete omadusi:   
 Naatrium on hõbevalge, väga  pehme metall   
 reageerib tormiliselt veega   
 õhus oksüdeerub kiiresti   
 Kuulub väga aktiivsete  metallide hulka   
 (tugev redutseerija )
 Kloor on terava lõhnaga ja mürgine  kollast värvi gaas    
 Vees lahustub vähesel määral ja   pisut ka reageerib   
 Üks aktiivsematest mittemetallidest.   
 (tugev oksüdeerija)
 Naatriumkloriid on värvitu kristalne aine,    pole mürgine (keedusool)   
 Vees lahustub hästi ja ilma reageerimata   
  Keemiliselt väheaktiivne ühend
Keedusool ei meenuta oma omadustelt sugugi lähteaineid, kui olla täpne, ei koosne keedusoola kristallivõre mitte naatriumi ja kloori aatomitest, vaid naatrium- ja kloriidioonidest. 
   
 Na:+11 / 2) 8 )1 ) annab oma  väliskihist ainsa elektroni ära ja muutub positiivseks iooniks (katiooniks) . naatriumioon on stabiilne, sest tema väliskihis on 8 elektroni (oktett)  
 Na+:+11 / 2 )8 ). Klooril on , aga täidetud väliskihist 1 elektron puudu  Cl:+17/ 2 )8 )7 ) ja ta seob endaga naatriumi poolt loovutatud elektroni, tekib negatiivne kloriidioon (anioon)  
Cl-:+17 / 2)8 )8 ). Kloriidioon on samuti täidetud väliskihiga ja seetõtu püsiv moodustis   
Keemikud kirjutavad eelpoolkirjeldatud protsessid üles elektronvõrrandite abil, need on tavaliste võrrandite moodi, ainult lisaks massibilansile peab klappima ka laengubilanss.  
Na  -1 e- = Na+ , kui miinusmärk elektroni ees ei meeldi siis võib kirjutada ka  Na =  e + Na+ Cl  + 1e- = Cl-  
Naatrium o­n leelismetall . Tema aatomis o­n 11 elektroni, aatommass 22,99. Naatrium paikneb 3 perioodis ning tema aatomil o­n 3 elektronkihti. Naatrium paikneb I rühmas ning tema välimisel elektronkihil o­n 1 elektron.  Naatrium o­n hõbevalge pehme metall, oksüdatsiooni aste ühendeis I. Keemiliselt väga aktiivne, õhus oksüdeerub kiiresti, seepärast säilitatakse teda petrooleumis, õlis, kinnijoodetud anumas või argoonkeskkonnas. Reageerib energiliselt veega, hapniku, vesiniku, süsiniku, väävli, lämmastiku ja halogeenidega. Reageerib energiliselt ka hapetega
Kasutatid kirjandus
http://miksike.ee/
http://www.google.ee/
http://www.annaabi.com/
NaCl ehk Naatriumkloriid #1 NaCl ehk Naatriumkloriid #2 NaCl ehk Naatriumkloriid #3 NaCl ehk Naatriumkloriid #4 NaCl ehk Naatriumkloriid #5 NaCl ehk Naatriumkloriid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor egert ertel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

IA rühma metallid-kokkuvõte
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt-

Keemia
Metallilised elemendid lihtainetena
7
doc

Metallilised elemendid lihtainetena

* keemilistelt omadustelt on nad alati redutseerijad * A rühma metallide aktiivsus suureneb ülevalt alla ja paremalt vasakule Metallide keemilised omadused Metallid on redutseerijad ja reageerivad paljude oksüdeerijatega ( kõige tähtsamad reaktsioonid on reageerimine mittemetellidega, hapetega, veega ja sooladega). Metall + Mittemetall Kõik metallid reageerivad halogeenidega ( kloor ja broom vajavad enamasti kõrgemat temperatuuri) 2Na + Cl2 = 2NaCl naatriumkloriid [ Na - 1e = Na+ ja Cl + 1e = Cl- ] 2Al + 3Br2 = 2AlBr3 alumiiniumbromiid [ Al - 3e = Al3+ ja Br +1e = Br-] Vesinik reageerib aktiivsemate metallidega andes hüdriide Ca + H2 = CaH2 kaltsiumhüdriid [Ca -2e = Ca2+ ja H + 1e = H- ] -I pole vesinikule just tavapärane oks.aste ] Hapnikuga reageerib valdav enamus metalle ( va väärismetallid) 4Al + 3O2 =2Al2O3 alumiiniumoksiid [ Al -3e = Al3+ ja O + 2e = O2-] Väävliga reageerib enamus metalle vaid kuumutamisel

Keemia
Keemia-lahused-metallid-gaasid
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

põhiline koostisosa. Keemiline reaktsioon Kui panna erinevad ained kokku ja tekib mingi uus materjal, on tegu keemilise reaktsiooniga. Mõni reaktsioon vajab käivitamiseks soojust, teine omakorda eraldab seda rohkesti. Elemendid ja ühendid Keemilise elemendi väikseim osake on aatom. Kui erinevate elementide aatomid ühendada, moodustub uus kooslus ­ keemilise ühendi molekul. Näiteks tavaline keedusool on keemiline ühend, mille nimetus on naatriumkloriid. Keedusool on saadud kahe elemendi ­ naatriumi ja kloori ­ aatomeid ühendades. Kahe elemendi ühendamisel moodustunud ühendi omadused on täiesti teistsugused kui tema koostised olevatel elementidel. Alkeemia Vanaaja keemia ­ alkeemia ­ oli maagia ja oletuste kummaline segu. Aastast 300 on alkeemikud proovinud valmistada seatinast, elavhõbedast ja mõnest teisest odavast metallist kulda. Nad üritasid valmistada ka elueliksiiri ­ eluea pikendamise vahendit. Kuigi alkeemikud oma

Keemia
Keemia aluste KT3
29
doc

Keemia aluste KT3

a.väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid ­ hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga · Tugevalt elektropositiivsed (leelis- ja leelismuld) metallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik on hüdriidioonina, H-. Ioonilised on leelis- ja leelisemuldmetallide hüdriidid, nt KH ja CaH2. Ioonilised hüdriidid on kõrge sulamistemp tahked kritallilised ained ehk soolad. Esimese rühma s-elementide hüdriidid on nagu enamik nende elementide halogeniide NaCl struktuuriga. Keemilises mõttes käituvad ioonilised hüdriidid aluseliste ühenditena. KH+HOH=KOH +H2 Metallilised hüdriidid on elektrijuhid, metalse läikega ja evivad ka teisi metallilistele ainetele iseloomulikke omadusi. Vastavad metallilised ühendid tekivad siis, kui valentstsoonis saavutatakse teatav elektronide konts. Ti2H, TiH, TiH2. Metallilised hüdriidid moodustuvad mõnede delementide kuumutamisel vesinikus. Nad on mustad, pulbrilised ja elektrit juhtivad

Keemia alused
Keemia alused KT3
14
doc

Keemia alused KT3

8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-). ­ Hüdriidioon on suure raadiusega ja väga polariseeritav, olles väga tugev redutseerija. NaH(s) + H2O(l) NaOH(aq) + H2(g) · Vesinikside. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. · Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. · Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast. · Leelismetallid on metallidest kõige reaktsioonivõimelisemad. Seega neid puhtal kujul looduses ei esine. · Nad on tugevad redutseerijad, mistõttu saab neid põhiliselt elektrolüüsi teel. ­ Kaaliumit saab ka sula KCl redutseerimisel naatriumi aurudega:

Keemia
MITTEMETALLID
16
doc

MITTEMETALLID

Loodusliku vee juhtimisel läbi magnetvälja sadeneb katlakivi. Seda menetlust kasutatakse tööstuses katlatoitvee ettevalmistamiseks. Vesinikperoksiid--H 2O2 on ebapüsiv, tugevate okspdeeriate omadustega vedelik. Leiab rakendamist oksüdeerijana ja pleegitajana. KLOOR--CHLORUM--Cl. 1s22s22p63s23p5 1.Leidumine. Suure keemilise katiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ning ookeanide vees, samuti maakoors soolalademetena. 2.Saamine.. Kloori saadake a) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: elektolüüs 2NaCl+H2O--------------2NaOH+H2+Cl2 b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem

Keemia
Keemia
18
doc

Keemia

2) Nimetada 6 maakoores levinumat metalli 3) Tuua näiteid metalle sisaldavatest oksiididest, silikaatidest, karbonaatidest, sulfiididest, nitraatidest, kloriididest ja fosfaatidest. 4) Mis on maak? 5) Sulami mõiste, näiteid. Miks kasutatakse neid rohkem kui puhtaid metalle? 1) Ehedalt leidub nt. kulda ja plaatina ja teisi väärismetalle, ühenditena vaske, hõbedat, tina jne. 2) Alumiinium, raud, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium. 3) Fe2O3, Na2O, K2CO3, ZnS, salpeetrid, NaCl, fosforiit/apatiit. 4) Maak on metallide looduslik ühend, millest tööstuses metalle toodetakse. 5) Sulam on metall, mis koosneb mitmest metallist või sisaldab peale metalli(de) ka mittemetalle. Näiteks duralumiinium, pronks, messing jne. Neid kasutatakse rohkem, kuna neil on sageli paremad tehnilised omadused kui puhastel metallidel. Metallide keemilised omadused Metallid reageerivad:

rekursiooni- ja keerukusteooria
Lühikokkuvõte
12
doc

Lühikokkuvõte

Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl Halogeeniühenditega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + CH3Cl (CH3)2NH2Cl Saadud soola neutraliseerimisel (tekib amiin): (CH3)2NH2Cl + NaOH (CH3)2NH + NaCl + H2O Homoloogiline rida: 41.meta 42.eta Ande Andekas-Lammutaja 43. propa 44.buta 45. penta 46.heksa 47.hepta 48.okta 49.nona 50. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M ­ molaarmass Vm ­ molaarruumala (22,4) m ­ mass n ­ moolide arv ­ tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Keemia ­ Eetrid Eetrite üldvalemiks on R ­ O - R

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun