Anne Frank Anne Frank has been hiding with her family and Peters family at the top of the house where Mr Frank had his office. The entrance to their secret hiding plae was hidden by a moving bookshelf. They had been living there for a whla and Anne tries to write he diarie as much as she can. One day, when she wakes up, she goes to the attic to get the stale air out of her lungs. And went to her favourite spot on the floor. Peter joined her and two of them watched out the blue skye, the bare chestnut tree glistening with dew, the seagulls glinting with silver as they swooped through the air and they were so moved and entranced that they couldn´t speak. They remained ther for a while and by the time Peter had to go to the loft to chop wood, Anne knew that he was a decent boy. Anne went to see how peter choped wood. Peter was trying his best to chop the right way and show off his str...
Tema ilukirjandusliku toodangu peamiseks eesmärgiks on rahvast valgustada, õpetada, kõlbeliselt harida. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega Vändras 1845 aastal. Tema kolm avaldatud teost sisaldasid koos viisidega kokku 1003 laulu, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Lisaks küla- ja ajalooainelistele juttudele tõlkis ja kirjutas jannsen ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt: "Sioni-Laulo-Kannel", "Eesti laulik", "Pärmi Jaagu unenägu". Luuletused Jannseni eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused. Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keelde. Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega, pealkirjaks sai "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu-
õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa · Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. · Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. · Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Tänan kuulamast!
LaVey Satanistid ja inimohverdused Tänu väljamõeldud legendidele, juttudele, hollywoodi filmidele ja teadmatutele kristlastele on välja kujunenud tõekspidamine et satanistid peaksid armastama loomade -ja inimohverdusi, kuigi ohverdamine on absoluutselt kohutav, absurdne ja ebaloogiline tegu satanisti jaoks - Satanistlikus piiblis on muidugi seda ka arutatud - Satanistlik piibel arutab seda teemat kui maagiat. Ei ole olemas sellist asja nagu verejanu, ajaloo vältel on tehtud loomade - ja
kristlikud tähtpäevanimetused, ehkki kombed püsisid ristiusueelsetena. 1918-1940. Aatatel võis vastavalt oma veendumustele vabalt valida usutunnistust (valdavaks kujunes kristlik usutunnistus). Usk on tänapäeval väga individuaalne. Tänapäeval on hakanud kaduma jumalikkus ning see on asendunud rohkemate teadmistega. Inimene on alati millessegi uskunud: paljud inimesed usuvad mingit religiooni ning teised jällegi usuvad, et nad ei usu. Inimkond pöörab rohkem tähelepanu juttudele ja uskumustele, mida ta tõeks peab ja hakkab rohkem tähtsustama traditsioone ning looma enda jaoks uusi kombeid ja väljamõtlema kombestikke. Oleme usuhullud, ilma et me tunnistaks seda hullust endale. Nietzsche tappis meie jaoks Jumala, et me suudaks luua uue religiooni, kus saame kõik pürgida jumalaks. Meie arvutid on täis teavet, mida ei vajatagi ja Internet pungil infot, mida usume pimesi. Maailm on muutunud nii väikseks, et teave liigub ühelt mandrilt teisele vaid
Kui peaks juhtuma mingit sorti katastroof on sellest suurt abi et oled ÜRO liige. Sealt saab teistma liikmesriikide käest abi jne. Sissejuhatus ja kokkuvõte olid täitsa normaalsed. Kokkuvõte on päris sisukas ja asjakohane. Aga kogu teksti oleks võinud kuidagi teistmoodi paigutada see tundub praeghu nii laiali olevat jne. Mulle miskipärast et see töö on kuskilt tervenisti copy/pastega tehtud. Seda sellepärast, et see välja nägemine on väga sarnane interneti juttudele. Kõik on üksteise otsas ja vahel peal selleised tühjad read mida tegelikult nagu eriti vaja poleks, aga neti lehekülgedel see nii on. Mina isiklikult hindaksin seda tööd 3 või 4- .Väga hea töö see minu arust ei ole.
Inimese elu võib hakata allamäge minema täiesti ootamatult mõne vale otsuse tagajärjel, kuid suur roll võib olla ka teiste mõjutustel. Milline inimene on aga allakäiguteel? Kas seda saab peatada ning leida tagasitee normaalsesse ellu? Allakäiguteel on inimene, kes ei hooli sellest, mida temast arvatakse ning kuidas tema käitumine teisi mõjutab. Näite saab tuua Wilde raamatust ,,Dorian Gray portree", kus Dorian, sattudes halvale teele, ei pööra tähelepanu juttudele, mis räägivad temast kui nurjatust ja allakäinud inimesest. Nimitegelast ei kõiguta ka see, et ta tappis oma väga hea sõbra, kes püüdis tema üha sügavamale kuristikku vajumist päästa. Enesetapule viis peategelane ka ühe tuttava, kes koristas tema kuriteo räpaseid jälgi. Lisaks jättis maha temasse kõrvuni armunud naise, arvates, et tegi sellega tollele tüdrukule heateo. Nii ta elaski: ilma mingit süüd oma tegude üle tundmata.
Vennaskonda ning paljud laulud hakkasid meeldima ja tean, et Vennaskonna lauludele teeb sõnu Trubetsky ise. Mis on töö eesmärk? Töö eesmärk on teada saada võimalikult palju Trubetsky elust ja tema luulest ning anda see informatsioon edasi ka teistele. Kuigi ma pungist palju ei tea, üritan ma sellest nüüd aru saada. Millisteks osadeks töö jaguneb? Töö jaguneb kaheks suureks osaks: ,,Elulugu" ja ,,Looming". Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi. --------------------------------------------------------------- Elulugu Tõnu Trubetsky on luuletaja, prosaist, muusik. Sündis Tallinnas transporditöötajate pojana. On Jaan Trubetsky ja Leili Rikki vanem vend. Ta on Trubetskoide vürstisuguvõsa järeltulija. Õppis Tallinna 7. ja 32. keskkoolis, lõpetas viimase 1981. Teenis Nõukogude sõjaväes. 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. Sai Suure Vankri muusikaauhinna 1996. 1992
eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid ja veel mitmeid õpikuid. Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu nimega "Lauliku C. R. Linnutaja
VAHUR KERSNA „7x7“ ÜLEVAADE TEOSEST Teos „7x7“ viib lugeja läbi ühe Eesti tuntuima teleajakirjaniku ja ETV näo Vahur- Üllar Kersna elu. 1962. Aastal Võrus sündinud Vahur Kersna jagab teoses oma elu märkimisväärsemaid sündmusi kuni tänapäevani. Teose alguses kirjeldab ta lühidalt oma vanemate lapsepõlve ja liigub seejärel ajateljel edasi, meenutades oma enda elu meeldejäävamaid hetki alates lapsepõlvest kuni praeguse ajani. Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest. Teos maalis minu jaoks Kersnast meeldiva ja sooja ausa mehe pildi. Tema elu on siiani olnud seikluste-, saavutuste- ja kogemusterohke. Oma eluloo jutustamist alustab ta lapsepõlvest, meenutades aegu, mil õppis Varstu keskkoolis, joonistas hulgaliselt karikatuure ja tegeles tipptasemel spordiga(saavutas vasaraheites Eestis teise koha).
Araabia riigis on keelatud abielu rikkumine, selle tagajärjel võidakse karistada ka ihunuhtlusega. Araabia inimesed ei pea kunagi ajast kinni ja selleks puudub näiteks bussidel ajagraafik. Buss väljub siis, kui buss on täis. Seetõttu pole mõtet küsida, mis kell buss väljub. Ajagraafikust ei peeta kinni, suhted on tähtsamad kui ajagraafik. Araabia rahvas on väga tormakas rahvas, sest nad armastavad vahele trügida ja teiste juttudele vahele segada ning nende suhtlustes esineb palju hääli korraga. Kui araabia perekonnas hakkab abielluma, siis enne kihlumist, tuleb otsida pruut või siis peigmees. Tavaliselt teeb seda keegi perekonnast, enamasti hakkab ema otsima pojale või tütrele sobivat kandidaati. Selleks vaadatakse kõigepealt oma suguvõsas ringi. Araabiamaades abiellutakse oma täditütrega või onutütrega või siis onutütre või onupojaga. Selles, et perekonna varandused ei läheks perekonnast. Enne
ühiskonnakriitikani ja eksistentsaalse traagikani, aga ka usulised tunded ja lihtsalt tunded ja rõõm nähtavast maailmast. Viirald oli virtuoos ja väsimatu, üliviljakas töömees kõigis graafikatehnikates. Ta oli illustreerinud arvukalt raamatuid. Viiralt pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. Tema tuntumad teosed on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" (1931) ja "Põrgu" (1930-1932), aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". Ekspressionismi mõju saame näha ka karikatuuri õitsengus. Selle kunstiala suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Viimase kunst on emotsionaalsem. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja vahel räpakana mõjuvates joonistustes on esindatud koomika kogu skaala, leebest huumorist ja onupojapoliitikat rünnates. Krusteni peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja vaimukad. 1930
ja sõltumatus situatsioonidest. Üliaktiivsust põhjustavad täiesti ebaolulised seigad, mis teiste laste puhul üldse ei mõju. Laps liigutab pidevalt oma käsi või jalgu või niheleb toolil, ta peab olema pidevas liikumises. Ta muudab klassis oma istekohta suvalisel hetkel, kui ta peaks tegelikult istuma paigal. Ta räägib üleliia palju. Tal on raskusi oma järjekorra ootamisega. Ta segab vahele teiste juttudele ja mängudele. Ta leiab, et on raske teiste lastega hästi läbi saada. Tal on raskused koolis õppimisega. (7) Hüperkineetiline laps on sageli hoolimatu ja impulsiivne, temaga juhtub sageli õnnetusi ning pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib kergesti distsipliininõuete vastu. Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. Teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud
loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid 7 keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid. Taotledes eesti laulukooridele algupärast repertuaari, andis ta välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869, 1871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi.
Üldjuhul teeb proovilepaneku läbi mees, kes on alamast soost. Oluline tunnus on vastandamine alamast soost isik teeb kõik õigesti, kõrgemast soost äpardub. 35. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Lühend ATU viitab rahvusvahelisele muinasjutu tüübikataloogile. Muinasjutu tüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju. 36. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 39. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? 40. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 41
......................................................................................................... ........... ................................................................................................................................. ........... 13 ................................................................................................................................. ........... 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? 14 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU tüübinäide: ATU 333 „Punamütsike“ 15 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. 33. Kõrvuta [R
ristiusu üleskutsele võidelda kõrkuse, viha ja kadeduse vastu saab alguse 18. sajandi teisel poolel sentimentalism levik, mis asendab range mõistusekultuse tunnete vastu. Sentimentalismiga said hoo sisse eesti kirjanikud ja sündisid esimesed eesti keelsed kirjatükid. Vaatamata valgustusele ei kadunud ristiusk ega kristliku õpetuse mõjud eesti kirjanduses mitte kusagile. Näiteks Friedrich Wilhelm Willmann polnud oma juttudele ja valmidele lisatud õpetustes surmatemaatikast kirjutades kristlikku moraali puudutamata jätnud. Willmanni teoses ,,Juttud ja teggud" on väike jutuke pealkirjaga ,,Surm" ja selle loo õpetuseks oli kirjutatud soovitus nendele, kes tahavad kaua elada. Nimelt tuleb neil inimestel vältida viina ja tubakat, sest need rikuvad tervise ja inimene kuivab ja sureb, lisaks on soovitus paluda Jumalat. Samuti oli kirja pandud lugu pealkirjaga ,,Surm ja noor mees", mille loo
Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema on erinevates zanrites erinevalt Zanr määrab kommunikatsiooni piirid zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu zanritel on erinevad funktsioonid, neid kirjeldatakse omavahelistes suhetes 25. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Sageli inimesed ei tea, et neil on jutuvaru või nad esitavad rahvajutte. Isikukogemusjutt võib olla lõbusam juhtum lapsepõlvest, kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga. 26. Missugune on ''klassikaliste rahvajuttude'' põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 27. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Muistendid on tavaliselt millegi tekkimise seletused, näiteks Ülemiste järv tekkis pisaratest. 28
ajaliselt poool sajandit. Tema loomingu kandvama osa moodustavad 13 näidendit, 5 annet külajutte ja viimastega orgaaniselt kokkukuuluv kaheköiteline memuaaride kogu. Kitzbergi külajutud püsivad elavatena. Külajuttud peamise väärtusena hindab tänapäeva lugeja meisterlikke tegelaskujusid, millest suur osa on kirjanduslikult vananemata. Kitzbergi soe ja mahetatooniline huumr on andnud tema paremaile juttudele köitva värvingu. A. Kitzbergi draamalooming moodustab tähtsa ja omapärase peatüki eesti draama ajaloos. Alanud küll tõlkijana, jõudis ta eesti realistlikus näitekirjanduse juhttivale kohale. Kitzbergi areng kulges vähenõudliku olustikukomöödia juurest tõsiste ja haaravate probleemidega draamani. Olgugi vähe viljakas, saavutas Kitzberg juba oma varasemate näidenditega kaasaegsete näitekirjanike hulgas juhtiva koha.
rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku ,,Helmed" (1880), mis erines ,,Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: ,,Veikene Geograafia" (1868), ,,Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid. Taotledes eesti laulukooridele algupärast repertuaari, andis ta välja noodikogud ,,Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869, 1871) ja ,,Rõõmus laulja" (1872). Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi.
1. Teema allub žanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: a. Žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Žanrite vahel on tööjaotus; 3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: a. Žanritel on erinevad funktsiooid; b. Žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad muinasjuttu. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine elementidel. o Etteaimatav vorm o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed o Traditsiooniline eesmärk. Isikukogemuse võib olla nt o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub zanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt; 2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: a. Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Zanrite vahel on tööjaotus; 3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: a. Zanritel on erinevad funktsiooid; b. Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad muinasjuttu. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine elementidel. o Etteaimatav vorm o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed o Traditsiooniline eesmärk. Isikukogemuse võib olla nt o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Enda teadmiste/oskuste rõhutamine, pidev võrdlemine ja kritiseerimine, kõrge tundlikkus ja solvumine. III kompleks vajadus emotsionaalse tähelepanu järele Seisneb selles, et lapse kaaslane on koguaeg tähelepanu orbiidis. Tahetakse jagada ennast, oma muljeid, emotsioone, rääkida millestki, olla ühistel seisukohtadel. Domineerib ennetav reageering. Kaaslasega rääkides jälgitakse tulemust. Laps on heatahtlik, humoorikas. Elatakse kaasa ka partneri juttudele ja elamustele. Eesmärgiks on kaastunde/kaasaelamise esile kutsumine. IV kompleks ühisloomingu vajadus Lapse olek ja käitumine on rõõmsameelsed. Fantaseeritakse, naljatletakse ja püütakse kaaslast sellele kaasahaarata. Partneri naer või heakskiit naeru kaudu annab edasise mängulise tõuke. Kasutatakse sõnamänge, muudetakse või moonutatakse fraase kõik vaid selle nimel, et kaaslast köita. Peagi elavneb kaaslane ja muututakse teineteise suhtes tähelepanelikuks.
Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste elulugude ( "Rootsi Raudpea", "Hannibal", "Julius Cäsar", Priidik II elust") ja ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt. Ajaloolistele juttudele. Neid lihtsaid tõlkeid loeti heameelega, sest tol ajal puudus meil täiesti ajalookirjandus. Külajutud Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu. Ka enamik neist on saksalaenulised. Ta külajuttudest on peetud parimaiks "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla", milledes leidub kõige rohkem autorile tüüpilisi jooni. Näidendid
Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine industrialiseerimine) 30. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? Tüüp on üldistus, abstraktsioon. Tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid ja variandid. Tüübi mõiste vastab arusaamale, et tekst hoiab alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU - muinasjututüübid 32. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Isikliku kogemuse jutt. Kasutame oma lugude jutustamisel kultuurilisi vorme, tarditsioonilisi elemente, vorm võib olla etteaimatav jne. See võib olla nt lõbus juhtum lapsepõlvest, töölt, koolist.. kust iganes, mis iganes. Kokkupuude üleloomulikuga jne. On esitatud mina-vormis, sest tegu on esitaja enda looga. Kui jutt meeldib, siis seda korratakse, räägitakse iga kord uuesti ja uuesti. On olnud alati populaarne 33
linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? Kuuluvad. Vanas traditsioonis on aplju muistendeid üleloomulikest olenditest, nõidustest ja ajaloolistest sündmustest. Tänapäeval võib ka nii määratleda, üleloomulikeks jõududeks sobivad väga hästi nt UFOd, aga ka karma. Samuti on tänapäeval esindatud kümu, õudus- ja naljajutud, mida võib kaudselt nimetada ka klassikalisteks musitenditeks. Sisserändamine. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustatud esimeses isikus, kui jutt edukas, siis korratakse, olnud alati populaarne. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüt: kujutab teatud piirsituatsiooni, mingi riigi või korra loomist või lõpetamist. Muinasjutt: pigem madu, Kreutswaldil ka konn. Legend: täpne koht, materiaalne tunnistus, kinnitab autentsust. Kristluses võit paganausu üle. 31
Vanas traditsioonis on üleesindatud muistendid üleloomulikest olenditest, nõidusest ja ajaloolistest sündmustest, seevastu alaesindatud talupojaühiskonnas muutust ja uuendusi peegeldavad muistendid. Praeguses muistendiainestikus on tõenäoliselt üleesindatud kõmulised, õudus- ja naljajutud, jutud üleloomulikust võivad olla alaesindatud. Mõlemal juhul peegeldavad "võõrad" selle ühiskonna eluolu kindlaid aspekte. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustaja räägib enamasti mina-vormis mõnest naljakast läbielamisest või mõnest müstilisest juhtumist. Kui kuulajate seas pälvib jutt positiivse tagasiside, soovib jutustaja lugu veel rääkida, nii samale kuulajale kui ka uutele. Isikukogemuse jutul on enamasti kindel vorm, mis on läbi aja kujunenud ja mis lähtub traditsioonist. Loo rääkimine on sotsiaalne tegevus, mis on olnud läbi aja olulisel kohal inimestevahelisel suhtlemisel. 30
väljakujunenud esteetilisi põhimõtteid. Esimesi katsetusi kirja pannes on Tammsaare nagu iseenesest avastanud väga olulise tõe: ta mõistis, et ainult omaenese avastanud läbielatud või vahetult kogetud muljete ja seikade kirjapanek tagab teose kunstilise õnnestumise. Seega oli Tammsaare tunnetanud üht realistlikku loomingumeetodi põhitõde. Ja ta hakkaski oma juttudele otsima ainestikku kodupaigaümbrusest ning talle tuttavast talupojaelust. 4. ,,Teataja" 5. 6. ,,Mäetaguse vanad", ,,Kaks paari ja üksainus", ,,Vanad ja noored", ,,Rahaauk". Tammsaare kirjutas sellel perioodil peamiselt külaainelisi jutte. 7. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged", ,,Üle piiri", ,,Varjundid", ,,Kärbes", ,,Poiss ja liblik". Selle perioodi teemaks oli kirjutada jutustusi haritlasnoorte elust. 8
Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid - Zanrite vahel on tööjaotus 25.3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: - Zanritel on erinevad funktsioonid - Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 26.1. Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl 26.2. Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline 26.3. Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga 26.4. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - Etteaimatav vorm - Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed - Traditsiooniline eesmärk 26.5
Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid - Zanrite vahel on tööjaotus 25.3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: - Zanritel on erinevad funktsioonid - Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 26.1. Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl 26.2. Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline 26.3. Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga 26.4. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - Etteaimatav vorm - Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed - Traditsiooniline eesmärk 26.5
Pariisis. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui tehniliselt. 20-ndatel domineeris Viiralti loomingus suurlinna pahederohke elu kujutamine ja tihti sünge, isegi apokalüptiline meeleolu. Viiralti kuuslamad teosed tema 1930. aastate alguseni kestnud loominguperioodist on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" ja "Põrgu", aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". 1930. aastatel toimus Viiralti loomingus murrang ning tema suhtumine loodusesse ja inimestesse oli muutunud rahulikult vaatlevaks, austavaks ja südamlikuks. Joonistuse ja trükigraafika tehnikate Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3
•Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? • Muinasjutud • Muistendid • Müüdid 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? jah, kuigi seda ei taheta tunnistada. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. •keskmine ameerika täiskasvanu: vähemalt 3–4 sellist juttu • sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu • harilikult jutustatud esimeses isikus • kui jutt edukas, seda korratakse • olnud alati populaarne • lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl • ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline • kokkupuude üleloomuliku või seletatamatuga
kohati hästi detailsed ja suure kontrastiga, mis teeb pildi vaatamise ja arusaamise keerukamaks. Samuti on tekst tumedas kirjas, kirjatähtedega, mis teeb lugemise raskemaks. 9. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Diana Liiv "Võluvitsa vägi", 2007. Pildid on teinud Reti Saks. 10 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Kutsub lugema, sest raamatu juttudele on kaasatud ka muusika. Raamatuga on kaasas ka CD, millelt laps saab kuulata muinasjuttu koos muusikaga. 3. Millest raamat räägib? Raamatus erinevad jutud erinevatel teemadel. Iga jutu lõpus on väljatoodud ka mingi muusikariist ning mida sellega teha. Muusikariist on seostatud teksti sisuga. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Jutud raamatus on arusaadavad ja õpetlikud. Kõige enam õpib laps jutukestega muusikariistu ja neid kasutama
ehedus ja vägi. 36. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? rahvapärane arusaam – vrd tavaväljend „Tuhkatriinu“-lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse. Rahvaluuleteksti stabiilsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet tüüp — s.t võimet paindlikult muutudes säilitada siiski oma põhikuju. ATU – Eesti muinasjutt 37. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. • lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl • ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline • kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga • jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel – etteaimatav vorm – kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed – traditsiooniline eesmärk • harilikult jutustatud esimeses isikus
. · Uuemas ajas on tähtis pärimusrühm. · Hakati kasutama filmimist. Informatsiooni tekkis palju. Filmis on heli, teksiosa, liikumine, jälgimine. · 20 sajandu esimesel poolel, eeldati uurija mittesekkumist, aga teisel poolel hakkas see juba võimatuks saama. · Kogu ei ole uurijast vaba. · Välitööd- teaduslikud ekspeditsioonid · stipendiaadid. · Kolmandaks on niisugused tekstid, kes on vabatahtlikud aktivistid. Nad koguvad ka lisaks oma juttudele ka teiste käest tekste. · Rahvaluule uurija peab suutma sulanduda massi, kuna sellest sõltub kas ja kui palju talle usaldatakse. Rahvaluule uurijal on tähtis vanus, elukogemus ja paratamatult pisut ka sug Kogumine Kogumisüleskutsed ja kogumised korrespondentide abil Teaduslikud ekspesitsioonid kogumisvõistlused Esimesed rahvaluule kogumise üleskotsed Johann Heinrich Rosenplänter Fr. R Kreutzwald. Jakob Hurt 1860. aastal esimesed rahvaluule kirjapanekud kodus
silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse. Rahvaluuleteksti stabiilsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet tüüp -- s.t võimet paindlikult muutudes säilitada siiski oma põhikuju. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU muinasjutu tüübikataloog, mida on täiendanud Stith Thompson (1951) ja Hans-Jörg Uther (2000. aastate alguses); koostas Antti Aarne (1910). 32. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. (1) Isikliku kogemuse jutt, personal experience narrative. (2) Keskmine ameerika täiskasvanu: vähemalt 34 sellist juttu. (3) Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu. Sandra K. D. Dolby (Stahl) ,,Jutud isiklikest kogemustest" (1983) http://www.folklore.ee/seminar/pen.html (4) Harilikult jutustatud esimeses isikus. (5) Kui jutt edukas, seda korratakse. (6) Olnud alati populaarne.
Kaljo illustratsioonid Alexandre Dumas’ Isikupärase lüürilise laadi kujundas välja Vive musketäridetriloogiale ja Günther Reindorffi Tolli, mütoloogilisi sümbolkujun deid põimis pildid Kreutzwaldi “Eesti rahva oma teostesse Herald Eelma. Veelgi enam kehtib ennemuistsetele juttudele”. see aga Kaljo Põllu loomingu kohta. Tema Skulptuuris jätkasid oma tööd iseseisvus metsotintotehnikas sari “Kodalased” (197375) aegsed meistrid. Neilegi esitas aeg nõukogu leidis laia vastukaja ja ärgitas vaatajat likke nõudeid, näiteks temaatiliste figuraal mõtisklema oma rahva vaimsete juurte üle.
Gümnaasiumist, kus isa toona õppis, ei visatud kedagi niisama lihtsalt välja. Samuti ei karistatud seal õpilasi nagu tavakoolides. Üheks huvitavaks sündmuseks kujunes venelaste ja eestlaste vaheline vastasseis Võru Suvorovi linnaosas, mis oleks võinud väga traagiliste tagajärgedega olla, kuid õnneks oli õnnetus see, mis halvima ära hoidis. Suure tõenäosusega oli tegemist võimude provokatsiooniga. Tänu Peeter Reemanni juttudele Kolonnist huvitus selle tegevusest ka töö autor. Kui Kolonni asutamisest möödus 20 aastat, otsustati Kolonni taas kokkukutsujate Ain Saare ja Aavo Savitschi 23 ettepanekul hakata tähistama igal aastal 21. oktoobril võrulaste tahtväljenduspäeva. Seda on nüüdseks peetud juba kolm järjestikust aastat. Sel päeval meenutatakse võrulaste südikust ja julgust astuda vastu nõukogude võimule ja võõrriigi okupatsioonile
Imejuttudes ja legendilaadilistes juttudes on voorusliku võitja (/ebavoorusliku kaotaja) roll ja mootori (abistaja, otsustaja, hindaja/kahjuri, karistaja) roll eri tegelaskujude kanda. Niisiis koonduvad imejutud ja legendilaadilised jutud mitme tunnuse poolest omaette rühma ja kõik ülejäänud omaette. Vanem jutustavat laadi naljand on üldiselt paljuski lähedasem loomajuttudele, novellidele või rumala kuradi juttudele kui mõnele kaasaegsele anekdoodile. 2 Liigitusi, termineid ja teooriaid Uurijad on tänini hädas nalja vormide tuvastamise ja termineerimise ning naljanähtuste liigendamisega. Eesti keeles on nali viimasel ajal taas tõusnud termini ausse, sest eesti keel elab praegu inglise keele tugeva mõju all ja inglise üldtermin nalja (eriti sõnalise lühinalja) kohta on joke
Kunstnikud, kes olid kogu aeg Eestis, nende loomingus püsis nii palju kui võimalik nende endi käekiri. Tagalas viibinud kunstnikel esineb aga agaram ideoloogia järgimine (Evald Okas ,,Eesti Kaardiväe Laskurkorpus 22. septembril 1944 Tallinnas", Estonia teatri laemaal) 50-datel tegelesid graafikaga: · Güntel Reindorf raamatillustratsioonid (muinasjuturaamatus, ,,eesti rahva ennemuistsetele juttudele" Tarbekunst pidi samuti alluma sotsialismi realismile, kuigi siin polnud see nii range. Ei tohtinud kasutada liigset dekoori. Rahvamotiivide kasutamine oli küll lubatud, kui ei tohtinud seda kuidagi interpreteerida või muuta (neid tohtis vaid kopeerida). 40- date ja 50-date alguses levis stalinistlik arhitektuur. Tunnusteks olid massiivsus, monumentaalsus, pompoossus, kaunistuslike elementide kasutamine, eklektilisus (kino Sõprus). Arhitektuuri üldised ettekirjutus: aknad pikad ja kitsad
Avaldab järgmise teose. Sõjaväe kooli võeti vastu tänu kasuisale, kuid on kohustuste täitmisel lohakas ning langeb koolist 40 välja. Kolib Baltimore’i tädi juurde, kus elab boheemlase elu. Pälvib kirjandusliku tunnustuse kohaliku lehe jutu- ja luulevõistluse võitjaks tulles. Elatamiseks teeb ajakirjaniku tööd. Eluarmastuseks on Virginia Clemm, kes on täditütar. Lisaks juttudele kirjutab ka luuletusi ning ajakirjanduslikke esseesid. Virginia sureb tuberkuloosi ning saab alguse Edgari allakäik. Hakkab tarvitama narkootikume ja alkoholi. Varsti sureb. Tema teosed on mitmekihilised: põnevuslood, psühhoanalüüs, rikkalik sõnavara. Teda peetakse õudusjuttude ja kriminaalkirjanduse loojaks. Keskendus olulisele, lihtsustas. Ärev ja ängistav õhustik, samas usutav. Lõpus püänt. Luuletustes ida, valgustuslik temaatika.
Revolutsiooniliste madruste poolt kisti maha (ka majadest) smv lipud ja pilluti maha. Madruseid ässitasid smv lippude vastu eesti rahvusest enamlased. Vasakpoolsed ja vene sovinistid ühinesid eesti lippude vastu. Mitmel pool tekkisid kähmlused. Suhted teravnesid, eesti enamlased hakkasid õhutama meeleolusid rahvuväeosade vastu. Enamlased leidsid, et igasugune rahvuse rõhutamine võib tuua rv proletariaadile, maailmarev-le ainult kahju. Enamlaste juttudele ei jäänud kurdiks ka vene sõdurid, keda ähvardas eestist väljasaatmine (räägiti, et neid saadetakse rindele). Tlna nõukogus oli üsna palju soldatite esindajaid. 27 Protestid eesti väeosade vastu võtsid suure ulatuse. Otsustati mina otseste provkatsioonide teed. Saadeti telegramme, et polgu loomine on põhjustanud kähmlusi
rindlausete skeemid on lapsele abiks. Lõpetamine Mis sa arvad, mis oleks võinud juhtuda, kui Laps mõtleb loole hiireke poleks mehele appi tulnud? uue lõpu. Kas juttudele võib erinevaid lõppe mõelda? Võib. Mille poolest meie loo uus lõpp erineb Laps võrdleb vanast? juttude erineviad lõppe. Mees ja hiir Tsirkuses elasid mees ja lõvi. Lõvi esines tsirkuses igal õhtul. Lõvi treeneri nimi oli Kusti. Tsirkuses elas ka hiireke
.." Niimoodi õpivad lapsed oma tundeid väljendama lihtsalt ja otseselt. ÄRATUNDMINE END SÕNALISELT VÄLJENDAMATA Lapsed seisavad paarikaupa ja annavad teate edasi teisele ilma rääkimata. Teade võib olla tavaline, näiteks "väljas on külm" või emotsionaalne "mulle meeldib sinu pluus". Jälgi, et lapsed kasutaksid oma keha ja mitte ainult nägu. KARTUSEST ÜLESAAMINE Mängi lastega mängu "Naljakad kõned." Mõtle ise ja küsi ka lastelt abi, et mõelda parajalt naljakaid pealkirju juttudele kommikarbid, kingapaelad, nöör, seebikarp jne. Kirjuta jututeemad paberilipikutele ja lase igal lapsel tõmmata üks lipik. Iga laps peab rääkima saadud teemal 1 minuti. Kuna jutud tulevad väga naljakad ja ebatavalised, siis ei oota keegi mingit ideaalset juttu. Mängu eesmärk on, et igaüks saab võimaluse rääkida kogu rühma ees. 125 JUHTIMISSTIILID
213 Rahvaleht 1926, 20.04. 214 Mon Repos reklaamis (Päevaleht 18.06.1922) Berliini kaudu tulnud ameerika jazzbandi, kuid selle esinemiste kohta pole ka muusikute mälus (Strobel, Paalse) midagi säilinud. Tõenäoliselt oli tegu sakslaste endi lärmidžässi bändi ehk siis “libaameeriklastega”. A. Regi viitab oma raamatus “Muusikast ja muust” vanemalt generatsioonilt kuuldud juttudele, et Tallinnas olevat esinenud ka kuulus viiuldaja Georges Boulanger (Regi 2000: 82), kuid muudest allikatest ei ole sellele väitele kinnitust leida õnnestunud. 215 Päevaleht 1924, 1.06. 216 Tanja & Ralph Prahast, Conchita & Rocco Londoni Savoy teatrist, lauljatar Miss Dolly, laulja Paul O’Montis, kuulus tangohelilooja ja pianist Oscar Strock ja illusionist San Martino de Kastrozza Riiast
lugejate seas .suurt poolehoidu ja muutus peagi väa populaarseks. Teosel on olnud hinnatav osa eesti ja vene rahva läendamisel ja balti aadli rahvavaenuliku olemuse paljastamisel ajaloolises perspektiivis. Bornhöe jutustuste kangelased --Tasuja, Villu ja Gabriel --ei ole ajaloolised kujud selle sõa otseses täenduses, vaid kirjaniku kunstilised üdistused, kelle tegevuse kaudu on nädatud ajaloolisi südmusi ja neid kandvaid jõde. «Hallikateks ajaloolistele juttudele on mul kõk saadavad Eesti- ja Baltimaa ajaraamatud olnud, millede (Eesti kodustes asjades väa puudulisi) teateid oma vaba hä aksarvamist mö oda tarvitasin,» mägib Bornhöe. «Südmustik ise on ju sakste tõmatud pä ajoontes täesti ajaloolik. Laiemas, nimelt Eesti mõtes on seda ka pä akangelased Jaanus («Tasuja») ja Villu, kui meeles peame, et nii suurt ja üeüdist priiusesõa (Saksa mõtes «matside mäsu»), nagu see 1343 terves Eestis lahti pä asis, ilma suurte
annaabi.ee 
