Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad
ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat Tartu Pernau Pärnu Fellin Viljandi Reval Tallinn Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide Narwa Narva Wesenberg Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23. aprilli öösel Taani valdusalal, põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslasi. · Ülestõusnute tähelepandav sõjaline saavutus oli Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja 28 munka tapeti. · Ülestõusnud asusid Tallinna piirama, paludes abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt. · Kohalikud sakslased palusid ülestõusnute vastu abi ordumeister Burchard von Dreilebenilt.
...................................................................................................................16 Ülestõusu algus................................................................................................................17 Võitluste laienemine ja Paide läbirääkimised................................................................18 Võitlused ordu vastu ja Võitlused ordu vastu...............................................................19 Saarlaste võitlused ja Jüriöö tagajärjed.........................................................................20 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................21 Kammkeraamika nõu Viru tänav XIX sajandi algul . Tartu linnast arheoloogilistel kaevamisel leitud unikaalne XIV sajandi esimesel poolel
Taani kuninga vasalle on nimistus 115. 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati maid eluaegseks kasutamiseks. 1315 Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika. Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes Renneri kroonikas. Talurahval raske olukord. Koormised kiriku ja feodaalide jaoks suurenenud. 1315.a. suur ikaldus ja näljahäda. Suur suremus. Koormised kasvasid eriti Harju-Virus, kus saksa soost vasallid tegutsesid äärmise hoolimatusega. Rajati mõisaid, milleks haarati talupoegade maid ja rööviti nende vara
Ajalugu Kordamisküsimused: Keskaeg 1. Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest.,
Rüütlitest läänimehed ja läänikord - Kogu maa, mida harisid talupojad jagunes: maaisanda domeen (riigivalitemise kulud, isiklikud väljaminekud) ja vasallide läänid ehk feoodid (sõjateenistuse eest). Kõige rohkem feoode jagasid piiskopid ja Taani kuningas, ent Liiviordu minimaalselt, sest olid nii kui nii rüütliordu ja ei vajanud tuge. Kujunesid maa-aadel ja mõisad, mis tõid tulu sellele omanikule. Taani hindamisraamatu järgi oli Taani kuningal 115 vasalli. Jüriöö ülestõus (1343-1345) ülestõusu eellugu, põhjused, sündmuste areng ja tagajärjed (lk 72). Ülestõusu eellugu - 1340-ndate aastate alguses oli Põhja-Eestis olukord keeruline, sest: 1) Taani kuningale valmistasid muret isepäised Harju-Viru vasallid (kuningas tahtis maa maha müüa) 2) Liivi ordu oli huvitunud territooriumi laiendamisest 3) maa põlisrahvas (eestlased) tahtis taastada vabadust Põhjused - OLIGI ÜLESTÕUSU EELLUGU ju Sündmuste areng - 23
laagrisse Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole Teatati ordumeister Dreilebenile, kes uudist kuuldes katkestas sõjaretke pihkva all Vältimaks sõjalist kokkupuudet orduga nõustusid eestlaste neli kuningat koos kolme sõjasulasega minema 4. mail (1343) Paides peetavatele läbirääkimistele Vastaspoolest olid esindatud lisaks ordumeistrile hulk tähtsaid ametnikke, Tallinna piiskop ning kroonik Bartholomäus Hoeneke Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja ordumeister käskis eestlased vangistada Tekkis relvakokkupõrge, milles eestlaste esindus tapeti Juhtidest ilmajäämine halvas tunduvalt eestlaste võitlusvõimet 3. Ordu pealetung: Ordu väed hakkasid Paidest Tallinna poole liikuma
Kristiina troonist ja jättis Saaremaa endale sissetuleku allikaks.20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks.27. juunil 1934 avati linnuses postiagentuur Kuressaare Loss. 7 8 Paide Ordulinnus Paide ordulinnus (saksa Weissenstein; alamsaksa Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.Paide Vallimäele hakati ordulinnust rajama 1265. aastal. Samas kohas võis varem asuda eestlaste muinaslinnus. 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha tõttu oluline sõjaline tugipunkt. Viimased suuremad kindlustustööd tehti 16. sajandi lõpul. Linn ja linnus said rängalt kannatada Rootsi-Poola sõjas, misjärel jäi linnus varemetesse.Vallimägi korrastati ja linnuse peatorn (Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn) restaureeriti 19. sajandi lõpul.
Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“
piirama saarlaste malev. Peaaegu 5000 rootslast visati kividega surnuks. 1222 läksid Taani väed Saaremaale, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus ehitati kiviheitemasinad, mille abil sunniti taanlased alistuma. 1223 algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnuse üle. Taaselustati kõik. 1227 jaanuaris algas sakslaste retk Pärnust Muhu saarele. Kiiresti vallutati linnused ning sellega läks terve Eesti saksa võimu alla. VS lõpp. Lõppvaatus oli Jüriöö ülestõus e see oli vabadusvõitluse jätk ning viimane katse vabanega võõrvõimust. eestlaste allajäämise põhjused; 1)eestlasi oli liiga vähe 2)nad ei teinud omavahel koostööd 3)sakslaste hea taktika („minu vaenlane on minu sõber“) 4)pidevad rüüsteretked olid majanduslikult kurnavad 5)ordurüütlid olid hea väljaõppega 6)sakslased täiendasid sõjaväge pidevalt uute meestega 7)sõdida tuli rootslaste, taanlaste, ja sakslastega+ karoliku kirik
Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga noorem rauaaeg 800 1200 pKr : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine 2. Keskaeg 1200 1550 SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate
Sellest kuuldes katkestas ordumeister ettevalmistused sõjaks Pihkva vastu ja suunas oma väed kiiresti Tallinna poole, et juba omaks peetud Harjust-Virust mitte ilma jääda. Eestlaste juurde läkitas ta saadikud kutsega läbirääkimistele. Eestlased omalt poolt püüdsid aega võita, süüdistades vasalle hirmsas ja kauem talumatus ülekohtus ning aval dades valmisolekut ordu võimu alla minekuks. Läbirääkimiste ajal Paides mõrvati eestlaste neli kuningat ja nende saatjad. Paari väiksema kokkupõrke järel jõudis rüütlivägi Tallinna alla. 14. mail toimus Lasnamäe klindil Sõjamäel otsustav lahing, mis muutus verepulmaks kohe algul pagema pöördunud eestlaste maleva kallal. Tapeti 3000 eestlast. Kokkulepitud ajal mõni päev-hiljem saabunud rootslased pidid tühjade kätega lahkuma. Mingit kasu polnud ka Vene vägede sissetungist Tartumaale
ja ta pidas paremaks Eesti maha müüa. Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. Taani arutas müügiasju Saksamaaga, kui samal ajal valmistati salaja ette ülestõusu. Ülestõusu algus See algas 23. aprillil. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Padise klooster vallutati ja tapeti 28 munka, niiviisi oli kogu Harju võõrvõimust vabastatud. Siis ülestõusnud valisid 4 üldjuhti, keda kroonik nimetab kuningateks. 10000 meest liikus Tallinna poole (võõrvõimu tähtsaim keskus) ja otsustati abi paluda Turu foogtilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehalduriks. Kuna Rootsi oli tollal vaenujalal Taaniga, võttis ta eestlaste pakkumise hästi vastu. Vahepeal puhkes ülestõus ka Läänemaal. Läänemaal tapeti ka sakslased ja koonduti Saare-Lääne piiskopkonna keskuse Haapsalu alla. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised kogu saksa elanikkond lootis üksmeelselt Liivi ordu abile
Tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhja-Eesti võimuvahetus: maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa. Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu. Padise kloostri vallutamine- tähelepandav sõjaline saavutus. See põletati maha, mungad tapeti ja nii oli kogu Harju(va. Tallinn) võõrvõimust vabastatud. Paides toimunud läbirääkimised mai 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele
Tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhja-Eesti võimuvahetus: maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa. Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu. Padise kloostri vallutamine- tähelepandav sõjaline saavutus. See põletati maha, mungad tapeti ja nii oli kogu Harju(va. Tallinn) võõrvõimust vabastatud. Paides toimunud läbirääkimised mai 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele
Pron Raudkirved võimaldasid põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat suudmest leitud asulakoht võib ksist valmistatigi peamiselt vaid ulatuslikult alet teha ja 4. mai läbirääkimised ja Eesti kuningate tapmine Paides aga olla mõnevõrra vanemgi olla. ehteid. uusi, viljakaid maid 1523 reformatsiooni algus Eestis Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda Tänu tööriistade kasutusele võtta, tänu
arhiividele keeruline, palju hoitakse salajas jne. Olulisemad kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika, olemas palju infot, aga samas on see kaluutatud, et See mis Riia kirik tegi, on igati õige. Kroonika lõpeb 1227 aastal ära, seega pärastise perioodi kohta on vähem infot. Liivimaa vanem riimkroonika, seotud Saksa Orduga. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika), Jutustsu Jüriöö ülestõusust. On vaid Renneri ümberjutustus ja kui neid nüüd võrrelda päris riimkroonika fragmentidega, selgub, et palju on tehtud lihtsustusi jne. Balthasar Russowi kroonika. Tema kroonika on mjutanud traditiooni, kuidas ajaloolased on siinset ajaloopilti näinud. I trükk avaldati autori eluajal 1570. Varased kirjalikud teated Eesti kohta (IXII saj): Skandinaavia allikad, Lääne-Euroopa allikad. Vene allikad. Nende usaldusväärsuse ja tõlgendamise küsimused.
tsunftijänes, kaubaartiklid: teravili ja sool, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422) *9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)- Tallinnas, Rakvere ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus- Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop). *Kuressaare sai linnaõiguse 1563. aastal *raad- Magistraat ehk linnavalitsus. Ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt
eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata jäi Eesti- ja Liivimaa läänelaste võimu alla. 14. Linnad keskajal (60-61, 75-76, 78-79) : 9 linna - Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana- Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Linnaõigus(linnakogukonna pärinev õigusnormide kogum) - Tallinnas, Rakveres ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus-Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop).Kuressaare linnaõigus 1563. a. Raad - Linnavalitsus. Ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Rakendati abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsti linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kanti hoolt kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Kõrgeim kohtuvõim linnas
Siseelu kujundas rae poolt kinnitatud skraa. Tsunftijänes: Ei kuulunud tsunfti aga tegeles käsitööga. Kaubaartiklid: teravili ja sool Agul: Eeslinn, kus oli vaesem rahvas, kuna linnad ei suutnud kiiresti kasvavat rahvahulka majutada. Seek: Asutused, mis rajati veidi linnadest eemale leepra (pidalitõbi) haigete jaoks. Johann von Üxküll: Kuulsa Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata, kuna ta oli surnuks piinanud ühe oma põgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422 15. Jüriöö ülestõus Põhja-Eesti võimuvahetus: Eestlased tõusid ülesse, et saavutada vabadus võõrvõimude alt. Taani kuningas tahtis Harju-Virut Ordule maha müüa. Eestlased said sellest teada. 23. aprill Jüripäev. 1343- Jüriöö. Ootamatu algus. Sündmused algasid Harjumaal. Padise klooster vallutati. Valiti 4 uningat (sõjaväeline juht). Taheti Tallinnat vallutada, abi otsiti Turu (Soomes) foogtilt.Kandus edasi Läänemaale (Haapsalu rüüstamine)
ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R. Jakobsoni poolt peetud ettekanne "Eesti rahva valguse-, pimeduse-, ja koiduajast." See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule ja kehtestas uue, pimeduse ajajärgu. Sellest tekkis kujutelm "Seitsmesaja-aastasest orjatööst." Teadaolevalt esimesena kirjutas "Eesti keskajast" Villem Reiman. Ta hõlmab perioodi eestlaste asumisest Läänemere idakaldale kuni Jüriöö ülestõusu lõpuni 1345. aastal. Järgmine peatükk 1345-1561 käsitleb eelkõige saksa ordu võitlusi. Reimanist sai alguse traditsioon käsitleda 13. sajandi vallutust kui vabadusvõitlust. Käibele läks termin "Muistne Vabadusvõitlus." Eesti Wabariigis kinnistub Hans Kruusi "Eesti ajaloo" raamatus termin "Eesti keskaeg." Nõukogude perioodil käsitleti "Eesti keskaega" "feodalismi" perioodina, mida käsitleti poliitilise killustatuse ja klassivõitluse võtmes
Hakati rajama mõisamajandeid eestlastelt ära võetud põlispõldudele. Koormistele lisandusid teoorjus 3-4 päeva aastas ja rahamaks. 14. sajandi lõpus tekkis sunnismaisus, 15.-16. sajandi vahetusel vormistati pärisorjus. Kasvas teorent 3-6 päeva nädalas, eramõisates harilikult üks päev nädalas. Eestlased püüdsid võõrast iket murda, mitmel pool oli talurahvarahutusi 13. sajandi lõpus. Jüriöö ülestõus (1343-1344) Suurim vabanemiskatse oli 23. aprillil 1343. aastal puhkenud Jüriöö ülestõus, mis algas Harjus ning levis mitmesse teise maakonda. Taani võimud ei suutnud ülestõusu maha suruda, kuid appikutsutud orduväelt said eestlased lüüa. Pärast ülestõusu müüs Taani kuningas Valdemar IV Põhja-Eesti Saksa Ordule, kes pantis selle omakorda Liivimaa Ordule. Tasandusid erimeelsused talurahva kihtide vahel. 15. sajandil hakkasid adratalupoegadega ühte sulama vabatalupojad tekkis üksjalgade kiht.
vastu võitlema – värbamise aspekt. 1876 tegi L. Meyer publikatsiooni. 14. saj kronistika B. Hoeneke – alam-saksa keeles. Omal moel jätk vanale riimkroonikale. Mees oli kaplan, kantselei ülem 14saj keskel. Niisiis pärit ordust. Nooremat riimkroonikat pole säilinud, aga sisaldab ümberjutustusena 16saj Liivimaa kroonikas (Renneri tehtud). Ei ole täpselt teada, mis perioodi käsitleb. Algab kas 1320 või pisut enne. Selles kajastub ka Jüriöö. Parima väljaande tegi S. Vahtre. Hermann Wartberge – ordus, ladina keeles. Liivimaa ajalugu kuni 1378. Väga rikkalik materjal kroonika seadmisel. Väga tugev apologeetika aspekt ka: kataloog ordu kasuks vallutamise osas. Kirjeldab omadest kogemustest Leedu vastu sõdimist. 1863 anti välja. Eesti keeles katkeid 1920. aastatel. 15. sajand Ordu ja piiskopi leerid võitlevad; hävitatakse kroonikaid ja ajalugu, et omad argumendid oleks peal. 16. sajand
Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu kasuks. Kroonika tegelased jagab ta jumala- ja kuradiriigi esindajateks, kusjuures esimesse kuuluvad kõik need, kes mõõga ja ristiga tungisid Liivimaale, teise aga kohalikud põlisrahvad, eriti kangekaelsed eestlased, kes ei taha kuidagi vastu võtta ristimise sakramenti. Piibli kujud jumal, Neitsi Maarja ja Jeesus Kristus esinevad kroonikas lausa otseste tegelastena ja võtavad osa paganlike hõimude ristiusku pööramisest. Kroonik kirjeldab ka eestlaste kombeid, toob teateid ohverdamiste ja ohvriloomade, haldjate ja jumalate kohta. Olulist keelelist materjali pakub "Liber Census Daniae" (u 1240) oma 500 Põhja-Eesti kohanimega (Arhukylae), millest saame ettekujutuse eestlaste territoriaalsest paiknemisest. 13. saj lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" annab teatud läbilõike selle sajandi sündmustest, kusjuures keskseks on läti hõimude alistamisega seotu. 12 13 saj, saksa ordu esimene suurem üleskirjutis
- Süüdati mitmeid tulesid ja lõkkeid - Saavutati üllatusmoment ja kiire edu - Põletati kirikuid, mõisasid - Vallutati ja põletati Padise klooster Ülestõusu jätk: · Harjumaa vabastati, v.a Tallinn · Koondumine ja kuningate valimine · Järgnes Tallinna ulatuslik piiramine · Abipalve saadeti Turu foogtile ja Pihkvasse · Ülestõusu jõudmine Läänemaale · Sarnane tegevus Põhja-Eestile · Orduväe naasmine ja läbirääkimised Paides 04.05 · Kas osavalt valitud lõks või kogemata tapmine? · Eestlaste kuningad tapeti · Ülestõusu lagunemine · Kanavere lahing ordu sai initsiatiivi · Tallinna piiravate jõudude ründamine Sõjamäel · Ülestõusu maha surumine Läänemaal · Abi jõudis kohale liiga hilja · 18.05 jõudis Rootsi laevastik Tallinna alla · Mai lõpul rüüstasid Pihkva väed Tartu piiskopkonda Lõpp ja tagajärjed: · Ülestõus Saaremaal
.....................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13 Pärast Jüriöö ülestõusu.......................................................................................................13 Keskaegsed linnad................................................................................................................15 Karoliiklus keskaegses Eestis....................................................................
päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis
Tallinnas oli ka piiskop, kes omas ainult kiriklikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Tartu piiskopkonna piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim, sai lääniks SaksaRooma keisrilt, kiriklikult allus Riia piiskopile; keskus Tartu SaareLääne piiskopkonnas kuulus nii kõrgem ilmalik kui ka kiriklik võim piiskopile, volitused olid saadud SaksaRooma keisrilt; rändas oma residentsiga ringi, keskuseks alguses Lihula, siis Vana Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks pärast Jüriöö ülestõusu Kuressaare ordu valdused e orduriik loodi 1237. a; Liivimaal oli tähtsaim ordumeister, kes allus Preisimaal olevale kõrgmeistrile, kiriklikult pidi alluma Riia piiskopile; ordu keskused: alguses Riias, siis Võnnus; orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks ordurüütleid oli kolm kategooriat: rüütel, pool ja preestervennad Talurahva õiguslik olukord: eestlaste maavaldus jäi põhiosas püsima; kuigi maid hakati läänistama juba vallutuse käigus, ei
Tähtsaimaks allikas ülestõusu kohta on Liivi ordu preestri Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika". Jüripäev, 23.aprill, võidi ülestõusu alguseks valida mitmel põhjusel: Sel päeval algas uus põllumajandusaasta ja uut aastat taheti alustada vabadena. Jüriööl traditsiooniliselt toimunud tulede põletamine, paugutamine, kisa ja kära aitas maskeerida mässu algust. Öösel alustamine võttis vaenlaselt võimaluse vastupanu kiireks korraldamiseks. Jüriöö ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli 1343.a Harjumaal. Põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati tugev Padise klooster, seal viibinud 28 munka hukati. Paari päevaga oli kogu Harjumaa, va Tallinn, vabastatud. Peale esimest lööki koondus umbes 10 000 meheline eestlaste vägi Tallinna alla. Endi seast valiti 4 üldjuhti e kuningat. Oma esindajad saadeti abi paluma Rootsi kuningale alluva Turu foogti käest. Abi sealtpoolt lubati
eestlaste territoriaalsest paiknemisest. Taani hindamisraamat Kiriku ja feodaalide survest hoolimata suutsid eestlased säilitada oma kultuuri, rahvausundi struktuuri, rahvaluule ja maailmanägemise. 13. sajandi lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" - läti hõimude alistamisega seotu kirjeldused. Liivi ordus kirjutatud, ordu juhtkonna seisukohad. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) - käsitleb 14. sajandi algupoole sündmusi, kaalukas 1343. aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hilisemad kirjanikud toetunud Hoeneke EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 2 kirjedusele. Balthasar Russowi alamsaksakeelses kroonikas hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele ja teistele võimu kurjalt kasutajatele kriitilised. Sündmused XII saj - XVI saj. Talupoegade poolel, etteheited aadlile. Liivi sõda, Tallinna ümbruses toimuva kirjeldus detailselt
Valitakse endi seast kuningad 4. Abipalveks rootslaste juurde saadeti saadikud Turu piiskopi juurde Sündmuste käik 23. aprill 1343 ülestõusu algus Harjumaal (23.04.1343) + Ülestõus Läänemaal 4. mai kohtumine Paides + Liivi ordumeister kutsus 4 kuningat, kohale läksid saadikud + Ordumeister ei lubanud saadikuid Paidest välja enne, kui meister on tagasi ,,eestlasi tuleb karistada" Tapetakse eestlaste juhid (7) 11. mai Kanavere lahing 14. mai Sõjamäe lahing Mõlemas saadakse lüüa 19.august jõuavad rootslased Tallinna, kuuldes, et on lüüa saadud, minnakse tagasi 24
Muistse vabadusvõitluse jätk. Parasjagu käisid Taani ja Ordu vahel läbirääkimised, et Taani müüks oma alad Ordule. Allikmaterjal: Bartolomaos Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika." (Ei ole tänaseni säilinud.) PÕHJUSED: Talurahva koormised kasvasid. Mõisnikud hakkasid oma maamõisadesse elama asuma. KÄIK: 23.04.1343 - öösel algas Harju- ja Virumaal. Suvel jõudi Lääne-Eestisse ja Saartele. Harjus hakkas esimesena, sest see piirkond oli kõige varem läänistatud. Jüriöö valiti ülestõusus alguseks, sest sellel päeval oli eestlastel tavaks tuld teha. Siis ei osanud sakslased tuld, millegi märguandeks pidada. Märguande peale rüüstasid eestlased Harju-Virus mõisu ja tapsid kõik saksasoost inimesed. Padise kloostris tapeti 28 munka. Eestlased valisid omahulgast 4 kuningat ja kõik eestlaste väed koondusid Tallinna alla. Orduväed olid samal ajal Pihkva all sõjakäigul. Ordu juht B. von Dreileben pöördus kiiresti Eestisse tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
