Sakslaste jõhkrust eestlaste vastu väljendab ka Sagritsa 1943. aastal loodud maal „Karistussalkade lahkudes“. Laastatud ja laipadega kaetud maad kujutav maal kõneles ühtlasi ka käimasolevast II maa ilmasõjast. Kõik see kokku pidi toetama ametlikku, saksavaenulikku ideoloogiat ja looma müüti, et võitluse, mis eesti talupoegadel 14. sajandil luhtus, viisid võiduka lõpuni nõukogude väed. Tasujad: jüriöö 1343–1345. filmitekst 1 Jüriöö ülestõusu hinnati nõukogude ajal ajaloosündmusena oluliseks. Sündmuse mälestuskivi püsti- tati mitte ainult Paidesse, vaid ka Kanavere lahinguväljale. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal andis aga võimaluse viia lõpuni Pätsu ajal kavandatu. Tallinna Jüriöö pargi ja monumendi rajamisel on järgitud algsele kavandile omast 1930. aastate totalitaarset esteetikat.
Eriti innustus ta operetist, kus sai täielikumalt rakendada oma ülekeevat temperamenti ja mängulusti ning nautida publiku ovatsioone. Otsese lavatöö kõrval jõudis Pinna teha muudki: 1907 tutvus Saksa teatrieluga, 1908 külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi, 1910-11 andis koos Theodor Altermanniga välja Eesti esimest teatriajakirja "Näitelava", 1912 suvel mängis Kieli Väikeses Teatris. Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama "Tasujad". 24. august 1913 "Estonia" uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus Pinna jaoks vägikaikaveoks seltsi juhtkonnaga. Korrarikkumised ja kõrgendatud enesehinnang viisid selleni, et kevadel 1914 jäi tööleping teatriga uuendamata ning Pinna suundus õnne otsima Venemaale. Ta sai koha Nini Novgorodi aastalaadal esinevas trupis ja saavutas taas edu, olles seega ainus eesti näitleja, kes suutis läbi lüüa nii eesti kui ka saksa ja vene teatris.
ringkonda. Alguses mängis Netty väikeseid osi, hiljem oli juba tunnustatud näitleja. Aastatel 1907-1912 tutvus Pinna veel Saksa teatrieluga, lüües oma suurepärase osaga laineid; külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi; andis koos Theodor Altermanniga välja näiteajakirja ,,Näitelava"; mängis Kieli Väikeses Teatris ning üritas ka näitekirjanikuna üht-teist korda saata. Menu saatis näiteks tema draamat ,,Tasujad". 1912. aastal otsustasid Paul Pinna, Eduard Kurnim, Wilhelm Maddy, Gustav Avesson ja August Michelson kutsuda kokku Tallinna Artistide Seltsi peakoosoleku, kus kinnitati vajadust näiteseltskonna ühine- miseks, et kaitsta oma õigusi. Võeti vastu ka ühingu põhikiri. Seltsi tegevus soi- kus Esimese maailmasõja puhkemis tõttu. Ühinemissoov tõusis päevakorda ko- he pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni. Otsustati luua Näitlejate Liit, mis päriselt toimima ei hakanudki
annaabi.ee 
