Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Retsensioon „Pähklipurejast“ (0)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Retsensioon-Pähklipurejast #1 Retsensioon-Pähklipurejast #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elinala Õppematerjali autor
Minu arvamus pähklipurejast. Pjotr Tšaikovski ballett. 2014

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

P.Tšaikovski - Pähklipureja arvustus

Seal hulgas ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus ­ puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat. Tüdrukule tulevad appi vaprad mängusõdurid Pähklipureja juhtimisel. Toimub võitlus, mille lõpuks võidab siiski Pähklipureja. Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seejärel jätkavad Klara ja Pähklipureja-prints imeilusas võlusaanis teekonda Maiustuste kuningriiki. Teises vaatuses jõuavadki nad sinna. Kokad valmistavad neile häid toite ja Drazeehaldjas tervitab neid. Õhtusöögiajal laseb Drazeehaldjas Klara auks tantsida erinevaid tantse. Lõpuks muutub Klara uniseks ja jääb magama. Ärgates leiab ta end oma voodist

Eesti keel
thumbnail
4
docx

Pjotr Tšaikovski "Pähklipureja"

Minu muusikaelamus Neljapäeva õhtul 25.novembril käisin ma vaatamas balletti “Pähklipureja”, mis toimus Rahvusooper Estonias. Selle jõululoo teeb eriliseks muusika, mille on kirjutanud Pjotr Tšaikovski, kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest. Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma ei pidanud p

Muusikaajalugu
thumbnail
3
pdf

Retsensioon ballett “ Onegin ”

Retsensioon ballett " Onegin " Boriss Eifmani balletti "Onegin" käisin 19.02.2017 esimest korda vaatamas Nordea Kontserdimajas. Etendus on Puskini romaani modernseks koreograafiliseks versiooniks. Balletti sisuks oli armastuslugu, mis täpsemalt räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest minema lipsata. Autoriks olev Boriss Eifman on Venemaal sündinud 1946 ja on koreograaf. Ta on teinud rohkem kui 50 balletti. Samuti oskab Eifman sobitada omavahel erinevaid stiile, nagu on selleks on rokkmmusika ballettis. Tema koreograafia on väga hoogne, täis füüsilisi kui ka akrobaatilisi elemente. Etenduses põihiliseks tasutaks mängis vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski. Ta on kirjutanud ooperi nimega "Jevgeni Onegin". Kokku on ta kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tema kõige tuntumaks teosteks on balletid "Luikede järv", "Uinuv kau

Muusika
thumbnail
88
ppt

Vene romantikud

VENE ROMANTIKUD SISUKORD  Vene romantikud  Võimas rühm:  Mihhail Glinka - Modest Mussorgski  Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski-  Anton Rubinstein Korsakov  Sergei Rahmaninov - Cesar Cui  Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev  Kokkuvõte  Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD  Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul  Rahvuslikkuse otsingud  Looming tugevasti lääne mõju all  1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing  1862 – rajati Peterburi Konservatoorium  1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857)  10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit  1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis  1824-1828 töötas riigiametnikuna  1837-1839 õukonnas laulukapelli juht  Vene klassikalise koolkonna rajaja  Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING  Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussa

Muusikaõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun