Kuidas maailm sai päästetud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Elu mõte

pimeduses kobama jääda, seda leidmata. Äkki on meile kõigile kõrgemalt poolt antud misioon, mida teame vaid alateadvuses. Võib olla on see saatus, mis määrab meie tuleviku. Kas homme ootab meid ees surm või eluarmastus, seda ei tea keegi. Kuid mis siis, kui elu mõte ongi elada ettemääratud süzeed? Kõik mida teeme ning muuta üritame on juba kuhugi kirja pandud. Kas saame üldse olla milleski kindel või elamegi ühes suures valedevõrgustikus ning pettekujutelmis? Äkki meie maailm polegi selline nagu arvame seda olevat ning elame mullis, mis on täidetud illusiooniga. Järsku meie eesmärk silmitsebki meie nina all ning meie ülesandeks on tunda mõnu kõigest sellest, mida tegelikuses ei eksisteeri. Kui see nii ongi, siis kas see, et me lihtsalt elame, polegi juba elu mõte? Emakese looduse seisukohast on meil vaid üks ülesanne ­ säilitada oma liiki. Kas elu ongi nagu üks suur Déjà vu, mis kordub lõpmatuid kordi, ilma mingit muud mõtet omamata? See küsimus

Eesti keel

48

doc

Rahvale lauldavate laulude kogumik

On minevik täis ainult päevi nii häid, ainult lootusi hommikuaos. Ei tea, mida teeks, kui saaks olla kord veel nagu tookord sind oodates siin. Oli kevadekuu, pargis õitsesid puud, ainult näisid nad kaunimad siis. Refr. :.: Seisan nüüd taas ukse ees, mis selgelt meeles . Kohvik on siin ,mis nii tuttav ja hea. Alles on veel meie cafe "Kolm Pääsulindu", ainult et see ,mis oli siis, ei kordu eal. :.: Nüüd kaugel see kõik, ainult mõelda veel võib sellest, kuidas kord olime siin. Tornikell aega lööb, juba ligineb öö jahe hämarus unelmad viib. On tühjaks jäänd tee, magab vana allee, tuled kustunud akende reas. Vaid tuluke veel paistab kohviku seest või ehk näib see nii mulle, ei tea?! Refr. :.: Seisan nüüd taas... :.: Korraks vaid Kustas Kikerpuu / R. Germani Mati Nuude Refr. Korraks vaid ainult sain ma olla sinuga, korraks vaid ­ küllap nii siis peabki olema. Korraks vaid lootsin leida õnne ma,

Muusika

3

doc

Faust

välja poe." " Ehk jumal jumalaga küll vägikaigast veab, kes surelik, see aga neid kõiki kartma peab." " Ka võimatut võib võimalikuks muuta see, kes tark ja palju näinud." " Õnn on see, kui mees ja naine armastavad teineteist, aga õndsus ebamaine, kui saab kaunis kolmik neist." TEGELASED: Faust: magistri ja doktorikraadiga teadmishimuline , rahutu teadlane, kes on elus pettunud. Ta arvab, et ei suuda inimestele paremat teed näidata. Faustil on palju õpilasi, ta arvab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid, sel põhjusel pettub ta ka oma õpilastes. Mefistoteles: , kuri deemon, on tasakaalukas, intelligentne, sümpaatne tegelane, st saatan. Ta põlgab inimesi, ta on Fausti täielik vastand. Enda arvates on ta väga vajalik jõud, et maailm tasakaalus püsiks. Margarita: noor neiu, kellesse Faust armub, Mefistotelese abiga suudab ta Margarita südame võita. Kahjuks on nende armastus õnnetu, Faust tapab Margarita venna ja

Kirjandus

7

docx

Läänerindel muutusteta

Minule on rinne üks õudne keeris, ja maa on meie sõber. Oleme jõudnud kaevikutele lähedale, kuuleme mürske. Paneme raudvaiad maasse, ja ootame autot, tunda on , et oleme merele lähedal. Üks nekrut poeb mulle lähedale, kiivrit ta ei taha aga panen selle ta tagumikule, kuna see on kõrgeim koht. Järsku on kuulda kisamist, need on hobused, kes on haavatud, Detering tahab, et nad maha lastaks, kuna loomad piinlevad, ta on ise talupoeg. Oleme nii mõndagi talunud, aga seda on jube kuulda, kuidas hobused karjuvad. Detering ütleb:" see on kõige suurem alatus, et loomad sõtta ajada, nad pole ju milleski süüdi." Tahaks juba kodus olla, ehk barakkis. Vajusime kalmistule, kuna mets on liiga kaugel, heinamaad me ümber põlevad. Mürsukild on mu kätt kriimustanud, järsku on gaas igal pool, panen maski ette ja torman nekruti juurde, annan ta maski talle. Suurtüki tuli on lõppenud. Kalmistul haavatuid palju, üks nekrut haavatud, puusaliiges puruks, see poiss ei kõnni enam eal

Kirjandus

24

doc

Iliase pool raamatut

Loovuta tüdruk." ,,Mina loovutagu tüdruk?" vastab Agamemnon solvunult. ,,Mina - teie juht? Kui ma seda teen, siis ainult ühel tingimusel: et Chryseise vastu antaks mulle teine niisama noor ja ilus orjatar. Ja ma tean, kust niisugust võtta!" ,,Sa mõtled ehk minu orjatari Briseist?" küsib Achilleus süngelt. ,,Jah!" kõlab karm vastus. ,,Ja kui sina teda mulle ei anna, tulen ma ja võtan ta sinu käest ise." Achilleus tunneb, kuidas raev paisutab ta rinda; vaevalt suudab ta seda vaos hoida, vaevalt suudab hoida kätt mõõgapidemele langemast ning ta lausub, ise üle keha värisedes: ,,Ah seda sa siis kavatsed! Tahad võtta minult selle, kelle sain autasuks! Troojalased pole mulle midagi halba teinud, nad pole mind mitte kuidagi solvanud, aga ikkagi olen ma siin ja võitlen! Ja kelle pärast! Sinu pärast! Sinu pärast, argpüks! Jätsin maha oma maa, tulin

Eesti keel

67

pdf

M-K-Baxter "Jumalik ilmutus põrgust"

Pärast vaimulikku uussündi haaras mind suur armastus kadunute vastu ja ma tahtsin nii väga näha hingi päästetutena. Kui Issand oli mulle 1976.a. ilmutanud ja rääkinud, et Ta on valinud mu spetsiaalseks ülesandeks, ütles Ta: “Mu laps, Ma ilmutan Ennast sulle, et tuua inimesi pimedusest välja valguse kätte. Issand Jumal on su valinud selleks, et sa kirjutaksid üles kõik, mida Ma sulle räägin ja näitan. Tahan ilmutada sulle põrgu reaalsust, et paljud saaksid päästetud, et paljud pöörduksid oma kurjadelt teedelt, enne kui on liiga hilja. Mina, Jeesus Kristus, viin su hinge kehast välja ja kannan põrgusse ning muudesse paiadesse, mida tahan sulle näidata. Näitan sulle ka nägemusi taevast ja teistest kohtadest ning annan sulle palju ilmutusi.” Mary Kathryn Baxter  1 PÕRGUSSE 1976.a

Usuõpetus

37

rtf

Artur Alliksaar

Või mõlemate piinav kokkupuut. 3. Nüüd pean ma pihtima, et janus keen. On kõik mu maskid lõpuks kistud katki. Suur tulelõõm on iga poor ja veen. Ei hullemini laastada või katkki. On kõige siiram kõigest, mis ma teen, et aplalt vaatan rõõmu lihtsaimatki. Mu üksindussüsteem on ülipeen ja -julm ja käskiv nagu mõni pattki. Kesk meelde hädakella raudset sära ei leia mugandust ja meelpära. Kuiv puu küll olen, kuid ei võta tuld. Ja kuidas kibelekski keelepära, jääb mõttepeitu tunde aardesära. Ma olen vaikselt õitest tühjuv muld. ("Päikesepillaja") 4. See on su janu --- olla tühjaks joodud, ja joobumine --- jälle januneda. Sa vaheldud ja muutud ühtesoodu, ja otsid, ilma et sa teaksid, keda. Sa oled lind, kes pilvedesse poodud, ja ise iialgi ei aima seda, et tema laul just selleks ongi loodud, et vastu sünget surma sädeleda. On parem palju rüübata kui pisut, sest kuskil lahtub tugevaimgi uim

Poeetika

57

doc

Hiir rätsepaks

kui mardid teevad nalja. Ning ainult tillu väikevend veel ema hõlma peidab end kust argsi piilub välja. Henn ja leevike Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! s Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Laps: Tilluke kalake nüüd on käes veel sügise aga varsti tuleb tali, ilm on külm ja tuul on vali, külmab kinni ojake. -- Kus on

Kirjandus

Kommentaarid (0)