Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest
taust, mis Nõukogude ajal nende ümber tehti. Tõsiasi on siiski see, et kunstirahva koondamine sõja ajal Jaroslavli päästis Eestile väga andekaid inimesi, nimetagem siin mõningad: Paul Pinna, Ants Lauter, Kaarel Ird, Aadu Hint, Raimond Valgre, Jüri Järvet. Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi Riiklik Akadeemiline Meeskoor (RAM). Jaroslavlis kirjutas Ernesaks oma higihalja laulu "Mu isamaa on minu arm". Seal samas alustas oma lauljateed Georg Ots. Kunstiansamblite koosseisu kuulusid ka paljud kunstnikud Adamson, Sagrits, Bach, Sannamees, Luhtein. Eesti kunsti Grand Old Man emeriitprofessor Evald Okas on tunnistanud, et just seal Jaroslavlis arenes kõige rohkem tema kompositsioonimeel. Loomulikult oli see keeruline ja vastuoluline loominguperiood. Huvitav fakt on ka see, et kui Eesti esimesed jazz orkestrid loodi vahetult
jaanuari seisuga elas Eestis 921 062 eestlast. Väljapool Eestit elab umbes 160 000 eestlast. Eestlaste tähtsamad subetnilised rühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Üks kuulsaim eestlane on Georg Ots.Kuid paljud nooremad inimesed ei tea teda nii hästi, kui vanemad. Paljud pole isegi tema lugusi kuulnud, kuid 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georgi isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta ning ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Väga kuulus oli ta ka Soomes. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani.
12.1908-24.01.1993) Gustav Ernesaks Helilooja ja koorijuht,eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel,legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Elukäik Gustav Ernesaks sündis Peningi vallas Perila külas. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni eriala. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning konservatooriumis õppejõuna. Elukäik Osales Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis. Asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori. Oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää kohal toomeke". Tunnustused 1947 Stalini preemia 1951 Stalini preemia
Maria Rander Viimsi keskkool 8.b ÜLDINFO · Georg Ots sündis 21.märtsil 1920 Venemaal · Ta oli armastatud eesti ooperilaulja · Ta suri 55-aastaselt 5.septembril 1975.aastal ajukasvajasse HARIDUS · Tallinna Prantsuse Lütseum · Tondi sõjakool · Teenis lühikest aega Eesti merejõududes · Inseneriharidus LAULJAKARJÄÄR · Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis · Õpingud Tallinna Konservatooriumis · Koorilaulja Rahvusooperis Estonia · Ooperisolistina Jevgeni Oneginis, tuntuim roll Rubinsteini ,,Deemonis" · Estonia laval laulis ta 1951.aastast kuni surmani · Esinemised Leningradis, ooperimajades Nõukogude Liidus ja Moskva Suurel Laval · Imre Kálmáni opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel valminud film "Mister X,, ISIKLIK ELU · Georg Otsa ema oli Lydia Ots, isa tunnustatud tenor Karl Ots ning õde Maret Purde
Ta õppis 1940.-1942. Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas, 18. augustil aastal 1941 viidi siis ta edasi Punaarmeese ja viidi merepidi Tallinnast Leningradi. Ta tuli Eesti tagasi 1944. aastal. Ots lõpetas aastal 1951. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassi. Georg valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu 9. Ülemnõukogu kooseisus (1974-1979). Georg ots alustas laulmist Aleksanderi Arderi abil Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansablid Punaarmee rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. 1994. aastal alustas Georg õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus oli tema õpetaja Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Estonia ooperiteatris. Esimene Georg Otsa etteaste ooperisolistina oli väike osa ooperist ,,Jevgeni Onegin" (1944). Temast sai Estonia ooperiteatri hinnatuim solist ja ta laulis Estonia laval alates aastast 1951 kuni oma surmani
Georg Ots Georg Ots on sündinud 21.märts 1920 Petrogradis. Ta on Eesti tuntud laulja, kes on kuulsaks laulnud Raimond Valgre laulu ,,Saaremaa valss" ja ka mitmete teiste eesti heliloojate lood. Ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. 1944. aastal alustas õppist Tallinna Konservatooriumis ning samal ajal töötas ka koolilauljana Rahvusooperis Estonia, kus esimeseks etteasteks sai osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal, mis tegi temast nõutuima solisti. Estonia lavalaudadel sai ta lõõritada alates 1951. aastatast, kuni oma surmani 1975. aastal. Georg oli ka hinnatud välismaal ja seetõttu kutsuti tihti esinema Leningradi, Moskvasse ja ka
Gustav Ernesaks Laulutaat Elulugu • Sündis12. detsember 1908 Raasiku vallas ja suri 24. jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik.
sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Elulugu · Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks ja poeg oli allveeujumise treener Ott Ernesaks. · Õppis Tallinna Konservatooriumis Artur Kapi juures kompositsiooni · Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 19371941 konservatooriumis õppejõuna. · II maailmasõja ajal-1941. aasta suvel G. Ernesaks mobiliseeriti · Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Looming · Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. · Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. · Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat.
4.) Eesti NSV valitsemine Võim oli kommunistlikul parteil. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 5.)Eesti NSV kultuurisaavutused- Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli väidetavalt rahvuslik ja seega mittekommunistlik; Tallinna Televisioonistuudio alustas saadete edastamist; Ilmuma hakkas kirjanduse sari ,,"Loomingu" Raamatukogu"; Tallinnas toimus uuel laululaval XV üldlaulupidu; Tallinnas asutati Noorsooteater;
Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit. RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata
Isa oli alguses Estonia koorilaulja, hiljem juba ooperi- ja operetisolist. Georgile oli siis Estonia majas juba lapsest saati viibinud. Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus ta sai väga hea hariduse ja ta valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia. Esimene etteaste oli tal väike osa ooperisolistina “Jevgeni Onegnis” aastal 1944. Peatselt nägid inimesed temast siiski suuri eeldusi. Temast sai Estonia ooperi hinnatuim solist. Lüürilise baritonina laulis Ots ka mitmeid vägagi dramaatilisi osi. Eriliselt tõsteti esile
Gustav Ernesaks (1908-1993) Elulugu: Sündis Tallinna lähedal. Tegeles noorena joonistamise, lugemise ja spordiga. Õppis Tallinnas. Hakkas tegelema muusikaga. Tallinna konservatoorium. Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppejõuna
Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. II MS Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt. RAM Click to edit Master text styles Second level · 1944. aasta sügisel asutati Third level Eestis kutseline meeskoor Fourth level
lühiajalist laulmist "Estonia" Muusika Osakonna segakooris, mille järeltulijaks on praegune Estonia Seltsi Segakoor. Teise maailmasõja ajal koontati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli (linna Venemaal). Seal asutati 1942.aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, ka solistid jne.). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojatelt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM (Eesti Rahvusmeeskoor), mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur populaarsus. Koor oli sagedane uudisloomingi tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat a helisloojad välismaalt, nende hulgas Dmitri Sostakovits, kes oli 20.sajandi üks
Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits)
retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Ta on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu. Harri Kõrvits oleks saanud 16. oktoobril 100 aastaseks. 3 HARRI KÕRVITS Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti muusikateadlane ja helilooja. Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Jaroslavlis. Tema naine Leida pühendas oma elu perekonnale ning nende nelja poja kasvatamisele. Poegade nimed on Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry. Kõik neli poega õppisid Tallinna 22. Keskkoolis. Pojad tegelesid juba väiksest saadik muusikaga. Harri abikaasa Leida suri 1992. aastal. Õpetaja Avo Üpruse matusekõnest jäi Harrile hinge lause: "Sa oled kalli hinnaga ostetud, mine ja ära tee pattu!" See sai ka tema pöördepunktiks. Sellest ajast alates üritas ta nende sõnade järgi edasi elada.
21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi evakuatsiooni Tallinnast Leningradi Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Lauljakarjäär Aastal 1944alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis 1946a lõpetas, Tallinnna Riiklikus Konservatooriumis 1951a lõpetas. Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates1951. aastast kuni oma surmani
Eesti jazzmuusika Eestisse jõudis jazz - muusika 20 sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel. Peagi hakati jazz – muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed swing – orkestrid “Merry Pipers” ja Kuldne Seitse” loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste jazz – orkester. Sõjajärgsel ajal esitas jazz – muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma.Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud:
sõrmetehnika, pehme touchè ja löökide mitmekesidus annavad tunnistust heast koolist ning on kunstniku intensiivse töötahte tulemused. Bruno Luki tõlgitsemises tundub iseloomustava omadusena rahulik joon, mispärast vististi kogu kava oli koostatud palades monumentaalse, ehk jällegi kõlavärvide mitmekesidusega hoopleva ilmendiga." Luki kontserttegevus ei katkenud ka Teise maailmasõja päevil. Mobiliseerituna Venemaale, osales Lukk aastatel 1942-1944 Jaroslavlis moodustatud Eesti Riiklike Kunstiansamblite töös. Enamasti 3-4 esinejaga kontsertidel astus Lukk üles mõne soolopalaga, vahel mängis duos Anna Klasiga ning saatis klaveril soliste. Tema ansamblipartnerite seas olid viiuldaja Vladimir Alumäe, sopran Olga Luns ja tenor Aleksander Arder. Tagasi Tallinna tulles, hoogustus tegevus ansamblites ja solistina sümfooniakontsertidel. Sooloesinemised muutusid harvemaks. Viimane esinemine solistina
esiplaanil. Vasakul langenud sakslane, kes kaitses Järva foogti“. Kunstnik näitab jõudude ebavõrdsust ja eestlaste vaprust. Kõige tähtsam oli aga rõhutada, et eestlastel olid oma kuningad. Jüriöö ülestõusu aastapäeva eel toimus omamoodi pildiplahvatus. Võimude tellimusel valmis terve rida jüriöö-teemalisi kunstiteoseid. Neid näidati rahvale esmalt 1943. aastal Moskvas ja kaks aastat hil- jem ka Tallinnas. Jaroslavlis, nõukogude tagalas maalitud pildid on rõhutatult rahvuslikud: eestlased kannavad rahva- riideid, taustal on äratuntav Eesti maastik. Evald Okase maalil „Jüriöö märgutuli“ näeme relvastatud rahvast järgimas kutset ülestõusule. Richard Sagrits kujutab maali esiplaanil seda, kuidas ülestõususu algusest andis märku sõjasarv. Arnold Alas on maalinud sõttaminejaid eesti rehetarede taustal. Adamson-Ericu maalil lähevad võitlusesse ka naised
lühiajalist laulmist "Estonia" Muusika Osakonna segakooris, mille järeltulijaks on praegune Estonia Seltsi Segakoor. Teise maailmasõja ajal koontati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli (linna Venemaal). Seal asutati 1942.aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, ka solistid jne.). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojatelt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM (Eesti Rahvusmeeskoor), mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur populaarsus. Koor oli sagedane uudisloomingi tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat a helisloojad välismaalt, nende hulgas Dmitri Sostakovits, kes oli 20.sajandi üks
Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle" kultuuriosakonna toimetaja, seejärel "Sirbi ja Vasara" vastutav toimetaja asetäitja ja hiljem vastutav toimetaja. NLKP liige 1940-1990. Saksa-Nõukogu Liidu sõja algul 1941.a. evakueerus Tseljabinski oblastisse, 1941.a. sügisel töötas Kasahstanis; 1942 tegutses Jaroslavlis ENSV Riiklikus Kunstiansamblis. 1943.a. algusest jätkas ajakirjanikuna "Rahva Hääle" toimetuses Moskvas ja 1944.a. veebruarist augustini Leningradis. Naasnud 1944 Eestisse, töötas "Sirbi Vasara" vastutava toimetajana 1946.a. märtsini, siis sundis tuberkuloos ajakirjanikutööst loobuma, sellest saadik kutseline kirjanik Tallinnas; 1952-54 töötas KL-i luulekonsultandina; KL-i liige 1945; ENSV teenindav kirjanik; 1954 ENSV rahvakirjanik 1971. Olnud abielus A.Hindi (1936), A
4 Eesti jazzi kujunemine Eestisse jõudis jazz - muusika 20 sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel. Peagi hakati jazz muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed swing orkestrid "Merry Pipers" ja Kuldne Seitse" loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste jazz orkester. Sõjajärgsel ajal esitas jazz muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma. 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazz muusikas
Ema vend Aleksander Viikholm esines omal ajal ,,Estonias" tenoriosades, Pepsi äärest pärit emaema Maria Viikholm aga laulis lapselapsele Georgile vene romansse ja õpetas väikemehe rääkima vene keelt. [1 lk 8] Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti. [2 lk 283] Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti G.Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Leningradi. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia. [3; 2008, 02.02] Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani
ühiskonnast. Nõukogude mõjusfääri langenud Ida-Euroopa pidi vastu võtma sotsialistliku realismi ja terroristlike meetmetega tõrjuti kõrvale rahvuslikud koolkonnad. Sotsialistliku realismi ajalugu Eestis algas kunstnikega, kes mobiliseeriti 1941. aastal Nõukogude armeesse ja koondati 1942. aastal koos rahvuskultuuri teiste valdkondade esindajatega tagalalinna Jaroslavli, kus neile leiti rakendust sõjakunstnikena. Evald Okas jäädvustas 1944. aastal grupiportrees "Eesti kunstnikud Jaroslavlis" (Adamson-Eric, Ferdinand Sannamees, Richard Sagrits, Priidu Aavik, Evald Okas) 1943. aastal toimunud Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu moodustamises osalejad. Uus organisatsioon tegutsesedaspidi topeltrollis, milles kunstnike kutseühinguga liitusid poliitilised kohustused. Jaroslavli kunstnike kirjeldused lahingustseenidest järgisid nõukogude tava kohaselt 19. sajandi sõjamaali eeskujusid ning näitasid sõjategevust sihipärase ja patriootilise tegevusena
(16. / 28. VI 1884 - 28. IV 1937). Aasta hiljem abiellus Pinna uuesti - oma sõbra Theodor Altermanni lese, "Estonia" endise näitlejatari Milly Altermanniga, kellega tal oli juba 20-aastaseks saanud tütar. Samal ajal olid täisikka jõudnud ka lapsed esimesest abielust, kusjuures tütar Signe lõi samuti edukalt kaasa teatrilaval. 1941 sattus reservohvitserina Punaarmeesse mobiliseeritud Pinna tööpataljoni, aasta lõpus suunati ta aga Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. 1942-44 sõitis PP koos dässorkestri ja draamatrupiga mööda Nõukogude Liitu, esinedes evakueeritutele ja Eesti laskurkorpuse sõjameestele. 1942 omistati talle ja A. Lauterile esimestena Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus. Sügisest 1944 kuni surmani jätkas Pinna näitlejatööd "Estonias". Kasutatud kirjandus: Paul Pinna ,,Minu eluteater ja teatrielu 1884-1994" Internet: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=150&ItemID=302
1944. aastaks on "Estonia" laval olnud tervelt neli Wagneri ooperit: "Lendav Hollandlane", "Lohengrin", "Tannhäuser" ning "Tristan ja Isolde". 1920. aastatest peale mängiti ooperit regulaarselt ka "Vanemuises". 1928. aastal tuli lavale Evald Aava "Vikerlased". 1930. aastatel, tuli heliloomingusse meie suurim sümfoonik Eduard Tubin (10 sümfooniat!). 1984. aastal asutatud Tallinna Keelpillikvarteti Keerulised ajad 1942. aastal koondati kunstiinimesed Jaroslavlis Eesti Kunstiansamblitesse. 1944. aastal asutati Eesti Rahvusmeeskoor (RAM). 1944. aasta sügisel, kui nõukogude väed olid jõudnud taas Eestisse, algas suur põgenemine Läände. Muusikute read hõrenesid tuntavalt. 9. märtsil 1944. aastal sai pommitabamuse "Estonia" maja. 1940. aastatel väga tugevasti kannatas ka ooperiteater. Uus hingus 1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Järgmistel
meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevadtalvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits). RAM
töötlema ja Eesti taasvallutamise puhuks ette valmistama. Nõukogude Liit kasutas sõjas Saksamaaga rohkem rahvuslikku kui kommunistlikku ideoloogiat. Saksa- vastase propagandasõja teenistusse üritati rakendada ,,700 aastase orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal"). Jaroslavlis töötanud kunstnikest tuntuim on EVALD OKAS (1915-2011).Okas sündis Tallinnas tisleriperes. Üldhariduse sai erinevates Tallinna koolides. 1931- 1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941.a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi
töötlema ja Eesti taasvallutamise puhuks ette valmistama. Nõukogude Liit kasutas sõjas Saksamaaga rohkem rahvuslikku kui kommunistlikku ideoloogiat. Saksa- vastase propagandasõja teenistusse üritati rakendada ,,700 aastase orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal"). Jaroslavlis töötanud kunstnikest tuntuim on EVALD OKAS (1915-2011).Okas sündis Tallinnas tisleriperes. Üldhariduse sai erinevates Tallinna koolides. 1931- 1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941.a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi
Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli üheks parimaks kooriks kujundanud Konstatin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlased kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli muidugi Ernesaks ja seda oma elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid
Kommunistliku kultuuripoliitika eesmärk oli kommunistliku korra, kommunistliku partei ja nende juhtide (Lenin, Stalin) kiitmine; Nõukogude propaganda eesmärk oli inimeste muutmine ateistideks ehk jumalaeitajateks; Laulupidude lõpus sai traditsiooniks laulda laulu Gustava Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm"; Keskharidus muudeti kohustuslikuks; Soome TV süvendas lääneliku eluviisi kultust. 37. Nimeta tähtsamad sündmused Eesti NSV kultuurielus 1940-1970. Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli väidetavalt rahvuslik ja seega mittekommunistlik; Tallinna Televisioonistuudio alustas saadete edastamist; Ilmuma hakkas kirjanduse sari ,,"Loomingu" Raamatukogu"; Tallinnas toimus uuel laululaval XV üldlaulupidu; Tallinnas asutati Noorsooteater;
tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi selle, kes mängib. Dzäss Eestis: Eestisse jõudis dzässmuusika 20. sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel. Peagi hakati seda muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed sving-orkestrid "Merry Pipers" ja Kuldne Seitse" loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi dzäss keelu alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste dzässorkester. Sõjajärgsel ajal esitas dzässmuusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester. 1948. aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, seetõttu keelati ka dzäss. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine sellesse muusikastiili siiski jälle vabamaks muutuma. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas dzässmuusikas esimesena helilooja Uno Naissoo. Ta on tuntud paljude
Karme rindeid, lahingupaiku purustatud hoonete ja puudega, rivist väljalöödud vaenlase tanke ja veokeid ning palju muus on E. Okas kujutanud arvukail rindejoonistustel. Selle perioodi loomingust väärivad esiletõstmist tema ,,Rindejoonistuste sarjad". Tähelepanu äratavad selles perioodis ka kunstniku paljud portreed Nõukogude Armee võitlejatest ja tagala eesrindlikest töötajatest. Portreeritavate näojooned peegeldavad tahtekindlust otsustavust ja mehisust. Evald Okas kuulus 1942 Jaroslavlis asunud eesti kunstnike kollektiivi. Esimese Maailmasõja teemade kõrvalt jäädvustas Okas oma teostes ka sündmusi eesti rahva vabadusvõitluse kaugemast ajaloost. Haaravalt ja dünaamiliselt on Okas käsitlenud oma loomingus Jüriöö teemat ning on seda ajalooliselt tähtsat epohhi eesti rahva vabadusvõitluse ajaloos veenvalt kajastanud. On huvitav märkida, et E. Okase Esimese Maailmasõja perioodil joonistatud eskiiside, etüüdide ja visandite hulk ulatub ligemale tuhandeni
eliitvägedesse – Relva-SS-i. Eestlased said loa Eesti Leegioni formeerimiseks, seda lubati kasutada Eesti piiride kaitseks. Pääsemaks Saksa mundri selgatõmbamisest, pagesid tuhanded eesti noormehed üle lahe Soome – neid oli nii palju, et loodi Jalaväerügement 200. EESTLASED NÕUKOGUDE LIIDUS Venemaale evakueeritud ja sundmobiliseeritud Eesti kodanikud hajutati üle kogu tohutu riigi. Vaid silmapaistvad kultuuritegelased koondati peatselt Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. Moskvas ja Leningradis ilmusid eestikeelsed trükised ja toimusid raadiosaated. 1941. a lõpus sai EK(b)P-ENSV juhtkond loa rahvuslike väeosade taasloomiseks – see päästis näljasurmast üle 20000 tööpataljonides vaevleva mehe. Neist ja Venemaa eestlastest formeeriti 1942. a kahediviisiline 8. Eesti laskurkorpus. LAHINGUD EESTIS 1944. AASTAL 1944. aasta alul purustas Punaarmee Leningradi piiranud Saksa väegrupi „Nord“. Nüüd
1918. aastast tütar Inga. 1941 sattus reservohvitserina Punaarmeesse mobiliseeritud Pinna tööpataljoni, kus tal õnnestus saada majahoidja koht, nii et ta ei pidanud rasket tööd tegema. Kuid seal valitses suur toidu-, raha- ja riietepuudus, kuna töö eest raha ei maks- tud ning riideid ja toitu sai osta vaid tohutu raha eest. Pinna üritas teistel mees- tel, kes pidid rasket metsatööd tegema, tuju hoida oma naljadega.Aasta lõpus suunati ta aga Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. 1942-44 sõitis Paul Pinna koos dässorkestri ja draamatrupiga mööda Nõukogude Liitu, esinedes evakueeritutele ja Eesti laskurkorpuse sõjameestele. Pärast ligi kolm aastat kestnud äraolekut Eestist sai ta tagasi koju, kus olid kõik tema pereliikmed elus ja terved. Sügisest 1944 kuni surmani jätkas Paul näitlejatööd "Estonias". Paul Pinna suri 1949. aastal Tallinnas. Mälestusi Paul Pinnast Kalju Komissarovile meenub seik Paul Pinna elust
10. Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Peningi Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja samal aastal ka kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema
"Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Suure Vankri preemia 1997. Ernesaks, Gustav (12.12.1908 24.01.1993) Helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja samal aastal ka kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937-1941 konservatooriumis õppejõuna. Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks XX sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Gustav Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik
kolmandas salmis vaid ka teistes. Et ta ei muutuks kurvaks. Tuleks kindlamalt laulda. Gustav Ernesaks Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad
Lõpeta s Tallinna Kons e rv atooriu mi 1931 . aastal muu sikap e d a g o o gi k a ja sa m al aastal ka komp o sitsiooni erialal (profe s s o r Artur Kapi klas s ). Töötas pära st kons e rv ato oriu mi lõpeta mi st muu sika õ p etajana Tallinna koolid e s ning 1937 1941 kons e rv atooriu mi s õpp ej õun a. Ta osal e s Teis e maailm a s õj a ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstians a m blite s Jaroslavlis , kus asutas 1944 . aastal Ee sti NSV Riikliku Filharm o o ni a m e e s k o o ri (hilje m Eesti NSV Riiklik Akad e e m iline Mee sk o or, prae g u Eesti Rahvus m e e s k o o r ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidud e liikumis e üks pe a mi si e e stv e d aj aid, teda on nim etatud "vaikivate ae g a d e " rahvajuhiks ning ühek s 20. sajandi Eestima a juhtfiguuriks.
○ õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat; ○ 1937 abiellus Betti Alveriga; ○ 1945 arreteeriti ja saadeti Siberisse; ○ suri 194; ○ 1934 ilmus luulekogu „Palavik“; ○ 1937 ilmus luulekogu“Kohtupäev“ . ERNESAKS, TORMIS, PÄRT Gustav Ernesaks (1908-1993): ● Laulutaat; ● Laulupidude üldjuht; ● Konservatooriumi koorijuhtimise õppejõud; ● I MS ajal oli Jaroslavlis, asutas seal RAM-i (praegu Rahvusmeeskoor); ● Lauluväljakul monument; ● Tema õpilased– Kuno Areng, Olev Oja, Tiia Loitme, Eri Klas; ● Kirjutas ca 350 koorilaulu kõikidele kooriliikidele, lastelaule, oopereid, raamatuid; ● Lastelaulud– Rongisõit, Kati karu; ● Ooperid (5)– tuntuim „Tormide rand“; ○ Ungru krahv Hiiumaal röövib valemajakaga laevu, armastuskolmnurk hakkab vastu, krahv visatakse lõpus kaljult alla. ● Raamatud:
Pulsti maal Kujutav kunst ENSV ajal Eduard Einmann on 23.01.1913. Läänemaal sündinud ja 27.10.1982. aastal Tallinnas meie juurest lahkunud graafik ja maalikunstnik. Aastast 1928 õppis ta Riigi Kunsttööstuskoolis, lõpetades kooli 1934. aastal. 1938. jätkas ta õpinguid Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, lõpetades selle 1941. aastal dekoratsioonimaali erialal. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Einmann Punaarmeesse ning ta võttis Jaroslavlis osa Eesti Nõukogude Kunstnike Kollektiivi tegevusest ja osales näitustel Moskvas ning Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva juubelinäitusel (koos hiljem mainitud Ferdinand Sannamehega) Aastatel 1944.–1948. töötas ta Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna, 1948.–1951. direktorina. Veel oli ta 1950.– 1956. Eesti NSV Kunstnike Liidu esimees ja 1957.–1963. juhatuse sekretär. Peale seda aastast 1963 hakkas Einmann vabakunstnikuks.
Suur osa kunstnikke jätkas sama kunsti viljelemist, millega tegeldi enne okupatsiooni, kuid teemades sagenes töötavate inimeste kujutamine. Osa kunstnikke püüdsid aktiivselt uusi võime teenida. Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva. Küüditamiste ja mobilisatsiooni käigus sattus Venemaale mitmeid kunstnikke. Hukkuti, vaeveldi tööpataljonides, langeti Punaarmees. Osa kunstnike elu kujunes siiski mõnusaks, sest neid kasutati propagandas. 1943. aastal asutati Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, korraldati saksavastane propagandaüritus, kunstinäitus ,,600 aastat Jüriöö ülestõusust". Saksamaa ei pidanud okupeeritud riigi kunstnike ümberkasvatamist oluliseks, seega töötati edasi 30. aastate stiilis. Kui Punaarmee 1944. aastal Eestisse tungis, pagesid mitmed kunstnikud läände, kuid nende asemel saabusid kunstielu korraldajad Jaroslavlist. Alguses lubati kõigil oma kunstisuunda arendada, kuid 1950
Väga isiklik, kasutab Underi ja Visnapuu luulet. GUSTAV ERNESAKS (12. XII 1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Gustav Ernesaks oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht. Lõpetas 1931 Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning alates 1937 Tallinna Konservatooriumi koolimuusika ja koorijuhtimise õppejõuna. Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus ta asutas 1944 Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiliseks juhiks oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud ,,vaikivate aegade" rahvajuhiks, Laulutaadiks ning üheks XX sajandi Eesti kultuurielu juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa ulatusliku loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, millest ,,Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. On
Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor 18 sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad
oli võõrvõimu paine. Üldinimlikke probleeme rõõmsameelse laadi juures (Johannes uuritakse ja kajastatakse peaaegu ainult läbi Võerahansu jt.), teised püüdsid vastu tulla Eesti temaatika. Öeldu tõenduseks, osalt partei ja valitsuse ootustele; viimaste hulka sümboolsekski, võib pidada Viivi Luige väga kuulusid eeskätt sõja ajal Jaroslavlis töötanud ja menukaks osutunud romaani “Seitsmes kommunistliku ideoloogiaga lähemalt tutvust rahukevad” (1986), mis tõlgiti ka paljudesse teinud kunstnikud (Evald Okas, Priidu Aavik, võõrkeeltesse. Selles kirjeldatakse sõjajärgse juba 1940. aastal aktiivselt uue võimu poolele
18. JAZZ EESTIS Eestisse jõudis jazz -muusika 20 sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel. Peagi hakati jazz muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed swing orkestrid "Merry Pipers" ja Kuldne Seitse" loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste jazz orkester. Sõjajärgsel ajal esitas jazz muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928-1980)
Kasutatakse palju sambaid ja dekoori, milles kajastus nõukogude sümboolika. Välisviimistluses oli peamiseks materjaliks terassiitkrohv. ·Raine Karp- sünd 1939. Arhitekt. Suurte ehitistega linnahalli, rahvusraamatukogu ja Sakala keskusega tõstis ta taas ausse Eesti paekivi, ajal, mil teised arhitektid selle vastu huvi ei tundnud. ·Gustav Ernesaks- 1908-1993. Oli helilooja ja koorijuht. Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist
vasakpoolset esseeri. Mässud puhkesid Moskvas ja selle ümbruses. Esseeridel õnnestus enamikus linnades võim mõneks ajaks enda kätte võtta. Moskvas täies mahus ei õnnestunud, ehkki sealgi läks vasakesseeride kontrolli alla mitu tähtsamat valitsusasutust, võeti üle tšekaa ja arreteeriti mõneks ajaks Džeržinski, enamlased suutsid selle sõjaliselt maha suruda. Üle kahe nädala käisid võitlused Jaroslavlis, ülestõusu eesotsas oli Boris Savinkov, legendaarne revolutsionäär. Enamlaste jaoks ähvardas ohtlikuks kujuneda kodusõja käigus välja kujunenud idarinne, nõuk poole idarinde juhatajaks oli endine Vene armee alampolkovnik Pavel Muravjov, vasakesseer. Olles saanud teada krahv Mirbachi tapmisest, andis kõigile idarinde väeosadele käsu lõpetada otsekohe lahingutegevus valgete ja tšehhi korpuse vastu ja suunduda läände, et avada uuesti sõjategevus keskriikidega.
annaabi.ee 
