Väätsa Põhikool REFERAAT Georg Ots Väätsa 2015 Pere ja noorusrus Georg Ots sündis 1920a. 21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi evakuatsiooni Tallinnast Leningradi Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Lauljakarjäär
GEORG OTS (21. MÄRTS 1920 PETROGRAD – 5. SEPTEMBER 1975 TALLINN) OLI EESTI LAULJA. Larina Eva Veronika Tostseva Pere ja noorus Georg Otsa ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret. Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938. aastal. Lauljakarjäär Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse
2 GEORG OTSA ELU Georg ots sündis 21. märtsil 1920. aastal Petrogradis eestlasest raudteeametniku Karl Otsa (18.08.1882 04.02.1961) ja õpetaja Lydia Otsa (neiuna Viikholm, 04.04.1898 04.12.1988) peres. Mõlemas muusikalise andekusega õnnistatud suguvõsas, kus on olnud pereansambleid, ühismusitseerimist ning opereti- ja koolilauluharrastust, on muusika keskel üles kasvanud mitu põlve. Ema vend Aleksander Viikholm esines omal ajal ,,Estonias" tenoriosades, Pepsi äärest pärit emaema Maria Viikholm aga laulis lapselapsele Georgile vene romansse ja õpetas väikemehe rääkima vene keelt. [1 lk 8]
Georg ots sündis 25. märtsil 1920, sel aasatl kolis tema perekond Eestisse. Ta suri 5. Septembril 1975. Ta oli Eest tuntud ooperi laulja ja näitleja. Tema ema nimi oli Lydia Ots ja isa oli Karl Ots. Isa oli alguses Estonia koorilaulja, hiljem juba ooperi- ja operetisolist. Georgile oli siis Estonia majas juba lapsest saati viibinud. Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus ta sai väga hea hariduse ja ta valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia.
Georg Ots Georg Ots on sündinud 21.märts 1920 Petrogradis. Ta on Eesti tuntud laulja, kes on kuulsaks laulnud Raimond Valgre laulu ,,Saaremaa valss" ja ka mitmete teiste eesti heliloojate lood. Ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. 1944. aastal alustas õppist Tallinna Konservatooriumis ning samal ajal töötas ka koolilauljana Rahvusooperis Estonia, kus esimeseks etteasteks sai osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal, mis tegi temast nõutuima solisti. Estonia lavalaudadel sai ta lõõritada alates 1951. aastatast, kuni oma surmani 1975. aastal. Georg oli ka hinnatud välismaal ja seetõttu kutsuti tihti esinema Leningradi, Moskvasse ja ka tesitesse ooperimajadesse üle kogu NSV Liidu maa. Sel ajal oli artistide reisime liidu piiridest väljaspoole praktiliselt võimatu, kuid temal õnnestus siiski ära käia Ameerikas ja paaris Euroopa riigis, kus eriti armast
Georg Ots Georg Ots (1920-1975) oli legend juba eluajal, oli enam kui laulja ja on praegu tuntumaid eestlasi ka väljaspool Eesti piire. Ooperiga puutus Georg varakult kokku. Suureks elamuseks oli A. Rubinsteini ooperi ''Deemon'' etendus. Nelja-aastane Georg ehmatas väga, nähes, kuidas lavastuses Sinodali laulnud isa ''tapetuna'' põrandale vajus. Pärisooperisse jõudis ta tegelikult juba 12-aastaselt. Tõsi küll see piirdus siis kaasategemisega poistekooris G. Bizet' ooperis ''Carmen''. Tema isa, Karl Ots, ei soovitanud pojal laulja ''okkalist'' teed valida, vaid õppida hoopis arstiks või inseneriks
lavastajad, pedagoogid · Erinevat: hariduslik taust, minevik (Ird ,,punane", Panso mitte) www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/00nov_t12.htm Irdi-Panso vastandusest · Panso ja Irdi head suhted 1964 aastani · Arhiiviallikais ei leidu jälgi ka hilisemast konfliktist · Konflikt kui üks osa müüdiloomise protsessist (kaks suurt, keda tuli vastandada)? Sula-aja perioodi kokkuvõte: · Domineeris nn olmerealism · Au sees oli Stanislavski õpetus, kuid järjest enam tõusis huviorbiiti ka Brecht · Lavastati palju eesti klassikat, kuid ka vennasrahvaste autorite teoseid · Üldine miljöö üsna vaba, optimistlik, kuid pidi tähistama N tähtpäevi (Lenin 100) · Publikut järjest enam (legend Eestist kui kõige teatrilembesemast maast) Uue ootus: · Uued suunad ja uus noor põlvkond kirjanduses ja kujutavas kunstis 1960. Aastatel.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid