Ernesaks, Tormis, Pärt (0)

Gustav Ernesaks (1908-1993)
Elulugu: Sündis Tallinna lähedal. Tegeles noorena joonistamise, lugemise ja spordiga. Õppis Tallinnas. Hakkas tegelema muusikaga. Tallinna konservatoorium . Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis , nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid ). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent . Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator . (1947 – esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppejõuna. Eri Klas oli tema üks õpilane. Samuti kirjutas mees raamatuid mälestuste põhjal. Looming: Esikohal koorilaulud . (200 koorilaulu). Tegi oma lauludest erinevaid seadeid, et kõik saaksid neid laulda . Lastelaulud : „Rongisõit“, „Kati karu“, „ Kurekell “. Laulupeo laulud: „Hakkame mehed minema“, „Noor kevade“. Ooperid (5): „Tormide rand “. Räägib hiidlaste elust. Palju rahvuslikke stseene, kasutatakse rahvapille. Ernesaks kasutas Juhan Smuuli tekste . Nt. „Kutse“. On kirjutanud tsükli „Kuidas kalamehed elavad“. Sealt laul „Laine tõuseb“.
Veljo Tormis (1930-...)
Elulugu: On õppinud koorijuhtimist. Alustas Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid, lõpetas Moskvas 1956, sest abikaasa sai töökoha seal. Jõudis niimoodi rahvamuusikani. Tormise looming on tihedalt seotud Eesti rahvamuusikaga, eriti regilauluga. 70-tel hakkas kasutama ka teiste Soome- Ugri rahvaste rahvamuusikat. Looming: Ta on eelkõige koorimuusika autor. Looming jaguneb kaheks: folkloorne ja mittefolkloorne koorimuusika. On väga põhjalikult uurinud Eesti vanimat rahvalaulu ehk regilaulu. Kasutab seda oma loomingus. 1967. valmis tal ulatuslik tsükkel nimega „Eesti kalendri laulud“. Tsükkel koosneb 5 sarjast . Need on mardi -, kadri-, jaani-, kiige- ja vastlalaulud. Mittefolkloorsed laulud on omapärased ja huvitavad. On kirjutanud ka filmimuusikat („Kevade“). Samuti ooperi „Luigelend“, soololaule ja laulupeo kantaate.
Arvo Pärt (1935-...)
Elulugu: Sündis Paides . Õppis Rakveres . 1954 läks Tallinnasse. Õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Konservatooriumis kompositsiooni. Õppejõud oli H. Eller . 1963-1967 töötas Eesti Raadios. Oli helirežissöör. Alates 1967 on vabakutseline helilooja . 1980 emigreerus Saksamaale. 1991 on tal taas side Eestiga . Elab vaheldumisi Eestis ja Saksamaal. Looming: Ta looming on üsna uuenduslik. Kirjutab oma muusikat erinevates stiilides. 1) Dodekafoonia ehk seeriatehnika (teos algab 12-st helist koostatud helide reaga ). 2)Collage. 3)Tintinnabuli ehk kellukeste tehnika. Muusika on seotud religiooniga. Tintinnabuli muusikas on palju pp ja pause. Muusika meenutab mediteerimist. Seal puuduvad kontrastid . Faktuur on õhuline. Esituskoosseis on väike. Tintinnabuli muusika on polüfooniline (mitmehäälne). Seal on ühendatud 2 muusikalist kihti. Viisiliin ehk cantus ja foon ehk kolmkõlanoodid. Viisiliin on astmeliselt kulgev, rahulikus rütmis, sarnane Gregoriuse koraalile. (Nt. „Cantus 13. Britteni“)