Harri Kõrvits (0)

HARRI KÕRVITS

REFERAAT
2015

SISUKORD

HARRI KÕRVITS 1
SISSEJUHATUS 3
HARRI KÕRVITS 4
HARIDUS 5
LOOMING 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD ALLIKAD 8
SISSEJUHATUS 3
HARRI KÕRVITS 4
HARIDUS 5
LOOMING 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD ALLIKAD 8

SISSEJUHATUS

Harri Kõrvits oli Eesti üks tähtsamaid muusikateadlasi ja heliloojaid.
Harri Kõrvits on avaldanud palju tähtsa mõttelisi laule, ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Ta on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu. Harri Kõrvits oleks saanud 16. oktoobril 100 aastaseks.

HARRI KÕRVITS

Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti muusikateadlane ja helilooja .
Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Jaroslavlis. Tema naine Leida pühendas oma elu perekonnale ning nende nelja poja kasvatamisele. Poegade nimed on Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry . Kõik neli poega õppisid Tallinna 22. Keskkoolis. Pojad tegelesid juba väiksest saadik muusikaga.
Harri abikaasa Leida suri 1992. aastal. Õpetaja Avo Üpruse matusekõnest jäi Harrile hinge lause: "Sa oled kalli hinnaga ostetud, mine ja ära tee pattu !" See sai ka tema pöördepunktiks. Sellest ajast alates üritas ta nende sõnade järgi edasi elada.
Tänu sellele elu suhtumisele sündis vaimulik segakoorilaul "Su poole, Issand, südamest ma tõstan oma hääle, mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale..." (Martin Lutheri sõnad), kui ta pöördus tagasi kodukirikusse, Tallinna Kaarlisse, kus ta aastaid ka orelikunstnikuna ja oreliõpetajana töötas.
Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus 12. aprillil 2003. aastal Tallinna Kaarli kirikust Metsakalmistule.

HARIDUS

Orelimängu õppimist alustas Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) Türi koguduse orelimängija Juho Varandi juures. Tänu kellele läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonda . Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonna lõpetas 1939. aastal.
Oreli mängimist õppis Harri Kõrvits Hugo Lepnurme juures. Tuudur Vettiku ja Otto Rootsi juures õppis koori- ja orkestrijuhtimist.
1935. aastal sooritas ta konsistooriumi juures köster -orelikunstniku eksami ja töötas Koeru koguduses köster-orelimängija. 1938. aasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast Tallinna Toompea Kaarli koguduse köster-orelimängijaks. Tööle kinnitati ta 1. veebruaril 1939. aastal, sellel kohal oli ta kuni sundmobilisatsioonini 1940. aasta detsembrini.
Pärast sõda töötas Harri Kõrvits Eesti Raadios, Kunstide Valitsuses ehk Eesti NSV Kultuuriministeerium, Teatri- ja Muusikamuuseumis jm. 1952. aastal lõpetas ta konservatooriumis Artus Vahteri juhendusel muusikateaduse ala.

LOOMING

Harri Kõrvits kirjutas 1992. aastast kuni 1998. aastani 15 koraali segakoorile. Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise ega vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas Harri enda lauludest: " Halleluuja , Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve". Need laulud trükiti ka 1998. aastal Kirikumuusika Liidu poolt.
Harri on ka loonud mitu kaunist jõululaulu segakoorile. 1996. a pühendas ta Tallinna Kaarli koguduse segakoorile Ps 51 tekstile kirjutatud pikema laulu "Loo mulle, Jumal, puhas süda" ning 1992. aastal oma naise mälestuseks soololaulu "Requiem aeternam".
Lisaks neile pühendas Harri Hella Tedderile tema 75. sünnipäevaks 11. juunil 1996. aastal kirjutatud 7 soololaulu, mis on käsikirjast "Üksnes Jumala juures on mu hing vait". Nendel aastatel kirjutas Harri Kõrvits veel ka lastele kahe- ja kolmehäälseid laule, mis samuti on käsikirjas.
Harri Kõrvits on avaldanud ka ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Kuid on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu.

KOKKUVÕTE

Harri Kõrvits oli Eesti üks tähtsamaid muusikateadlasi ja heliloojaid.
Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Leidaga. Neil on neli poega: Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry. Kõik pojad on väiksest saadik muusikaga tegelenud.
Orelimängu õppimist alustas Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Edasi õppis Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonnas . 1938. aasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast Tallinna Toompea Kaarli koguduse köster-orelimängijaks ja seal töötas ta kuni sundmobilisatsioonini.
Harri looming võttis uue suuna peale oma naise surma.
Harri Kõrvits on avaldanud palju tähtsa mõttelisi laule, ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Ta on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu.

KASUTATUD ALLIKAD

https://arhiiv.err.ee/vaata/harri-korvits
https://arhiiv.err.ee/vaata/muusikaline-tund-muusikaline-tund-harri-korvits-70/similar-148264
https://et.wikipedia.org/wiki/Harri_K%C3%B5rvits