Boris Kõrver (0)

Boris Kõrver
Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda.
Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia.
Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees , hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites.
Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse , 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris.
Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees.
Tunnustused :
1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia
1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest
1975 Eesti NSV muusika aastapreemia
1976 A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal
1977 Rahvaste Sõpruse orden
Muusikaliselt on üsna lähedane Kõrver Valgrega, sest viimaste sõjaeelsetel aastatel inspireeris neid mõlemaid ameerika lööklaul. Tekstide poolest oli Kõrver õnnelikum, sest Helbemäe isikus oli tal sõnade autoriks vilunud kirjanik. Kõrver nimetas oma palu meeleolulauludeks, kuna need sobisid tantsimiseks, aga väga hea oli ka neid lihtsalt kuulata. Enamik Kõrveri sõjaeelseid laule eksisteerib vaid pealkirjadena.
Boris Kõrverile kõige lähedasemad lood tema loomingus olid:
„ Hällilaul“ – üks esimesi lugusi, mis on lüüriline , mõõdukas meetrumis liikuv tantsulaul.
„Rindeteed“ – patriootiline laul, aktiivsem meloodia.
„Kaluri laul“ – elurõõmus ja kaasakiskuv valsiviis, Kõrveri loomingus hakkas esmakordselt järjekindlamalt kajama rahvusmuusikast väljakasvavad intonatsioonid.
„Traktoristide laul“ – valsil põhineval rütmil, millega kaasnes ka rahvamuusika. Kogus kiirelt populaarsust rahva hulgas.
„Kerjuse laul“, „Kui õitseb sirel“ - filmimuusika , „Maasaunas“ – humoristlik rahvalaul, „ Kadriorg “ , „Meie koolielu“, Tallinn mu Tallinn“.
Looming:
Operetid
"Ainult unistus " (1955)
" Laanelill " (1959)
"Teie soov palun?" (1962)
Muusikalid :
"Mees pisuhännaga" (1968)
" Kapsad ja kuningad" ( 1971 )
"Raha paneb rattad käima" (1978)
"Kuskil Montparnasse'il" (1980)
Laule:
"Kui sa traktorile korraks puhkust annad"
"Mis sina maamees merest tead"
"Kadriorg"
"Kui õitseb sirel"
"Kalurilaul"
"Põhja valge naine"
„Karulaane jenka“
LASTELAULUD :
1. Vaat' kus poisid! : "Vaat' kus rivi: poisinakse on siin peenikesi pakse..." ;
2. Porgandid : "Ütle õige, sirge porgand..." ;
3. Tige tikker : "Oi, sina, tige tikrimari..." / sõn .: V. Sõelsepp ;
4. Põikpäised tomatid : "Jaani laial peenralapil kenasti kõik muidu klapib..." / sõn.: Kulskaja ; tlk. H. Mänd ;
5. Moosikeetja : " Mardikas kord marjul käis..." / sõn.: E. Esop ;
6. Sõstrad : "Sõstrad, sõstrad, sõsarad, üksikult ei kasva nad..." ;
7. Kõrvits : "Hooples kõrvits, ponts ja paks..." / sõn.: V. Sõelsepp