Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gustav Ernesaks ( slaidid ) (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Gustav Ernesaks
Elu algus Click to edit Master text styles
Gustav Ernesaks sündis 12. Second level
Third level
detsembril 1908. aastal Peningi Fourth level
vallas Perila külas. Fifth level
Tallinna konservatooriumi
klaveriklassi astus ta 15-
aastasel.
Ta õppis seal kuni 1927.
aastani ka orelit, ent mõistis
peagi, et pianistiks õppida on
liiga hilja.
1929. aastal astus ta taas
konservatooriumi ning lõpetas
selle 1931. a.
muusikapedagoogika erialal ja
1934. a. kompositsiooni erialal.
Pärast konservatooriumi
lõpetamist töötas Ernesaks
muusikaõpetajana mitmes
Tallinna koolis.
Töö koorijuhina
Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis
paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast
silma paistma.
Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne
aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik
see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist.
Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu
Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud
Konstantin Türnpu.
II MS
Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli.
Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja
estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne).
Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule
Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt.
RAM
Click to edit Master text styles
Second level
·
1944. aasta sügisel asutati
Third level Eestis kutseline meeskoor
Fourth level
Fifth level RAM, mille kunstiline juht ja
peadirigent oli Ernesaks elu
lõpuni.
·
RAM oli esimene kunstiliselt
kõrgel tasemel kontsertkoor
sõjajärgses Nõukogude Liidus.
Selle esinemisi saatis algusest
peale suur publikuhuvi, koor oli
sagedane uudisloomingu tellija
ja ettekandja.
·
RAM oli üks esimesi eesti
kollektiive, kes sai alates 1958.
aastast hakata esinema ka
väljaspool Nõukogude Liitu.
Laulupeoliikumine
Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks
peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht.
Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, luua
RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, korraldada Click to edit Master text styles
koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas
südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari Second level
pärast.
Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi
Third level
vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu
Fourth level
isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele
mitteametlikuks hümniks.
Fifth level
Looming
Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut, milles on ühte
sulatatud mälestuslik-autobiograafiline ja dokumentaalne-kultuurilooline aines:
--
"Suu laulab, süda muretseb" 1971
--
"Nii ajaratas ringi käib" 1977
--
"Kutse" 1980
--
"Laine tõuseb" 1983
--
"Laul, ava tiivad" 1985
Tunnustused
1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V
klass
1946 Tööpunalipu orden
1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik
Click to edit Master text styles
preemia) kontserdi- ja Second level
interpreteerimistegevuse eest
Third level
1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik
Fourth level
preemia) ooperi "Tormide rand" muusika
Fifth level
eest
1947,1948,1949,1950,1965 ENSV riiklik
preemia
1951,1967,1974 Lenini orden
1956 NSV Liidu rahvakunstnik
1965 Orden "Austuse märk"
1970 Lenini preemia
1974 NSV Liidu sotsialistliku töö
kangelane
1978 Oktoobrirevolutsiooni orden
1988 Austuse orden
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Vasakule Paremale
Gustav Ernesaks- slaidid- #1 Gustav Ernesaks- slaidid- #2 Gustav Ernesaks- slaidid- #3 Gustav Ernesaks- slaidid- #4 Gustav Ernesaks- slaidid- #5 Gustav Ernesaks- slaidid- #6 Gustav Ernesaks- slaidid- #7 Gustav Ernesaks- slaidid- #8 Gustav Ernesaks- slaidid- #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliise Vilepill Õppematerjali autor
PowerPoint Gustav Ernesaksast

Sarnased õppematerjalid

Gustav Ernesaks
7
doc

Gustav Ernesaks

Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna

Muusika
Gustav Ernesaks
3
doc

Gustav Ernesaks

detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt(1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna

Ajalugu
Muusikaajalugu G Ernesaks
15
doc

Muusikaajalugu G.Ernesaks

Hakkame mehed minema ............................................................................lk 11 Pildid G.Ernesaksast .................................................................................lk 12 Kokkuvõte .............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 14 2 Gustav Ernesaks on Eesti helilooja ja koorijuht ning legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema auks on püstitatud Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa pronksist kuju, kust ta iga laulupidu saab jälgida kõike mis toimub ning kuulata kuidas rahvas laulab tema ,,Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele ka mitteametlikuks hümniks. 3 Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade

Muusika ajalugu
Gustav Ernesaks-Ernesaksa loomig
42
pptx

Gustav Ernesaks, Ernesaksa loomig

Click icon to add picture Click icon to add picture Gustav Ernesaks Merilin Matson Laulutaat Gustav Ernesaks q Koorijuht q Helilooja q Pedagoog q Muusikakirjanik q RAMi kunstiline juht ja dirigent q Väljapaistev ühiskonnategelane q Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige q 1953. aastast Vabariikliku Rahukaitse komitee liige q Eesti koorimuusika ja laulupidude grand old man q Tal oli suur roll eestlaste identiteedi alalhoidmisel ja säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate ­ võitles

Muusika ajalugu
Gustav Ernesaks
8
doc

Gustav Ernesaks

GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal

Muusika
Gustav Ernesaks - elulugu
2
doc

Gustav Ernesaks - elulugu

Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15-aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931

Muusika
Gustav Ernesaks
1
odt

Gustav Ernesaks

Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Heliotroopi a koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Erila külas. Urnesaksade peres armastati laulmist, Pustavail oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Uhan Saviku klassis) ja 1934. a

Muusika
Gustav Ernesaks
4
doc

Gustav Ernesaks

Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarz. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15- aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927

Muusikaajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

arlisnzik profiilipilt
arlisnzik: oleks veidi rohkem vaja olnud
15:05 18-06-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun