Tasakaaluharjutused Referaat Koostas : Jaanika Padar Juhendas : Lidia Petrova Õppeaasta : 2011/12 Tasakaaluharjutuste eesmärk on : · Harjutus parandab ja aitab hoida tasakaalu · Tugevdab lihaskonda o seisa jalad kergelt harkis o kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda) o vii parem jalg ette (kõnniasendisse) o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o seisa jalad kergelt harkis o pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda o seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda)
palliviske jooksu ja käe hoidmise tehnika on suurel määral sarnane odaviske tehnikaga. Nende kahe ala biomehhaanilised struktuurid on väga sarnased. Negatiivse liigutusvilumuse ülekandumisel tekivad aga raskused mingi uue liigutuse õppimisel, sest eelnevalt õpitud vilumused segavad uue õppimist. Seda esineb palju hüppe liigutuste õppimisel. Näiteks eelnevalt õpitud kaugushüppe tehnika võib raskendada kõrgushüppe tehnika omandamist, kuigi mõlemad toimuvad ühelt jalalt ära tõukelt, on peale tõuget toimuv hoopis erinev. Samuti võib raskusi tekkida korvpalluritel võrkpalli ründelöögi õppimisel, sest korvpallurid on õppinud korvi alt viskele minema ühejala tõukelt, siis võrkpallis toimub ründelöögi hüpe kahelt jalalt tõugates. Otsesel liigutusvilumuse ülekandel tekib seos liigutuse struktuuri ja ülekande sarnasuse toel. Liigutusvilumuste otsest ülekandumist soodustab nii sarnane lihastöö iseloom kui ka
jääle libisema tagasi. Hinne tõuseb, kui naine teeb õhus olles pöördeid. Samuti on kasutusel «lendav hüpe», kus meespartner viskab naise endast eemale ja too maandub iseseisvalt. SAMMUD ja PÖÖRDED Erinevad sammukombinatsioonid kuuluvad samuti kohustuslike elementide hulka. Ka kasutatakse samme ja pöördeid üleminekuks ühelt elemendilt teisele. Hüpped AXEL (Tavasooritus annab 3,50 punkti.) Ainus hüpe, millele minnes sõidetakse ettepoole. Algab vasakult jalalt ja maandutakse paremale. TOELOOP (4,40 punkti ) Sportlane tõukab end õhku uisusakiga vastu jääd lüües. Hüpe algab vasakult jalalt. SALCHOW (4,50 punkti) Algab vasakult jalalt, kuid erinevalt axel'ist minnakse hüppele tagurpidi sõites. LOOP (5,00 punkti) Euroopas tuntakse seda rittberger'ina. Meenutab sõlme, äratõuge paremalt jalalt. FLIP (5,50 punkti) Sarnane toeloop'iga, ainult et hüppele minnakse paremalt uisusakilt. LUTZ (6,00 punkti) Raskeim hüpe, sarnaneb flip'iga
Juured pärinevad Kuubast. Mambot tantsitakse enamasti paaris ning tantsida võivad noortest inimestest vanadeni. Saatepillidena kasutatakse bandžot, kitarri, mandoliini, viiulit ja klaverit. • Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole on iseloomulik puusahööritus, millega kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Tantsijate riietus Faktid mambost • kujunes 1930. – 40. aastatel. • 4/4 taktimõõdus. • On kiire ja väga energiline tants. • http://www.youtube.com/watch?v=j phLiz0cxuo
rütmid. 4/4 taktimõõdus mambo sai Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel ülipopulaarseks seltskonnatantsuks, hiljem arenes selles välja veidi lihtsam tsa-tsa. Tantsu sammud Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusahööritus, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Näide: http://www.youtube.com/watch? v=TvLw8p9hLiM
Kõrgushüppe määrused Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad üksteisest 4m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30mm läbimööduga latt mis ei tohi kaaluda üle 2kg. Latt peab olema täiesti sirge. Latt on asetatud postide vahele hoidjatele, see ei tohi keskelt alla vajuda üle 2cm. Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2.45 mille püstitas Javier Sotomayor ja naistel 2.09, mille ületas Stefka Kostadinova
tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt, postid ja maandumismatt Latti pikkus peab olema 3.98 m ja kaal 2 kg. See võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatiks peab olema vahtkummist madrats. Start
maandutakse turjale), teiseks hüppeviisiks on karjapoiss/kääri (hüpatakse külg ees latist üle, 1 jalg ees, 2. järgi ja maandutakse jalgadele) . Lati kõrgust hüpates peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Lati kõrgust hüpates peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Flopphüppe hoojooks. Hoojooks sooritatakse algul sirgjooneliselt,viimasle 3 või 5 sammul üle minnes kaarekujulisele jooksule (mille raadius peaks olema 68m) Hoojooksu pikkus on tavaliselt 911 jooksusammu, millele eelneb 35 sammu käimist. Näide hüppestiilist `'Karjapoiss/Kääri`' Pildil Ethel Catherwood Näide hüppestiilist flopp Pildil Ariane Friedrich
2. Ergonoomilised töövõtted. 2.1. Tõmbamine. Jalgade tööle rakendamine ehk keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele: Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüpe tehnika koosneb: 1. hoojooks - kiirenev hoojooks, kogu keha on lõdvestatud. 2. hoojooksu ja äratõuke vaheline ala - tempo kiireneb,põlved tõusevad kõrgemale ja keha on sirgelt püstasendis. 3. äratõuge - viimane samm enne äratõuget pikeneb, et kasutada tõukejõudu. Äratõuge pakul olevalt jalalt, kere sirutatult, käed jooksu asendis. 4. õhulend - väljasirutamine õhus aitab säilitada tasakaalu, et maandumiseks ettevalmistuda. 5. maandumine - sportlane sirutab käed ja jalad ettepoole,et maanduda võimalikult kaugele. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks
14. MONTEREY pööre (4 sammu): v. touch kõrvale, 1/2 P (1/4 P) juurde, v. touch kõrvale, juurde Rütm: 1 - 4 15. VAUDEVILLE (4 sammu): ette risti, kõrvale, ette touch k., juurde Tantsitakse otse ja pöördega Rütm: 1&2& 16. UISUSAMMUD - SKATE (2 sammu): ette, swivel 1/4 P Rütm: 1 - 2 17. TWINKEL - (3 sammu): ette risti, kõrvale, kohapeal Rütm: 1 2 3 Tantsitakse otse ja pöördega. 18. ANCHOR STEP (3 sammu): touch taha risti, kohapeal, taha Rütm: 1&2 19. SWAY - õõtsumine ühelt jalalt teisele, puus liigub 20. SWEEP - jalakaar 21. LUNGE ( 2 sammu) - nagu rock, aga laskumine alla põlved pehmed ja tõus üles. Tantsitakse ette ja kõrvale. Rütm: 1 - 2
käima. Ainus tuttav, keda ta silmas, oli Raja Teele. Sellesama punapõselise ja valkjajuukselise Teele vanamad ja Arna vanemad olid peaaegu üleaedsed, seepärast tundis Arno teda. Arno oleks heameelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näinud tema arust kõlbavat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte nagu lambad ja nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. Ta toetus seina najale ja vaatas. Seal oli tugev. paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühelt jalalt teisele ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises-rasvane lihakamakas. Keegi läks temast mööda ja astus talle jalale.
Kui haige seisund on stabiliseerunud, tuleb juba 24-36 tunni jooksul alustada liikumis- ja kõneravi. Esimesed kolm kuud on taastumine kõige kiirem, mida hiljem raviga alustada, seda kehvemad on tulemused. Füüsiline Tuleks teha harjutusi seistes ja istudes, mis aitaks parandada tasakaalu, tugevdada lihaseid ja võimet keha õigesti hoida. Hooldaja peaks vajadusel kasutama tuge ja juhendama haiget harjutuste tegemisel (seisa jalad kergelt harkis kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda); vii parem jalg ette (kõnniasendisse); kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda); vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette; kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda); seisa jalad kergelt harkis; pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda; seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda); puuduta parema jala
eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellingute esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. M 182 7.Kaugushüppes mõõdetakse tulemused 1 cm täpsusega, kusjuures tulemus ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. M 184 8
Mambo on 1930.-40. aastatel välja kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Hiljem arenes sellest välja veidi lihtsam cha cha. Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusa liikumine, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. http://www.youtube.com/watch?v=0qm8JZuplM0 Paso doble Paso doble (hispaania keeles “topeltsamm”) on Ladina- Ameerika võistlustantsude hulka arvatav tants. See on võistlustants, mis kujutab härjavõitlust, kus mees on toreadoor ja naine härg. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. http://www.youtube
Üritad talle järgi joosta, sa vihastad, hakkad märatsema. Vannud kõva häälega ning sul tekib tahtmine oma viha kellegi peal välja valada. Lähed seltskonda tagasi, haarad vihaselt pudeli ja kaanid korraga tervelt pool pudelit endasse. Tantsulõvist on saanud vihane ja masenduses olev pull. Hakkad isegi omaeneste sõpradega tüli norima. Tunned, et keegi ei hooli sinust ja hakkad ettejuhtuvaid asju lõhkuma. Sinu organism ei pea pingele vastu, sa oksendad. Kõigud ühelt jalalt teisesele, jalad on nõrgad. Sõbrad, kes sind aidata tahavad, tõrjud sa lihtsalt minema. Semu, kes käseb sul rahulik olla ja ütleb sulle halvasti, ärritab sind ja sa lähed talle kallale, oma enesele sõbrale. Sinu jaoks piire pole ega tule. Alkohol sinu kehas on teinud sinust vihase ja ükskõikse inimese. Sind viiakse autosse, haarad pudeli kaasa. Sinu hea sõber otsustab pärast seda kõike su koju viia. Vähemalt on temas nii palju sõpra, kes sinu heaolust hoolib. Istud autosse ning
tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid).
II õhulend III maandumine 13.Tasakaalu ei mõjuta... · keha raskuskese · kaldepind · keha mass 14.Tahatireli sooritamisel on pea.. · otse · kuklas · rinnal 15.Mida suurem on tsentrifugaaljõud, seda kergem on.. · tasakaalu säilitada · tasakaalu kaotada 16.Tirelring pealt ja kätelt kunas lükatakse puusad sirgeks? · enne vertikaaltelge · vertikaaltelje · pärast vertikaaltelge 17.Tõuge kahelt jalalt, pööre hoides säärtes kinni ja maandudes kahele jalale on... · tirel · lendtirel · ette salto 18.Südameklappe on vaja... ... et veri voolaks ühes suunas. 19. Kus suureneb verevool kehalisel aktiivsusel kõige enam? · Skeletilihases · südamelihases · neerudes 20. Mis ei mõjuta võimleja venivust? 1. temperatuur (ruumis) 2. ajaline määratlus (ööpäevas) 3. kehamass 4. liigeste jäikus vms 21. Streching on...
sooritada kahe erineva ele-mendirühma hüppeid. Kui sooritatakse kaks sama rühma hüpet, on hinne A- ja B- kohtunikelt 0,00.(eok.ee, 2013) Elemendid Kõigil aladel on 5 elemendirühma. Toenghüpe - Vault Iga hüppe väärtus oleneb tema raskusest. Kõik hüpped peavad olema sooritatud käte üheaegse äratõukega hüppelaualt. Maandumine hoolauale koheseks äratõukeks võib olla sooritatud hoojooksult või ettevalmistavalt elemendilt, äratõuge peab olema sooritatud kahelt jalalt. Kohtunikekogu hindab hüppeid nelja faasi põhjal: · esimene lennufaas, · äratõukefaas, · teine lennufaas, · maandumine. Hinde määramisel võtab kohtunikekogu arvesse tehnika (näiteks pöörete täpsus), täitmise (näiteks kõverdatud käed, hargitatud jalad), teise lennu-faasi kõrguse ja kauguse, maandumise ning dünaamika. Võistluste nõuded I võistlus (kvalifikatsioonivõistlus, et pääseda II, III ja IV võistlusele): üks hüpe (võimlejad, kes
tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid)
Meil oli kodus krokodill Krokodill tegi palju nalja · Torni otsas istus uss Ajas lapsed toast välja Seda nägi väike Juss Tahtis toas tantsu lüüa Mis värvi oli uss Meie koogid ära süüa Seda ütled sina Ema võttis raagus viha Väike tatinina Andis talle üle piha Kas sul seda värvi on? · Kassid läksid kalale Vanamees, vanamees 66, ikka jalalt jalale Pooltesit hammast oli suus. pita päta pita päta Kartis hiiri, kartsi rotte, läbi rohu üle mätta Kartis nurgas jahukotte. · Tuleb tuleb tuppa hiir Jaanuar, veebruar, märts, aprill, meil oli Kiisut pole praegu siin kodus krokodill. Piiksub mulle Krokodill tegi palju nalja, Pii pii pii ajas lapsed toast välja. Mina naeran
tasakaalustada paremaga, langes ta metsikusse pöörisesse üle hüvatiiva. Ta oli kõvasti kimpus selle tiivatakerdusega. Kümmekond korda üritas ta proovida ja kümnel korral kaotas kontrolli, muutudes seitsmekümnemiilisel kiirusel vahuleklopitud sulepuntraks, mis põntsatas merre. Peamine selle triki juures, mõtles ta, ise läbimärg, peaks olema see, et suurtel kiirustel vehkida ainult viiekümne miilini ja siis hoida tiivad jäigad. Uuesti proovis ta kahelt tuhandelt jalalt, sööstes pikeesse, nokk õieli ees, tiivad tahapoole liikumatuks kangestunud hetkest peale, mil kukkumisevuhin kõrvus kuulutas pooltsada miili. Püsida nii nõudis tohutut pingutust, aga tulemus tasus. Kümne sekundiga kustutas ta üheksa-kümne miili piiri. Jonathan oli püstitanud merikajakate absoluutse maailmarekordi. Ent ta võidurõõm oli pelk. Vaevalt alustas ta väljumist pikeest, vaid pisut muutes tiibade kaldenurka, kui
Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö. Samba põhifiguurideks on: 1. Vetrumine 2. Samm kõrvale, jalg kõveras (raskus kõveral jalal) 3. Keha kallutus samale poolele, kuhu astus 4. Teise jala ''libistamine'' kõvera jala juurde 5. ''Libistatud'' jalg jääb ka kõveraks 6. ''Libistatud'' jalg teise jala taha 7. Pööre kõrvale ja sama jalg (''libistatud'' jääb taha, varbale toetuma) 8. Sujuv vetrumine ühelt jalalt teisele 9. Kallutus ja raskus eesmisele jalale 10. Taga olnud jalg sujuvalt kõrvale, õrnalt vetrudes 11. Teine jalg sujuvalt taha 12. Sama jalg vetrudes kõrvale tagasi kõverdatult ja raskus sellele jalale · Lühidalt: vaheldumisi, kõrvalt taha tõstetud jalg kõrvale tagasi ja vastupidi .. Kõik toimub sujuvalt, lõdvalt ja õrnalt vetrudes, oluline on puusade sujuv liikumine. Õpetusvideo: http://www.metacafe.com/watch/799927/samba_lesson_summary/
Ühes treeningus peaks sportlane sooritama nii palju lõike, kuni vajalik kiirus säilib. • treeningute vahel peab sportlane täielikult taastuma. Kiirustreening peab järgnema kergemale treeningule. • tipp-perioodidel peaks tegema lühiajalisi maksimaalse kiirusega piiratud arvul sooritusi. Kiirustreeningus on põhiliseks harjutamismeetodiks kordusmeetod. HARJUTUSED KIIRUSVÕIME ARENDAMISEL Kiiruse arengule aitavad kaasa igasugused hüppeharjutused: hüpped jalalt jalale, ühel jalal, tõkkehüpped, sügavushüpped. Selliste harjutuste sooritamisel on hästitreenitud sportlasel soovitav hüpata 4x10 hüpet kuni 3x nädalas. Lisaks peaks lõdvestuseks jooksma 10-15min ning arvestama sellega, et võistlusperioodil võib sügavhüppeid kasutada mitte rohkem kui üks kord 10-14 päeva kohta. Kiirustreeningute abistavate vahendite hulka kuuluvad ka mitmesugused erialased harjutused. Äärmiselt oluline on nende harjutuste kvaliteetne
Nädal ennem võistlusi siiski üle päeva. Olümpiastartide finaalvõistluste eel sai harjutatud just vastavat ala. Kõvasti kasvas hüpete maht. Väga palju oli floppimist üle lati mitmesugustes variatsioonis, hüppamist mattidel ja üle tõkete. Ilmselt sai tempo hüppeid tol hetkel liiga palju, mille ajendil tekkis vasaku põlve vigastus. See andis tunda üle kahe aasta. Mille tõttu ei saanud treenida kiirjooksu ning teivashüppes tuli üle minna äratõukele paremalt jalalt. Üheteistkümneselt võitis Valter esimest korda noorema vanusegrupi mitmevõistluse TV olümpiastartide finaalis. Kokkuvõte tehnika õppimisest Noorelt käib tehnika omandamine suhteliselt lihtsalt. Seitsme- kaheksa aastaselt õppis Valter teivast hüppama, üheksa aastaselt sai selgeks tõkkejooksu ja kõrgushüppe flopi, kümneselt kettaheite tehnika. Ainult kuul oli see ala millest lihtsalt jõud veel üle ei käinud. Kuna ei tehtud veel eritreeningut
· Lihasvastupidavuse arendamine · Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Vahendid oktoobris: Jooks: Hüpped: · Krossijooks ühtlases tempos 4-6 · Pikad hüpped hüpped km jalalt-jalale seerias 20-40 · Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km hüpet, treeningul 300-500 · Jooks erinevate pikkusega lõikudel hüpet kiirusega 80% · Mäkkejooks erineva pikkusega · Nn ,,pöiahüpped" treeningul lõikudel 600-800 hüpet · Spurdid mäkke kuni 40 m Jõutreening: ·
Lõplik paremusjärjestus määratakse finaalist osavõtnud võistlejate vahel parema tulemuse alusel kõigist kuuest katsest. Kui kahe või enama võistleja parim tulemus on võrdne, saab parema koha võistleja, kelle paremuselt järgmine hüpe oli (kõigist kuuest katsest) oli pikim. Paigalt kaugus- ja kolmikhüpper ei tohi lähteasendis ulatuda kinganinad üle mõõtejoone. Äratõuge tuleb sooritada mõlema jalaga üheaegselt. Paigalt kolmikhüppes tuleb pärast äratõuget kahelt jalalt maanduda ükskõik kummale jalale, sooritada sellega äratõuge, maanduda teisele jalale, teha sellega äratõuge ja lõpetada hüpe maandumisega kastis. Hüpe loetakse ebaõnnestunuks, kui kaks viimast hüpet sooritatakse äratõukega ühelt ja samalt jalalt. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS: Iga kvalifikatsioonivõistluse läbinud sportlane sooritab loosi järjekorras 3 hüpet. Iga hüppe tegemiseks on aega 1 minut. 8 parima tulemusega hüppajat teevad veel 3 katset.
Kiiruslik 4 1-2 1 vastupidavus Üldine 5 5 4-5 vastupidavus Kiiruse arendamise kõige põhilisemaks vahendiks on võistlusharjutus kõigis tema variatsioonides ja kombinatsioonides. Kiirusvõimete arengule kõige otsesemat mõju avaldavatest abistavatest treeninguvahenditest peaks esmajoones mainima mitmesuguseid hüppeharjutusi hüpped jalalt jalale, ühel jalal, tõkkehüpped, sügavushüpped. Maksimaalse kiiruse arendamisel kasutatakse alljärgnevat põhimõttelist järjekorda: pikad horisontiaalsed hüpped lühikesed horisontaalsed hüpped lühikesed vertikaalsed hüpped sügavushüpped. Pikad horisontaalsed hüpped (kestus üle 10 sek) ja lühikesed horisontaalsed hüpped (paigalt kaugus-, kolmik-, viisikhüpe) loovad aluse intensiivsematele vertikaalsetele hüpetele (tõkkehüpped ja sügavushüpped)
Löök toimub hüppe kõrgpunktis käe ulatuskõrgusel. Liigutus toimub ümber küünarliigese. Palli tabamise hetkel ees-ülal on käe kiirus maksimaalne. Ranne katab palli. Peale kokkupuudet palliga liigub käsi vasaku põlve suunas ette-alla. Küünarliigesest jääb käsi sirgeks. Maandumine toimub pehmelt kahele jalale. Ründelöögi õppimine Ründelöögi tehnika keerukuse tõttu on seda mõistlik õppida osade kaupa. Oluline on selgeks saada üleshüpe kahelt jalalt sirgete käte hooga. Hoojooksu ja üleshüppe õpetamine. Kõigepealt on soovitav õpetada viimast sammu ja äratõuget. Üks võimalus õpetamiseks: mängija seisab vasakul jalal, kõverdatud parem jalg on viidud taha. Viia parem jalg ette, asetada maha üle kanna. Viia vasak jalg paremast mööda ja asetada maha üle kanna. Üleshüpe koos sirgete käte hooga, seejärel võtta üks samm juurde. Alustada liikumist paremal jalal seistes, vasak jalg viidud taha. Oluline, et
keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on piduri peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. Põhiosad Trummelpiduri põhiosad on kaks hõõrdkatetega varustatud klotsi, mis toetuvad piduri kilbile. Klotside alumised otsad saavad pöörduda tugisõrmedel, ülemised aga toetuvad vastu töösilindri kolbide terastõukureid. Tagastusvedru hoiab klotse vastu kolbe, mistõttu mitterakendatud seisus jääb klotside ja piduritrumli vahele vahe. Ketaspidurid
vähemalt 15% inimestest. Selle seenhaiguse tekitajaks on Trichophyton'i perekonda kuuluvad seened. Arvatakse, et see haigusetekitaja jõudis meieni Kaug-Idast II Maailmasõja ajal. Siinne kliima polnud aga nii sodne ja peamiseks ründepunktiks said jalad. NAKATUMINE: Haigusttekitavad bakterid on pärit haige inimese küüntest ja taldadest eraldunud mikroskoopiliste osakeste kaudu. Need sisaldavad nii seeneniidistiku elemente kui ka haigelt jalalt eraldunud katte. Soodustavad: - Niiskus - Naha mikrotraumad - Tihedalt liibuvad ja niisked, kinnised jalanõud - Teatud elukutsed (kus kasutatakse pika säärega jalanõusid) - Jalgade liighigistamine - Puudulik verevarustus jäsemetes Patogenees: - Nakatumine ei sõltu inimese sotsiaalsest seisundist ja oluliselt mitte ka hügieenist - Suurt rolli mängib kudede vastupanuvõime. Võib sõltuda ka geneetilisest soodumusest Kliiniline pilt: - Algses staadiumis ei põhjusta mingeid vaevusi
NSV Liidu rahvaste spartakiaadile läks Aun ilma suurema ettevalmistuseta, kuid samas seisus olid ka Otsmaa ja Paalo. Kellelgi neist polnud vigastused lasknud tervet programmi ühtejärge läbi võtta. Esimene võistlusala Luznikis oli 100 meetri jooks, mis näitas kohe ära, et Aun on vormis. Rein Auna ja ta tugevaima konkurendi Viktor Mihhailtsenko saavutatud 11,0 jäigi Luzniki raskel rajal kümnevõistlejate parimaks tulemuseks. Kaugust pidi Aun hüppama oma nõrgemalt jalalt, mistõttu 6.78 oli väga lähedane tema plaanile hüpata 6.80. Kuulitõukes viis Aun isikliku rekordi 14.93-ni. Vihmasadu raskendas sportlaste olukorda veelgi. Kõrgushüpe kujunes seetõttu nii mõnelegi komistusalaks, kuid Aun võis rahul olla haigelt jalalt hüpatud 1.80-ga. 400 meetris oli Aun peajagu teistest üle 49,4 porisel rajal. Esimese päeva järel oli Rein neljas, kuid liidrile kaotas vaid 28 punktiga. Teise päeva võistlustingimused polnud paremad
esinemise ajal allapoole ning jälgides, kas dekoltee ikka ilust on ja pesu paistma ei hakkaks. Publikule võib see nalja teha ning oluline teema millest rääkima pead on kõigil meelest läinud, algab kokutamine, higistamine, hirm ning kogu hästi ettevalmistatud esinemise võib läbikukkunuks nimetada. Hea, kui on võimalik oma ettekanne kellelegi kodus ette kanda- pereliikmele, sõbrale. Harjutada tuleks keha hoiakut- seista sirgelt, mitte kõikuda ning jalalt-jalale tammuda. Käed tuleks taskust välja jätta, vastasel juhul jätad endast väga ebakindla mulje. Enese kindlustamiseks tuleb ette valmistada ka publiku poolt võimalikud tekkivad küsimused. See lisab enesekindlust veelgi, kui oled vastused läbi mõelnud. Enne esinemist tuleb jõuda veendumuseni, et minu ettekanne on hea. See veendumus peaks baseeruma objektiivsusel, millele saavad kaasa aidata pereliikmed või sõbrad. Ettekanne peab olema lõppkokkuvõttes
Kui basskitarri mängimisest jäädakse sõltuvusse, võidakse end leida harjutamas mitmeid tunde päevas. Just harjutamise ajal tavatsevad muusikud kasutada kõige rohkem nõudlikke tehnikaid ning korduvaid mängumustreid, nii et on oluline oma keha õigesti hoida, et vältida valede ja häirivate mänguharjumuste kujunemist. Basskitarr on raske ja kohmakas pill, seega võib kasutada pillirihma ka siis, kui mängitakse istudes. See võib parandada mängupoosi ning võtab raskuse ära jalalt. Kui asetatakse pill ainult jalale, on tõenäoline, et häiritakse vereringesüsteemi. Olenemata sellest, kas istutakse või seistakse, pillirihma pikkus on oluline. Rihma on istudes palju lihtsam parajaks teha, kuna mõlemad käed on vabad. Kui õlarihm peaks istudes tavapärasest lühem olema, on hea teha veekindla markeriga rihmale märge, et saaks vajaduse korral seda hõlpsasti reguleerida. Parema käe asend
Rulluisutamine-kuulub nende tervislike spordialade hulka, mis ei koorma liigselt liigeseid ja on seetõttu sobiv ka kergelt ülekaalulistele. Kui liigset kehakaalu on tekkinud palju, võiks esialgu siiski teiste spordialadega (ujumine, jalgrattasõit) alustada. Paljudele jooksmisel põlve-, puusa- või hüppeliigese valusid tundnud tervisesportlastele on rulluisutamine hea vaheldus oma põhivastupidavuse suurendamiseks. Seoses keharaskuse regulaarse ülekandumisega ühelt jalalt teisele ei lange liigestele liialt suurt koormust, võrreldes näiteks jooksmisega. Seega on spordiala sobiv ka neile, kel nõrgad liigesed või sidemed. Rulluisutamine on hea vaheldus teiste alade harrastajaile. Lihaskoormus on rulluisutamisel pigem sarnane suusatamisega kui jooksmisega, kuid täiendav tugev koormus reielihastele, puusalihastele ja selja alaosa lihastele on jooksjaile omakorda kasulik. Suusatamine-on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja
lõpetamine. · Kõrgushüppes ei kasutata abivahendeid. · Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest umbes 4 meetri kaugusel. Nende vahel on ümmargune sirge latt läbimõõduga 30 cm. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. · Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. · Esimene ametlik kõrgushüppe võistlus toimus Sotimaal 19. sajandil. · Kõrgushüppeks kasutatavad jalanõud erinevad teistest naelikutest selle poolest, et kannaosas on lisaks veel neli naela, tänu millele on hoovõtul veelgi väiksem libisemisvõimalus : · Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil, pärast Mexico Olümpiamänge on valitsevaks saanud nn
Ulatades pulka järgmisele sportlasele, peab püsima enda rajal. Pulk on 28-30cm pikkune 12-13cm läbimõõduga õõnes toru, mis kaalub vähemalt 50g. Kõrgushüppes asuvad postid 4-4,04 meetri kaugusel. Kui latt on asetatud postide vahele, peab see olema täiesti sirge see ei tohi keskelt vajuda rohkem kui 2 cm. Iga kõrguse tõstmine peab olema vähemalt 2 cm, mitmevõistlustes on lubatud tõsta latti 3 cm kaupa. Võistleja peab tõukama ära ühelt jalalt ning kui latt kukub võistleja süül maha, ei loeta katset õnnestunuks. Teivashüppes peab jooksurada olema vähemalt 40 meetrit. Hoojooksu lõpus peab võistleja viima teiba ettemääratud auku. Võistlejad kasutavad enda teibad, mille pikkused ja läbimõõdud pole ettemääratud, kuid kindlasti peab olema teiba pind sile. Teivashüppes tõstetakse latti alati vähemalt 5 cm kaupa. Niisamuti kui kõrgushüppes, ei loeta katset
Alles pärast sundimatu libisemise ja tõuke sooritamise kätteõppimist tasub keskenduda suusakeppide tööle. Viimase puhul on tähtsaim element õige ajastus, mis vaheldub erinevate uisustiilitehnikate järgi. Uisustiili erinevaid tehnikaid harjutades proovi alguses erilist tähelepanu pöörata nii keha üles-alla kui ka eriti külgsuunas liikumisele. Viimase puhul on korrektne ajastus keskne osa uisustiili ökonoomsusest ja tõhususest. Keha õõtsub küljelt küljele ekh ühelt jalalt teisele. Keha külgsuunas liikumine on seega pidev õõtsumine ühelt poolt teisele ning üls-alla liikumine samamoodi lakkamatu tsükkel. Erinevaid uisutehnikaid kasutatakse erinevates olukordades. Uisustiilid on siis: tõusuvariant, mogren ja wassberg. Nii mogreni kui ka wassbergi puhul algab libisemisfaas lihtsatel maastikel passiivselt: libisetakse suusapõhjal ning tööd samal ajal ei tehta. Tõusudel käändub suusk veidi küljele, sest libisemis jääb lühemaks
Lihtne asi, ta on seda tuhat korda kuulnud näh, keele peal just ... mitte ei tule meelde. Nüüd pööras kirikuõpetaja raamatulehte ... teab kui kaua ta peaks veel lugema? Aga iga kord kui ta jalgu liigutab, variseb hauakaldalt krabinal liiva kirstukaanele. Kojanaisel on uued riided seljas, need teevad ta kohmakaks ja võõraks. Kodus, vanades riietes on ta palju kenam. Poeproua on ka matusele tulnud, tal on palav, higistab ja pühib vahetpidamata nägu, tammudes ühelt jalalt teisele. Kuskil tuututab auto, võõrad, ebamäärased hääled kostavad kalmistu tagant siia, siis on kõik jälle tühi ja võõras. Jaan sulges silmad ja ootas mõne aja. Ta oli kindel, et kui veidi aja pärast silmad avab, siis on kõik praegune möödas, on jälle nagu enne päike paistab aknast sisse, ema lamab voodil ja küsib: ,,Kas oled juba söönud? Mine välja jooksma!" Ja siis ta tahab ise
Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. Vahendid oktoobris: Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni ja jooksuharjutused mäkke Hüpped: - Pikad hüpped hüpped jalalt-jalale seerias 20-40 hüpet, treeningul 300-500 hüpet - Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. 1 Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine. Nn ,,kiirjooksja fartlek": näiteks 45 sekundit kiiret jooksu
Hüpped Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Hüpped Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,221,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku. Võistlejad kasutavad oma teibaid, mille pikkus või läbimõõt ei ole reglementeeritud, kuid teiba pind peab olema sile. Teivashüppes tõstetakse ületatavat latti vähemalt 5 cm kaupa.
kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011). Seismine on üleraske ülesanne patsiendiks hemipareesega, kuna ainult üks keha pool töötab korrektselt. Õppimise alguses seismine võttab kogu patsiendi tähelepanu, seetõttu tuleb minimaliseerida välimiste häirivate tegurite mõju. Patsiendil õpetakse kandma keharaskust ühelt jalalt teisele. Treenimine kestab 20 minutid 1-3 korda päevas, järg-järgult suurenedes aega. Kui seismise oskused on paranenud võib teha keerukamaid harjutusi: seistes teha kehatüve pööret; seistes võta esemed eest, ülevalt, külgedest; teha sammud ette, taha, külgedele (Prokopenko et al., 2009). 4 Aeroobne treening omab positiivset mõju kerge kuni mõõduka motoorse defitsiidiga
kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011). Seismine on üleraske ülesanne patsiendiks hemipareesega, kuna ainult üks keha pool töötab korrektselt. Õppimise alguses seismine võttab kogu patsiendi tähelepanu, seetõttu tuleb minimaliseerida välimiste häirivate tegurite mõju. Patsiendil õpetakse kandma keharaskust ühelt jalalt teisele. Treenimine kestab 20 minutid 1-3 korda päevas, järg-järgult suurenedes aega. Kui seismise oskused on paranenud võib teha keerukamaid harjutusi: seistes teha kehatüve pööret; seistes võta esemed eest, ülevalt, külgedest; teha sammud ette, taha, külgedele (Prokopenko et al., 2009). 2 Aeroobne treening omab positiivset mõju kerge kuni mõõduka motoorse defitsiidiga
eluks vajalikke teadmisi. Juht peab olema julge, hea suhtleja, tundma arvutiprogramme, juhatama koosolekuid, korraldmama meeskonnatööd, omab motiveerimisoskust ja peab tundma ümbritsevat keskkonda. Minu isiklikult puudub julgus esineda. Aga iga juht peab oskama esineda oma meeskonna ees. Kes on juht? Juht on inimene kes juhib mingit teatud organisatsiooni. Juht peab olema enese suhtes organiseeritud ja töötajate suhtes aus. Organiseeritud tähendab seda, et ta ei hüppa pidevalt ühelt jalalt teisele, ei tekita segadust, juhib mõtestatult. Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. Juht peab juhtima. Hea juht on inimene, kes suudab oma ego vajadusel alla suruda, arvestab teistega ja kohtleb kõiki võrdselt. Juht peab suutma inimesi motiveerida. Kui juhil on kõik need omadused ja oskused, saab temast hea juht, aga kahjuks mulle ei meeldi olla esikohal, pigem ma võiksin olla juht kellel on omakorda veel juht.
2 cm. Enne võistluste algust teeb vanemkohtunik teatavaks algkõrguse ja lati tõstmise korra. Ka juhul, kui kõik kaasvõistlejad on võistlusest välja langenud, on võistlejal õigus võistelda lõpuni st kuni kolmanda järjestikuse ebaõnnestunud katseni. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Teivashüpped Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm. Võistlejad kasutavad oma teibaid, mille pind peab olema sile
tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid)
3) Mäng. Igakord kui partner saab palli kätte liikuge üks samm tagasi, kui pall kukub liikuge 1 samm üksteisele vastu. KOLMIKUTES: Koera mäng. 6. Hüppeharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10min). Hüppeharjutused – galopp, polkahüpped (külg ees), tõukejalalt hüpe üles, harkihüpe, käärhüpe. ALUSTUSEKS: (pane kõigile hularõngad maha, kui on) 1) Hüppa üles nii, et sa maandud samasse kohta. 2) Hüppa üles nii, et tõukad kahelt jalalt, maandud kahele jalale. 3) Tõuka üles kahel jalal, maandu kahel jalal. 4) Liigu ringi, signaaliga hüppa üles nii, et tõukad ühe jalaga, maandud teise jalaga. VÕTA NÖÖRID: 1) Hüppa üle nööri. 2) Mõtle erinevaid hüppeviise, kuidas hüpata üle nööri. Tõukad ühel jalal maandud kahel jalal, tõukad kahel jalal, maandud kahel jalal. 3) Hüppa kõrgele, kui sa lähed üle nööri.
mõõtejoone,äratõuge tuleb sooritada mõlema jalaga üheaegselt.Hüppaja ei tohi sooritada eelhüpet hoovõturajal või libistada pöidasid mis tahes suunas. Paigalt kolmikhüppes tuleb pärast äratõuget maanduda ükskõik kummale jalale,sooritada äratõuge, maanduda teisele jalale,teha äratõuge ja maanduda kastis.Kaks viimast hüpet tuleb tõugata erinevalt jalalt. Heited,tõuked,visked Koolispordis on põhiline pallivise,visata tuleb n.-ö.üle õla viskeliigutusega. Viskepall kaalub 150g,visked toimuvad 10 m laiusesse koridori, tulemust mõõdetakse maandumis- jäljest risti äraviskejoonega.Mõõdulindi nullpunkt asetseb väljakul,tulemus fikseeritakse 2 cm täpsusega.Kõik võistlejad saavad eelvõistlusel kolm katset ja kaheksa paremat finaalis veel kolm katset
..............................................................8 3.2 Elektrooniline seisupidur.............................................................9 2 Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 1. Trummelpidurid 1.1 Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. 1.2 Põhiosad: Kaks hõõrdkattega varustatud klotsi, pidurikilp, tugisõrmed, töösilinder, kolbide terastõukurid, tagastusvedrud, kolb, piduritrummel, hüdrovaakumvõimendi, torustik. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65%
(Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne. Kui 3 otsa on tehtud- söödad paarilisele, kes kordab sama tööd. Harjutus 55. Joonis60. Töö- Viskaja ootab kolonnis, koonusest u 3-4 meetrit eemal ja spurdib siis j - lõikega kui eelmine viskaja on võtnud oma laua ning on valmis söötma. Koonuse juures mängija teeb pöördega 1-2 pidurduse ja läheb kahelt jalalt hüppelt viskele. Võtab oma laua ja söödab järgmisele mängijale. Peale söötmist liigub päripäeva järgmisesse kolonni. Harjutus 56. Joonis61. Mängijad asivad neljas kolonnis 1 söödab ette spurtivale 3-le, 3 liikumiselt 6-le, 6 ette spurtivale 8-le jne. Harjutus 57. Joonis62. Mängijad asuvad neljas kolonnis, 2 söödab ette spurtivale 1-le, 1 teeb paar põrgatust ja söödab 5-le see 4-le, viimane põrgatab keskjooneni ja söödab 8-le. Harjutus 58. Joonis63.
annaabi.ee 
