50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meline sirkel
Õppematerjali autor
( seega samuti neli võimalust ). Jalgade ja keha asend on nii vastandliikumise kui ka vastandliikumise asendi korral enam-vähem ühesugune, ainult esimesel juhul on tegemist keha liikumisega jalgade suhtes, kuna teisel juhul liigub jalg keha suhtes. Vastandliikumise asendit läheb vaja alati, kui üks partnereist sooritab möödaastet. Paljude sammude juures esinevad vastandliikumine ja vastandliikumise asend korraga. Vastandliikumise asendis sammud on iseloomulikud peaaegu kõigile tango figuuridele. Jalgade töö Iga sammu puhul on tähtis ka see, milline labajala osa on sammu eri faasides põrandaga kontaktis. Sellest sõltub jalalihaste koormus ja liigustuste loomulikkus. Jalgade töö tutvustamise meetod on järgmine: 1. Samm ette, mis on astutud üle kanna ja mille lõpul ei alga ega toimu tõusu päkale, on tähistatud ,,kand". 2
Valsi nimetus on tulnud saksakeelsest sõnast ,,walzen", mis esialgu tähendas ,,keerlema, rullima". Seltskonnatantsu tõi valss täieliku murrangu: ta ei nõudnud pikaajalist õppimist ja tantsiv paar ei olnud enam seotud tantsu kompositsiooni ning teiste tantsijatega. Valsiga algas seltskonnatantsude ajaloos uus, paaristantsu ajajärk. Valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene on rõhuline. Tempo 56 60 takti minutis. Kõik valsi sammud vältavad ühe löögi. Põhifiguurideks on: 1. Pööre paremale (Natural Turn) 2. Pööre vasakule (Reverse Turn) 3. Üleminek vasakulepöördele (Forward Change from Natural Turn to Reverse Turn) 4. Üleminek paremalepöördele (Forward Change from Reverse Turn to Natural Turn) 5. Fleckerl paremale (Natural Fleckerl) 6. Fleckerl vasakule (Reverse Fleckerl) 7. Check (Check from Reverse Fleckerl to Natural Fleckerl) Tango Tango on 19
3. Parem jalg ette (aeglane) 4. Vasak jalg libistada mööda paremast ning jääb tema kõrvale (kiire) * Edasi täpselt sama moodi, kuigi võib vahele panna käte liigutusi jne ... Seda ruutu tehakse koha peal kui ka ringi liikudes/tahtsides. Tsatsa (Cha-cha-cha) Tsatsa taktimõõtu on 4/4. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Tsatsa põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Parem jalg taha, sirutus pöiale 2. Uuesti ette teise jala juurde 3. Vahetussamm 4. Vasak jalg taha, uuesti ette 5. Vahetussamm
sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel. Lugedes rütmi "üks- ja-kaks", kõverdatakse jalad ühe ja kahe peal põlvest, "ja" peal jalad sirutuvad, andes kokku iseloomuliku vetruva üles-alla liikumise. Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö. Samba pärineb maxixest (nn Brasiilia tango), sammud pärinevad ka afro-brasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Seltskonna-sambast hoopis erinev on Brasiilia karnevalidel tantsitav samba, millest on kujunenud palju eri stiile, nt samba no pé, samba de gafieira, samba pagode, samba axé. Samba de gafieira on kõige keerulisema koreograafiaga ning seda õpetatakse ka
Võimlemine Referaat 05.12.2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.............................................................................. 1 2.Aeroobika.................................................................................. 2 2.1. Tähtsamad aeroobikastiilid.....................................................................................2 3.Akrobaatika............................................................................................4 3.1. Harjutused...............................................................................................................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal................................................................................11 Sissejuhatus Võimlemine
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. Käte hool
4) Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis „tõusul“ – vt hiljem 5) Astesamm – suusad paralleelselt; käte-jalgade ristkoordinatsioon; kere ettekallet tuleb reguleerida, et tagasi ei libiseks; raskus täistaldadel; pidev kepitugi (lk85) 6) Jooksusamm – nagu astesamm, aga kiiremad liigutused; kepiga tugev äratõuge 7) Libisamm aka vahelduvõukeline kahesammuline klassikaline sõiduviis tõusul – vt hiljem. kõrgemal väiksemad sammud 8) Vahelduvtõukeline ühesammuline uisusammsõiduviis – vt hiljem Laskumisviisid: 1) Kõrgasend – üks jalg pool pöida ees; kepid taga puusade kõrgusel taha-allasuunatud; keharaskus mõlemal jalal; kerge põlvede painutus. Kasutatakse kui pole kukkumisohtu. (lk13) 2) Põhiasend – nagu kõrgasend, aga põlved rohkem kõverdatult ja kerge kere ettekalle; käed veits kehast eemal (lk14) 3) Telemark – üks jalg põlvest 90o , teine taga kõverdatult; käed puusade juures kehast
cumbia ja Puerto Rico bomba. Sellele rütmikokteilile on Ameerika muusika hoogu ning vitaalsust lisanud dzässi ja roki mõjud. Tulemuseks on joovastav segu täis elu ja rõõmsameelsust. Hispaania sõna salsa tähendab kastet, aga muusikud peavad silmas pigem vürtsi. Salsa jõudis esmakordselt areenile 1960ndatel USAs, selle vallutustööd kinnitas 1988.aastal ilmunud film ,,Salsa". See on tants, kus keha töö on vähemalt sama tähtis kui sammud, kui mitte rohkemgi. Ladina-Ameerika tantsud, eriti Kariibi päritolu tantsud on keerulised. Need on saanud mõjutusi pärismaalastelt, Hispaania kolonisaatoritelt ja Aafrika orjadelt, keda sisse veeti. Aafrika orjadelt pärinevad keerulised trummi- ja rütipillimustrid ning sirge kehahoid, mis oli oluline igaühele, kes pidi pea peal nõusid kandma. Selles tulenevalt hoitakse Kariibi päritoluga tantse tantside õlgu ja pead liikumatult nii kaua kui võimaoik.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid