Hüdropidurid (0)

Põltsamaa Ametikool
Hüdropidurid
A2
Sami Laasi
Kaarlimõisa 2010
Sisukord
1. TRUMMELPIDURID ...………………………………………………………3
1.1 Pidurimehhanism…………………………………………………………….3
1.2 Põhiosad……………………………………………………………………..3
2. KETASPIDURID ..............................................................................................4
1.1 Pidurimehhanism.............................................................................................4
1.2 Põhiosad..........................................................................................................4
3. SEISUPIDUR …………………………………………………………………8
3.1 Mehhaaniline seisupidur…………………………………………………......8
3.2 Elektrooniline seisupidur…………………………………………………….9
Sissejuhatus
Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks.
1. Trummelpidurid
1.1 Pidurimehhanism
Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on peasilinder koos pedaaliga , hüdrovaakumvõimendi.
1.2 Põhiosad:
Kaks hõõrdkattega varustatud klotsi , pidurikilp, tugisõrmed, töösilinder, kolbide terastõukurid, tagastusvedrud, kolb , piduritrummel, hüdrovaakumvõimendi, torustik .
Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi . Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid.
Trummelpidur osadena
T Mootori võllile kinnitatud pöörlev ketas 1, mis vedruga 2 surutakse vastu ketast 4, mille külge on kinnitatud elektromagnetid 3. Elektromagneteid nagu ka liuguritena töötavaid tikkpolte 5 on kolm, nad on paigutatud sümmeetriliselt teineteise suhtes 120 nurgakraadise nihkega. Ketas 4 saab vabalt liikuda liuguritel. Elektromagnetite ( mootoriga üheaegselt) sisselülitamise järel kettale 4 kinnitatud ankrud tõmbuvad elektromagnetite vastu, vedru 2 surutakse kokku ning piduriketas saab vabaks. Mootori ja magnetite väljalülitamisel surub vedru 2 pöörleva ketta taas ketta 4 ja mootori otspinna vahele ning pidur rakendub.
rummelpidur
2. Ketaspidurid
1.1 Pidurimehhanism
1.2 Põhiosad
Ketaspidur koosneb:   
• Piduriketas
• Pidurisupport
• Piduriklotsid
 
Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu.

Pidurikettad
Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulunud ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse küsige alati müüjalt minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud.
Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetate piduriketast, siis pidage silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. Uus ketas teenib kindlasti paremini kui ta "sisse sõita".
Piduriklotsid
Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjalide kohta kehtivad autotööstuses SAE normid. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest , pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur .
 
Mõned näited selgitamaks, mida takistusteguri väärtus tähendab:
0.1
 Märg jää
0.2 - 0,3
 Lumi
0.5
 Märg asfalt
0.8 - 0.9
 Uued rehvid ja uus asfalt
1
 Ei saavutata kunagi
Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini , päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite  "häälitsemine" ei ole ohtlik. 
Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub. Niisugused klotsid on targem kohe välja vahetada.
Klotsi ja ketta vahelisele tööpinnale on sattunud õli, mis pidurdades tekkiva kuumenemise käigus muudab klotsi pinna libedaks. 
Vastvahetatud piduriklotsid tuleb alati "sisse sõita". Sissesõiduna peaks võtma normaalset sõitu umbes 500 km jooksul, kus välditakse avariipidurdusi ja pidurite töötamist suurel koormusel. Juhul kui vahetusse ei ole läinud piduriketas on sellel kindlasti juba märgatav kulumine . Paigaldatud uued klotsid peavad sobituma vanadest klotsidest jäänud pinnale.
 
Kuigi klotsid on väliselt täielikult identsed kuid erineva tehasetähisega ei tohi neid omavahel vahetada!
 
Pidurivedelik
Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav , et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. DOT standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult.
Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on:
ALLA 165 Cº -SÕIDUKEELD!     
Vahetage pidurivedelik koheselt! Pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur, keemistemperaatuur on  liiga madal!
ALLA 175 Cº -VAHETA LÄHIAJAL!
Pidurivedelik on veel kasutatav.
Üle 175 C°  on  korralik pidurivedelik.
Vaheta juhul, kui õli on vanem kui 2 aastat.
Scania 4700 pidurivoolik
Kasutatakse autode suruõhu pidurisüsteemides.
Tähistatud, SAE J 1402 A normidele vastavalt valmistatud erivoolik. Väliskummikiht talub hästi ilmastikumuutusi ja teehooldussoolasid. Sisekummikiht on painduv ja kindel kloropreen, millel on ka polüestrist tugevduskiht.
Kinnise sadulaga pidurimehhanism
3. Seisupidur
Seisupidur kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt.
3.1 Mehhaaniline seisupidur
1. Tagumine tross ; 2.tagumine trummelpidur; 3. Tagumine ketas; 4. Eesmine piduritross; 5. Pidurihoob

Seisupidurid hüdropidurites ehk käsipidur

Seisupidurid võivad olla oma konstruktsioonilt erinevad. Tavaliselt on nad mehaanilise ajamiga (trossid). Pidurimehhanism võib olla ühes tükis seisupiduri omaga või konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad.
Näiteks ketaspidur sõidupiduriks, ja seal see trummelpidur seisupiduriks.
Girlig süsteem:
Seal toimub trumli ja klotside kulumise reguleerimissüsteem automaatselt. Tööpõhimõte seisneb selles, et kahe klotsi vahel paikneb reguleeritava pikkusega varras . Varras on tehtud kaheks osaks ja kroonmutrit keerab käsipiduri trossi külge monteeritud nurkhoob.
Bendix süsteem:
Seal toimub samuti pilu reguleerimine automaatselt. Selleks on hoova (4), plaat (4) alumine ots hammastatud sektoriks, mis on hambumises klipats 5-ga, mida hoiab vedru. Kui tõmmata trossist 11 hooba 14 ning sellega liigutab vaheplaadi 1 kaudu plaati 3, mis omakorda surub teist klotsi 7 vastu trumlit. Kui pilu on ettenähtust suurem, siis käsipiduri vabastamisel tõmbeplaat 1 plaati 3 alumist tsentri poole võttes hambumises uue asendi.
VW kasutab klotside vahelise hoova pikendamiseks kiilu .
Kui taga kasutatakse sõidupiduriks ketaspidurit siis võib olla selle töösilindri sisse monteeritud isereguleeriv seade, kus töösilindri kolbi on keeratud keermestatud puks, seda tõukab tõukur 6, mis omakorda liigutab plaati 7. Kui klotsid/kettad kuluvad, siis jalgpiduri vajutamisel võtab keermestatud puks uue asendi.
3.2 Elektrooniline seisupidur
Elektrooniline seisupidur on loodud autode disainimisvõim aluste avardamiseks ja sõidu lihtsamaks ja ohutumaks muutmiseks. Elektrooniline parkimispidur võimaldab lihtsalt sooritada ka tõusul kohaltminekuid. Elektroonilise parkimispiduri aktiveerib nupuvajutus, piduriklotsi vastu ketast surub elektrimootor , mis on kolmekäigulise ülekandega, mille ülekandearv on 1:50. Elektrimootori hammasratas on väiksem ja keermega kolvi tõukuri hammasratas on suurem, ülekandemehhanism ja elektrimootor on ühendatud hammasrihmaga. Loksplaadil ja hammasrattal on erinev hammaste arv Keermega liikuv kolb moodustab viimase ülekandefaasi.
Elektroonilise seisupiduri nupp
3.3 Autopidurite tehnohooldus
Kuidas õhutada autopidureid

• Fikseeri auto, et tagada ohutus (kasuta tõkiskingi või klotse rataste all), mootor seisma, esimene käik sisse, käsipidur peale.
  
• Ava kapott ja leia pidurivedeliku anum, lisa pidurivedelikku nii, et vedeliku tase oleks kõrgemal normtasemest. Anum ei tohi pidurite õhutamise ajal tühjaks saada. Ole kindel, et kasutad sama tüüpi pidurivedelikku, mis autol juba kasutusel on.
  
• Õhutamise järjekord: parem tagumine, vasak tagumine, parem esimene, vasak.esimene.
  Paigalda tungraud valitud ratta juurde ja tõsta auto üles ning eemalda ratas.
  
• Leia pidurinippel (õhunippel) ja eemalda selle kummist kate (kui on). Paikneb tavaliselt klotside taga lähedal kohale, kus pidurivoolik läheb pidurikolbi.
  
• Vali õhutuskruvile sobiv mutrivõti. Kata õhutusnippel tihedalt plastiktoruga. Toru teine ots aseta anumasse , kuhu õli voolama hakkab. Toru ots peab õhutamise lõpus jääma õli sisse, et õhk vahele ei pääseks, teine ots peab tihedalt nipli otsas olema.
  
• Lase paarilisel piduripedaali mõned korrad pumbata ja jalg pedaali vajutama jätta.
  
• Ava õhutuskruvi ja hoia seda avatuna mõne sekundi jooksul, seejärel sulge kruvi. Lase paarilisel pedaal üles lasta.
  
• Vaatle torus olevat pidurivedelikku, et seal ei oleks õhumulle. Kui on, korda punkte 7-8.
  
• Kuivata õhutuskruvi ümbrus õlist ja puhasta piduripuhastajaga.
  
• Pane ratas tagasi alla ja eemalda tungraud.
  
• Vajadusel lisa piduriõlianumasse õli, et õlitase oleks kõrgemal normtasemest.
  
• Korda õhutusprotsessi iga ratta juures.
  
• Kontrolli piduri pidavust, vajutades tugevalt pedaali alla ning kontrollides õhutuskruvide ümbrust, et kuskilt ei lekiks.
  
• Pumpa piduripedaali korduvalt, kuni pedaal hakkab täiesti ülevalt võtma.
  
• Käivita mootor ja testi pidureid kõrvalisel alal enne teele sõitma minekut.
  

11