Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt (0)

1 Hindamata
Punktid
  • Sisejuhatus


    Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia ), kognitiivsed ( amneesia , apraksia, agnoosia ) ja emotsionaalsed häired ( depressioon , apaatia , agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni.
    Patsientidel, kellel puudub rehabilitatsioon insuldijärgselt toimub funktsioonide järkjärguline langus ning nad pikkema aja jooksul või kogu elu vajavad kõrvalabi ja hooldust (Rakhmatullina & Ibragimov, 2012). Üheks peamiseks eesmärgiks insuldi rehabilitatsioonis on ennetada kukkumisriski ning suurendada iseseisvust igapäevategevuste sooritamisel (Gialanella et al., 2013). Kognitiivse ja motoorse tegevuse omavahelist häirumist on seostatud probleemidega insuldist taastumisel, tasakaalu probleemide ja kukkumisriskiga (Hyndman et al., 2009).
  • Harjutuste programm


    Kodune harjutuste programm esimese aasta jooksul peale insulti aitab märkimisväärselt parandada patsiendi toimetulekut igapäevategevustega ning vähendavad igapäevategevustega toimetulekuvõime alanemise riski peale haiglaravi lõppu. Kodune taastusraviprogramm on enamasti ka eesmärgispetsiifilisem kui raviasutuses pakutav traditsiooniline teenus. Ühel päeval patsinet peab tegema vähemalt 45 minuti jooksul soovitatud harjutused. Vastav treeningu programm koostatakse patsiendile individuaalselt, arvestades patsiendi kaasuvaid haigusi ja funktsionaalseid piiranguid (Pürg et al., 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist.

    2.1 Motoorse funktsiooni parandamine


    Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik . Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika ) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale; kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011).
    Seismine on üleraske ülesanne patsiendiks hemipareesega, kuna ainult üks keha pool töötab korrektselt. Õppimise alguses seismine võttab kogu patsiendi tähelepanu, seetõttu tuleb minimaliseerida välimiste häirivate tegurite mõju. Patsiendil õpetakse kandma keharaskust ühelt jalalt teisele. Treenimine kestab 20 minutid 1-3 korda päevas, järg-järgult suurenedes aega. Kui seismise oskused on paranenud võib teha keerukamaid harjutusi: seistes teha kehatüve pööret; seistes võta esemed eest, ülevalt, külgedest; teha sammud ette, taha, külgedele (Prokopenko et al., 2009).
    Aeroobne treening omab positiivset mõju kerge kuni mõõduka motoorse defitsiidiga insuldihaigetel. Insuldi postakuutses faasis (6 näd - 6 k peale insulti) on patsientidel näidustatud tegeleda regulaarselt aeroobse treeninguga (Pürg et al., 2011).
  • Harjutuste näidiskava


    Allpool on toodud harjutused, mis on orienteerunud inimestele kellel on kerge kuni mõõduka insuldi raskuaste.
  • Peenmotoorsed harjutused, mis aitavad taastada pareetilise käe funktsiooni (joonis 1).
    Joonis 1. Erinevad harjutused peenmotoorika taasmamiseks.
  • Passiivsed harjutused aitavad ennetada kontraktuure pareetilises jäsemes. Patsient liigub pareetilist jäseme aitades terve jäsemega täieliku liigese liikuvuse ulatuses (joonis 2, 3, 4) http://www.stroke-rehab.com/passive-range-of-motion.html (8.12. 2017 )
    Joonis 2. Patsient paneb oma labakäed kokku. Hoides käed otse, tõstab abaluud aluspinnalt , abistades terve käega pareetilist kätt. Korrata 5-10 korda.
    Joonis 3. Patsient paneb oma labakäed kokku. Painutab kätt küünarliigeses ja toob tagasi algasendisse. Korratakse 5-10 korda.
    Joonis 4. Patsient paneb oma labakäed kokku. Viib sirget käed üle pea ja toob tagasi algasendisse. Korratakse 5-10 korda.
  • Dünaamilist istumistasakaalu ning pareetilise käe toefunktsiooni harjutamiseks kasutatakse aktiivseid harjutused (joonis 5, 6, 7) http://www.stroke-rehab.com/balance-exercises.html (8.12. 2017 ).
    Joonis 5. Toetamine küünarnukkile.
    Joonis 6. Paremat kätt viimine üle keskliini vasakule, vasakut kätt viimine üle keskliini paremale. Korratakse 5-10 korda.
    Joonis 7. Tõustmine püsti ning istumine tagasi. Korratakse 5-10 korda.
  • Seistes kasutatakse aktiivsed harjutused, et viia keharaskust pareetilisele alajäsemele (joonis 8, 9, 10) http://www.stroke-rehab.com/Leg-Exercises.html (8.12.2017)
    Joonis 8. Terve jala eemaldamine (korratakse ka pareetilise jalaga). Korratakse 5-10 korda.
    Joonis 9. Terve jala viimine tahapoole (korratakse ka pareetilise jalaga). Korratakse 5-10 korda.
    Joonis 10. Laskumine poolkükki asendisse. Korratakse 5-10 korda.
  • Kokkuvõte


    Insult on väga raske haigus ja on väga oluline teha kehalist harjutusi pärast akuutse haiguse faasi möödumist, kuna nad aitavad kiirenimi taastada häiritud funktsiooni ning iseseisvalt hakkama saama igapäevategevustega. Isegi pärast haiglaravi patsiendid peavad sooritama kodune harjutuste programmi. Programm koostatakse individuaalselt, võttes arvese patsiendi seisundi, kaasuvaid haigusi ning insuldi raskusastme. Programmi sooritamine peab olema süstemaatiline. Patsient ning tema terapeut võivad ise valida suurest hulgast kõige sobilikumad harjutused, kuid nendel peab olema kindel eesmärk, mis aitab taastada funktsiooni.
    Harjutuste sooritamise ajal tuleb jälgida, et:
    • Keharaskus jaotub võrdselt pareetilise ja terve jäseme vahel;
    • Pareetiline kehapool aktiivselt osaleb harjutuste sooritamisel;
    • Ei ilmu kompensatoorseid liigutuste mustreid ;
    • Kui tekkib väsimus, hingeldus , valu, tugev peapööritus katkesta tegevusi;
    • Pingutamisel – väljahingamine, lõdvestamisel – sisehingamine;
    • Harjutuste vahel teha pausi, et kahjustatud kehapool puhkaks.

  • Kasutatud kirjandus


  • Kosivtsova O. Patient management in the recovery period of stroke . Neurology, Neuropsychiatry, Psychosomatics 2014;(4):101–105. (In Russian )
  • Eesti Neuroloogide ja Neurokiruurgide Selts (ENNS). Mis on insult? Insuldi sümptomid. Tervisedensuse teabeleht Tervist.
    https://intra.tai.ee//images/prints/documents/130736155425_Tervist_nr6.pdf (8.12.2017)
  • Gialanella B, Santoro R, Felucci C. Predicting outcome after stroke: the role of basic activities of daily living . Eur J Phys Rehabil Med 2013;49:629-637.
  • Hyndman D, Pickering R, Ashburn A. Reduced sway during dual task balance performance among people with stroke at 6 and 12 months after discharge from hospital . Neurorehabilitation and Neural Repair 2009;23:847-854.
  • Murray K. Stroke Rehab: A Guide for Patients & Caregivers 2017.
    https://manyebooks.org/download/stroke_rehab_a_guide_for_patients_and_their_caregivers.pdf
  • Rakhmatullina E, Ibragimov M. Principles of restorative treatment post-stroke motor deficit. Practical Medicine 2012: 66-69 (In Russian)
  • Samosyuk I, Flomin Yu, Samosyuk N, Plontkovskaya. Motor recovery after stroke: neurophysiological basis and targets for rehabilitation intervention. International Neurological Journal 2012; 8(54): 9-19 (In Russian)
  • Prokopenko S, Mrzeiko E, Arakchaa Ye, Gladkih N. Analytic gymnastics as a method of rehabilitation of patients after stroke 2009. (In Russian)
  • Pürg K, Lukmann A, Tammik T. Insuldi taastusravi Eesti ravijuhend 2011.
    http://www.etas.ee/wp-content/uploads/2012/02/INSULDI-TR-JUHIS-2011-vers-06.02.12.pdf (8.12.2017)


  • Vasakule Paremale
    Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt #1 Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt #2 Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt #3 Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt #4 Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt #5 Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt #6 Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt #7 Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt #8 Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka insuldi järgselt #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaOnika Õppematerjali autor
    Näidis harjutuste programm insulgi järgses taastumises.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt-kodune harjutuste programm
    11
    docx

    Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm

    TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika Tartu 2017 Sisukord 1.Sisejuhatus...................................................................................

    Geodeesia
    Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
    102
    pdf

    Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

    Surve all olev luu on veel valulik ning röntgenpildil on veel nähtav murru joon. Kuni luu pole täielikult paranenud, ei tohi kanda kogu keharaskust vigastatud jäsemele ning vajalik võib olla ka väline tugi. • Stabiliseerumine: luu täielik paranemine, kus murru piirkonnas pole luu liikumine võimalik. Röntgenpildilt pole näha murrujoont, sest luu trabeekulid ületavad piirkonna, kus oli murd. Nüüd võib alustada täieliku funktsiooni taastamisega, ilma et tekitaks kahju luumurru piirkonnale. Luu on täielikult paranenud ning omab murrueelset tugevust. Vaatamata sellele, et paljud allikad ei anna täpset ajaskaalat luumurdude paranemisel, eksisteerivad mõned üldjuhised. Tabel 1 toob välja normaalse luu korral keskmised ajad kalluse ja stabiilsuse tekkel. 3

    Füsioterapeut
    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    148
    docx

    NEUROPSÜHHOLOOGIA

    Info see täidesaatev (eksekutiivne prk). Nt sünnapidu planeerimne (niipalju alaasju on siin vaja levib elketrilisel ja keemilisel teel. Kui need on aktiivsed (neuoronid siis), see ongi õppimise planeerida). Meil tuleb see suht automaatselt tavaelus. Aga Frontaalsagar kasutab infot,mis ja meeldejätmise ehk salvestamise alus. meil on ja siis suudamiegi tegevuse kava moodustada. Aga selle funktsiooni kahjustusega inimene siis annad talle reeglid ette aga ta rikub kohe reegleid, sest ta ei saa ilma. Ehk nad ei Ajutrauma korral on mälufunktsioon kahjusttaud, aga .....trauma korral kahjustatud püsi reeglites. tähelepanu (8. Min). Frontaalsagar tegeleb ka töömäluga. Kui teile asi meeldib, tegelete

    Psühholoogia
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    Neuropsühholoogia kordamisküsimused
    29
    docx

    Neuropsühholoogia kordamisküsimused

    Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex -

    Bioloogiline Psühholoogia
    Spordi üldained 1 tase
    139
    pdf

    Spordi üldained 1.tase

    Ena- teel, hormoonide miku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud ühtaegu nii närvi- kui ka vahendusel endokriinsüsteemi kontrollile. STRUKTUURI JA TALITLUSE VASTAVUSE PRINTSIIP Organismi koostis- osade struktuuri ja Inimorganismis on kõigil tasanditel rakust organsüsteemini võrdlemisi hõlpsasti nende funktsiooni märgatav struktuuri ja talitluse vastavus, sobivus. Näiteks inimese liikumisvõime vastavus on inime- põhineb lihassüsteemi talitlusel. Kogu lihassüsteemi ülesehitus, alates raku or- se keha ülesehituse ganellidest ja lõpetades lihaskonna kui tervikuga, on maksimaalselt sobiva struk- üldkehtiv printsiip. tuuriga selle funktsiooni täitmiseks. Kuigi ka süda on lihaseline elund, on tema Sama üldkehtiv

    Inimeseõpetus
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    ....................................................................................86 Kasvamine................................................................................................................88 Toitmine................................................................................................................90 Magajast uurijaks.....................................................................................................91 Motoorse arengu etapid ja põhimõtted.................................................................92 Jämemotoorika ja peenmotoorika areng...............................................................93 Motoorse arengu tähendus kogu arengule............................................................95 Sümbolid..................................................................................................................96 Mõtlemine............................................

    Arengupsühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun