KUI MINA OLEKSIN JUHT (0)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Ametnikutöö osakaond
Meery-Heleen Pikkor
SR118
KUI MINA OLEKSIN JUHT
ESSEE-REFERAAT
Juhendaja :Laine Simson
2012
KUI MINA OLEKSIN JUHT
Mina kui juht? Hetkel ei kujta ma ennast ette juhina. Olen alles noor ja omandan edaspidiseks eluks vajalikke teadmisi. Juht peab olema julge, hea suhtleja, tundma arvutiprogramme, juhatama koosolekuid, korraldmama meeskonnatööd, omab motiveerimisoskust ja peab tundma ümbritsevat keskkonda. Minu isiklikult puudub julgus esineda. Aga iga juht peab oskama esineda oma meeskonna ees.
Kes on juht? Juht on inimene kes juhib mingit teatud organisatsiooni. Juht peab olema enese suhtes organiseeritud ja töötajate suhtes aus. Organiseeritud tähendab seda, et ta ei hüppa pidevalt ühelt jalalt teisele, ei tekita segadust, juhib mõtestatult. Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. Juht peab juhtima. Hea juht on inimene, kes suudab oma ego vajadusel alla suruda, arvestab teistega ja kohtleb kõiki võrdselt. Juht peab suutma inimesi motiveerida. Kui juhil on kõik need omadused ja oskused, saab temast hea juht, aga kahjuks mulle ei meeldi olla esikohal, pigem ma võiksin olla juht kellel on omakorda veel juht.
Kui ma peak olema juht siis oleksin demokraatlikum juht, kes eelistab dikteerimise asemel võimu alluvatega jagada ja tugineda meeskonnatööle. Suur osa tema ajast kulub rollide selgitamisele ja heade suhete loomisele ning säilitamisele. See aga ei takista juhti olemast samal ajal otsustav ja iseseisev. Selline juht kiidab tingimusteta, suutes samaaegselt säilitada otsekohesus . See juhitüüp on kindlasti alluvate lemmik, sest talle omistatakse väga palju positiivseid omadusi, alustades inimlikkusest ja austusest ning lõpetades õigluse ja rahulikkusega. (1:121) Olen arvamusel, et dikteeriv juhtimissüsteem ei vii nii heale koostööle. Kui töökeskkonnas on vabam õhkkond, siis ka töölised tunnevad end vabamalt ja töö sujub paremini. Minu enda ettevõttes on hetkel nii, et meie juht jätab palju asju meile rääkimata ja üldse on vähe suhtlust ja tänu sellele on tihti infosulg ning meie ei tea asjadest mida oleks vaja meil teada. Sellepärast ma ka eelistan seda juhtimisstiili . Hetkel käin praktikal Sisekaitseakadeemia kolledžis ja see on küll riigiasutus , aga juhid on väga mõistvad ja sõbralikud.
Organistatsiooni edukus tuleneb inimeste koostöö tulemustest. Organisatsiooni tulles on igal inimesel oma eesmärgid.
Firma edukus sõltub sellest, kui hästi need ettekujutused kattuvad. Juhi roll on alluvaid selles aidata. (1:9). Arvan, et iga ettevõtte juhi kohustuste hulka kuulub see, et oma firma töötajaid tuleb innustada ja toetada. Tänu sellele näevad nad oma töö resultaati, on innustatud iseseisvalt mõtlema, saavad võimalusi oma oskuste arendamiseks, on kuulatud, on hinnatud oma edusammude eest ja nad on respekteeritud.(TCM) Iga inimene vajab seda tunnet , et teda respekteeritakse ja toetatakse. Kui see puuduks kaoks motivatsioon , ja kui ei ole motivatsiooni siis ka ei viitsita ja ei taheta tööd teha. Tööd ei tehta hea meelega, sealt tekkivad erinevad pinged ja see viib firma edukust alla. Ja kindlasti ei jää see märkamata
klientidel.
Minu ettevõttes oleks tähtsal kohal;

• teotavus ja innustamine- saavad võimalusi oma oskusete arendamiseks, on innustatud tööst, on hinnatud oma edusammude eest, on informeeritud, on innustatud iseseisvalt mõtlema
  
• positiivne eeskuju – tunnen oma tööd, tagan töö tulemuslikkuse oma asutuses, tegevuse kulgemine plaanipäraselt, oskan järjestada tegevusi, otsin pidevalt uusi teid ja võimalusi, et paremaid tulemusi saavutada
  
• inimestega suhtlemine – konsulteerimine enne otsuse langetamist oma töötajatega, annan õiguse teatud tähtsate otsuste tegemisel ja töötajad jagavad oma arvamusi ja nõuandeid meelsasti
  
• kuulamine ja informeerimine – iga tööline soovib olla informeeritud, kasutan informeerimist selleks, et töötajad oleksid huvitatud oma tööst, pakun töötajatel võimalust osaleda otsustamisel , leian aega kuulamiseks, ma kuulan oma töötajaid nagu üks profesionaal teist
  
• alluvate kohtlemine professionaalselt – oma alluvaid tuleb võtta nii nagu sa tahad , et sind võetakse, aga sama tuleb jääda diskreetseks.
  
• töötajate aregu võimalus – iga inimene on huvitatud oma tulevikust ja kui sa tahad teda oma ettevõttes hoida peab tal kindlasti olema areguvõimalus näiteks tõusta kõrgemale ametikohale. (TCM)
  

Ettevõttes kus ma hetkel töötad puuduvad enamus nendest eelnimetatud punktides, meie ettevõttes ei suhelda ja tänu sellele puudub meeskonnatöö. Kõik istuvad oma laudade taga ja teevad oma tööd, kontoris on väga pingeline õhkkond eriti siis kui sisse astub firma juht. Firma juht on alati stressis, et kõik on halvasti jne. Tänu kõigele sellele ei toimi ka koostöö. Oleks nii nagu ma eespool kirjutasin sujuks kõik poole paremini. Olen püüdnud koolist õpitut ka oma kontori poolel töötavatele inimsestele rääkida. Et kuidas töö sujuks paremini jne.
21. sajandil oodatakse juhtidelt uut moodi mõtlemist ja juhtimispüramiidi ümberpööramist. Püramiidi lõpus on töötajad, kes suhtlevad vahetult kliendiga. Juhtide roll on klienditeenindajaid toetada niiviisi, et kliendi vajadusi võimalikult paremini rahuldada. (1:19). See skeem näeb välja nii, et kõige all on tippjuhid kes toetavad juhti ja juht toetab klienditeenindajaid ja klienditeenindajad suhtevad klientidega. Mida parem teenindus on minu ettevõttes ja mida parem on klientide rahulolu, seda parem reklaam on see minu firma jaoks. Üks klient räägib teisele, siis teavad juba järgmised ja nii see edasi läheb. See on tasuta reklaam minu firma jaoks, ja minu klient ei tohi saada halba kogemust, minu ettevõttes.
Ideed ei vii end ise täide. Selle täideviimine nõuab oskuslikku ja kogenenud juhti. Juhil peab olema iseteadvust ja julgust järgida kurssi, mille ta arvab olevat õige. Jutt ei ole hulljulgelt pimesi edasitormamisest ega hasartmängija tasakaalutust kõige ühe kaardile asetamist. Jutt on pigem kainest, asjalikust ja paljukülgselt kaalutletud sammude asutamisest, kus siiski teatud oht, et kõik ei pruugi mitte nii korda minna, nagu seda algul arvati. Juhtimine ei ole ühelgi tasandil midagi iseenesest toimivat. Eesmärkide, tegevusjoone, kavade, otsuste jne tõhusus sõltub nende täideviimisest. Viimane omakorda sõltub suuresti juhi võimest oma alluvaid ning teisi asjaosalisi rakendada, neid tegevusele ajendada ning nende tegutsemistahet tõsta. Otsuse elluviimist ja tulemusi ei määra reeglina ära mitte juhi ainuisiklik otsus. Selleks on tarvis veel alluvaid. (2:80-81) Sooviksin juhtida firmat mis oleks edukas, ja et ta oleks edukas peavad minu töölised olemad edukas ja samamoodi mina. Oma töölisi valiksin erinavalt, lähtudes oma firma erinevatest valdkondadest ja kindlasti soovin oma firmasse tööle neid inimesi kes tõestavad, et nemad tahavad minuga teha minu firma jaoks tööd. Üks inimene võib ühtede omaduste poolest olla tugev, teiste poolest aga nõrk, teine aga vastupidi, kusjuures mõlemad võivad olla edukad.(3:109) Inimesed täiendavad teineteist, iga inimene ei saa olla täiuslik ja selleks on olemas teine inimene kes teda täiendaks. Samamoodi on ka suhetes nii ka töös. Minu ettevõttes saaksin hakkama mina oma tööliste valikuga, aga suuremas organisatsioonis võib tehniliste täitjate ja ka osa spetsialisteide puhul nende tausta selgitada ning otsuse nende paigutamise kohta langetada isikkoosseisu alal töötaja.(3:115) Kuna minu ettevõte arvatavasti ei ole nii suureulatuslik siis sellega saaksin hakkama mina või minu enda juht. Samamoodi kuulaksin oma kaastööliste arvamust.

„Juhtimis alused“

„Organisatsioon ja üksikisik“

„Organisatsioon ja juhtimine“ Raul Üksvärav