Tänapäevane Eesti köök (0)

Ave Kiiber
Tänapäevane Eesti köök
Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine „talupojaköök“ ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist.
Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub täpselt samamoodi nagu ka rõivamood. Tänapäeval pannakse väga suurt rõhku teraviljatoodetele. Leivad, saiad ja sepikud on kindlasti iga pere üks toidulaua osa nii nagu oli ka vanal eesti ajal. Kõige enam pannakse aga põhirõhk tervislikkusele ning „moodsatele“ roogadele. Tehakse palju putrusid ja värskeid salateid . Enamasti kasutatakse tänapäeval putrude keetmisel täisteratooteid, mis on tervislikumad ja puhtamad. Mis on alati meie toidulauale jäänud on aga pannkoogid , kui vanal ajal valmistati neid odrajahust, siis tänapäeval on käiku läinud nisujahu. Salatite puhul on enamasti aga armastatud koored asendatud kergete ja maitsestatud õlidega, mis jätavad selle õhuliseks ja kergeks. Kui, muidu valmistatakse erinevatest rohelistest maitsetaimedest kergeid hõrgutisi, siis üha enam kogub tänapäeval populaarsust ka püreejoogid- või söögid, mida valmistatakse püreestades. Püreerida on võimalik nii puu, kui juurvilju, erinevalt maitseelamuste soovidest.
Armastatuimaks loomaks eestlastele on alati siga peetud. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadseks roaks on mulgikapsad ehk hautatud kapsas kruupide ja rasvase sealihaga , mis annab jällegi omapärase maitseelamuse. Sageli tuuaksegi välja Eesti köögi rahvustoiduna seapraad , hapukapsad ja ahjukartulid, mis on saanud peaaegu, et igapäeva toiduks meie söögilaual ning mille traditsioon on välja jõudnud ka meie tänapäeva Eesti kööki.
Samuti on siiani populaarsust hoidnud erinevad vorstitooted , mida kasutatakse saia, leiva või sepiku katteks. Kui muidu süüakse keeduvorste, suitsuvorste ning erinevaid suitsutatud vorste, siis suvisel ajal on väga populaarseks ja üha enam tõusvaks trendiks grillvorstid. Jõulude ajal on kindlasti iga pere söögilaual endiselt verivorstid, mis juba oma lõhnaga tekitavad omamoodi meeleolu. Ei puudu jõululaualt ning ka igapäevaelus, igapäevaelus küll vähem, aga sült laualt. Sülti söödi nii vanal ajal, kui ka tänapäeval, üldjuhul on see omane vaid Eesti köögile.
Lisaks eelnevatele toitudele on nii vana aja Eesti kui ka tänapäeva Eesti toiduks metsaseened. Armastatuim igapäevaroog on kindlasti hapukoore seenekaste , sellele lisaks armastatakse ka igasuguseid seeneroogasid ning purki pandud marineeritud seeni.
Kindlalt ja suure au sees on püsinud nii vana aja köögis kui ka tänapäeva Eesti köögis kartulitoidud. Enamjaolt on meie kõigi igapäeva toiduks kartul , sellele lisandub kas tavaline jahukaste, koorekaste või erinevad külmad kastmed. Ka vanal ajal söödi palju kartulit ning jahukastet. Kartul on enamike toitude valmistamise aluseks, võimalik on teha tavalisi keedu - või ahjukartuleid, erinevaid pajaroogasid ning hautisi, lisaks on kartul ka enamike suppide lahutamatu koostisosa.
Tänapäeva Eesti köögis on üsna tõusvateks trendideks ka kiirtoidurestoranid ning kohvikud . Pakutakse sõbralike hindadega erinevate maitseomadustega kebabe, pizzasid, värskeid saiu, salateid, magustoite ning erinevaid jooke .
Jook, mis on siiani trendikas on kindlasti piim. Seda juuakse kõige sagedamini küll putrude kõrvale või pannakse putrude peale, kuid võidakse ka juua lihtsalt erinevate toitude kõrvale. Nii nagu eelpool mainitud kartul, on ka piim väga universaalne toiduaine, seda kasutatakse, erinevate taignate, kastmete, suppide ning magustoitude valmistamisel. Piimast saab teha ka kohupiima, mis on suurepäraseks „kaaslaseks“ kartulite kõrval.
Kokkuvõtteks saan öelda, et siiski on alles ka väga palju vana aja traditsioonilisi toite, mida süüakse ka tänapäeva Eesti köögis suurel määral, ehk on nad siis miskitmoodi „uues kuues,“ kuid meie toidulaualt nad kadunud ei ole ja loodetavasti jäävad püsima siia kauaks -kauaks.
2