Tänapäevane Eesti köök (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Mille poolest erineb tänapäeva Eesti köök varasemast?

muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub täpselt samamoodi nagu ka rõivamood. Tänapäeval pannakse väga suurt rõhku teraviljatoodetele. Leivad, saiad ja sepikud on kindlasti iga pere üks toidulaua osa nii nagu oli ka vanal eesti ajal. Kõige enam pannakse aga põhirõhk tervislikkusele ning ,,moodsatele" roogadele

Köögi õpetus

9

doc

Eesti rahvusköök

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Eesti rahvusköök Referaat Juhendaja: Ruth Muru  Särevere 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...............................

Toiduainete õpetus

11

docx

EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA

EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab

Kultuurilugu

14

odt

EESTI TOIT

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TOIT Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 EESTI TOIDUKULTUUR..........................................................................................................4 MIS ON EESTI TOIT?...............................................................................................................5 MUISTSED KOMBED..............................................................................................................7 TOIDULAUD TÄNAPÄEVAL..................................................................................................8 TÜÜPILISED EESTI TOOTED.................................................................................................9

Rahvusköögid

652

pdf

Asjaajamise alused

9. Töökorralduse alused toitlustuses 263  Teenindusruumid ja teenindusprotsess 263  Töökorralduse põhimõtted teenindussaalis 265  Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269  Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277  Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277  Tähtpäevatoidud 282  Kaasaegne Eesti köök 286  Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297  Usundid ja toitumiskultuur 297

Analüüsimeetodid äriuuringutes

26

doc

Talurahva toidud

....................................................... 25 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................... 26 4 SISSEJUHATUS Andmed eestlaste vanematest argi- ja pidupäevatoitudest kuni XIX sajandi keskpaigani on võrdlemisi napid. Talurahva elatustase oli väga madal, igapäevane toit vilets ja kasin. Majanduse arenemist eesti külas pidurdasid valitsevad teoorjuslikud suhted. Toitlusolud hakkasid vähehaaval paranema alles XIX sajandi keskpaigast seoses 1849. ja 1856. Aasta talurahvareformidega. Järkjärguline üleminek raharendile ja talude päriseksostmine suurendas talurahva rahavajadust, mis sundis neid talumajapidamistes ümberkorraldusi tegema. Põllumajanduses mindi üle mitmeväljasüsteemile, arenes karjakasvatus. []

Ajalugu

18

rtf

Kama

KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud ­ puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus

Bioloogia

26

docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Kohupiimajuustu ehk sõira valmistamiseks segatakse kohupiim keeva piima sisse ja kuumutatakse aeglaselt, kuni vadak eraldub. Saadud mass nõrutatakse sõelal, lisatakse sellele või ja kuumutatakse aeglaselt ühtlase massi tekkimiseni. Seejärel lisatakse lahtiklopitud munad ja maitseained- sool ja köömned. Massi kuumutatakse mõni minut ja asetatakse külma veega niisutatud vormi nõrguma. Sõira serveeritakse suupistena, see sobib ka võileivakatteks, Sõir on eesti rahvustoit. Keedetud kohupiimaroad-Kohupiimaklimpide ja kohupiimapallide valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiima hulka lahtiklopitud munad, jahu või mannat, soola, suhkrut, köömneid või tsitrusviljade riivitud koort. Võib lisada ka sulatatud võid. Saadud tainast vormitakse klimbid, Vormida võib kahe lusika abil. Kohupiimaklimpe ja ­palle keedetakse vähese soolaga maitsestatud vees. Klimbid ja pallid pannakse keeva maitsestatud vette ja keedetakse nõrgas kuumuses 4-5 minutit

Kokandus

Kommentaarid (0)