Kena keik e saarlaste sönastik
Kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav
Rihalne – rehealune
väljend ,
kena võib tähendada ni head kui
Piha – pähe (ei
halvustavat
suhtumist hakka piha, sidus
Paargu –
suveköök rätiku piha)
Elupealne –
pööning , katusealune, ülemine korrus
Kahjatsema –
Tuhlis –
kartul kahetsust tundma
Kupat tuhlid – koorega keedetud
kartulid Mütu – mitu
Nott – paks soust
Soo oma- sinu oma
Tuhlimoos – kartulisalat
Moo oma- minu oma
Leiges – kaalikas
Kessiku- kolmapäev
Nasv(a) – meremadalik,
leetseljak (siit ka
laupa - laupäev
kohanimi Nasva)
sahkamine- maa kündmine
Lember – remmelgas (pajuliik)
Palitu - jope
Kirs –
säde Interniit- eterniit
Tonger – piirivalvur
taherberi - lahja
õlu Öördama – manguma
timmerjaan –
pune (maitsetaim)
Nirku – mannerg, nõu
Kiilama – külma pärast
valutama (kui tuled sooja
Kõlk – kelk
tuppa )
Kartsas –
redel tuhliunik - kartulikoobas kartuli üle talve
Õl ekiha – õl enõu
hoidmiseks, enne keldri tulekut.
Kaju – kaev
tuhlikook - kartulikonks käsitsi kartuli võtmiseks
Maged – õllelinnased
raand – puuämber (toruga)
Tahelberi – teist korda läbi
aetud lahja õlu
mättima - ennast meikima
Soova(d) – õled või kadakad õllenõu põhjas
kört - vedel jahusupp
Rüga – puru
jörmane -
uimane Konterbant –
salakaup nonnima - vilets töö tegemine
Kasin –
napp , vähene
patsikakk - pannileib
Rillid –
prillid mekkima - maitsma
Laas – klaas
käkid - pal id(näiteks - odrajahupallid)
Kuväär - ümbrik
runntuhlis ja runnakas – mõlemad koortega
Pale – nägu (puhas pale, naer tuli
palge )
keedetud kartulid (väiksemad)
Kabelis – paljas (jalad olid kabelis kingade sees)
koost –
lusikas Lauh käis läbi –
halvatus sotu-
tobu Nirr – õlu (halvustavalt)
labu - heinakuhi
Juik – tihke kleepuv ollus nt mingi aine poolkuiv
Hirmus
tiidus on - väga ki re on
jääk
pätt- suss
Lõkitsema – tasakesi põlema
tutti ja
notti sööma- keedetud kartuleid soustiga
Liit, liida – pliit
sööma
Tarbline – tarvilik, vajalik
silk -soolaräim (aga see on üleüldine, mõni lihtsalt
Mõrts – kandevõrk, võrkkott nt
kaladele ajab vahel segi:))
Ära igama – üle elama, vastu
pidama (need
halge lappima - puid riita laduma
saapad igavad mu lapsed ka veel ära)
lidrane -
märg -porine, näit tee, kasutatakse ka ilma
Oort – äkitselt, ootamatult (hakkas oort valjusti
kohta- lidrane ilm (Sõrve poolt tulnud)
nutma)
toolikori- tooli seljatugi
Kare –
rohumaa , karjamaa
otsakont- laup
Varduid kuduma – varrastega kuduma
sokipõiseli- sokid
jalas , kingi pole
Tui – tuvi, sageli ka hellitusnimena (oh sa mu kulla
tuhlis- kartul
tui)
nott- jahukaste
Kaarid – villakraasid
ons- kas on?
Ihn – pehme li vakas kivi, mille peal hõõruti
Mulju- vajuta
teravamaks kangiotsa vms
Map tea- ma ei tea
Kõik kommentaarid