Keemia (1)

Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................. 3
Saamine.........................................................................................................4
Kasutusalad...................................................................................................5
Füüsikalised omadused.................................................................................6
Keemilised omadused...................................................................................7
Ohutus...........................................................................................................8
Kokkuvõte.....................................................................................................9
Kasutatud allikad.........................................................................................10
Sissejuhatus
Naatriumkarbonaat ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda , on anorgaaniline aine , valemiga Na2CO3 . Seda ainet kasutatakse argielus väga laialdaselt ning väga erinevatel aladel. Esineb tahkel kujul , hüdrolüüsi tõttu , on sooda lahus, tugevalt aluseline. Pesusooda on valge kristalne aine, mis esineb pulbrilisel kujul.
Saamine
Kuni 18. sajandini saadi soodat põhiliselt soodajärvedest ja merevetikate tuhast, hiljem ka puutuhast . Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem ja rohkem maha raiuma metsi, see mõjus aga loodusele ja keskkonnale väga laastavalt ja olukord muutus kriitiliseks. Ning et mitte hävitada looduslikku kooslust ja keskkonda hakati uurima kas oleks võimalik luua meetod, et valmistada tehislikku soodat.1719. a töötas Nicolas Leblanc välja , keedusoolast sooda saamisviisi (sulfaatmeetod).
Leblanci meetodi puuduseks oli aga see , et kõrvalsaadusena tekkis HCl , mis saastas õhku ja reostas veekogusid.
18. sajandi lõpul töötas Belgia keemik Ernst Solvay eduka soodasaamise meetodi, lähtudes keedusoolast ja ammoniaagist. Tulemused olid väga edukad , ning seda hakatigi kasutama:
Sadestunud lagundati kuumutamisel:
Kõrvalprodukte ( , ) saab uuesti kasutada.
Kasutusalad
Naatriumkarbonaadi üks põhilisi kasutus alasid on klaasitööstuses klaasi valmistamiseks. Kus kuumutatakse 1400 °C temperatuuril liiv, kriit, valge kvarts , vahel ka marmor ning naatriumkarbonaat. Seejärel saadud sulam jahutakase ja saadaksegi klaas. Seda tüüpi klaas on tuntud ka kui lubiklaas.
Naatriumkarbonaati kasutakse, kareda vee pehmendamiseks. Sooda on pesupulbrite , üks olulisi koostisosi just nimelt eesmärgiga muuta vett pehmemaks. Vee karedust tekitavad kaltium- ja magneesiumioonid , kuid aluselise soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks
Pesusoodat on tarvitatud ka meditsiinis, nimelt on seda kasutatud, ka soolatüügaste raviks, tänapäeval on see asendatud aga teiste viisidega üheks neist on näiteks soolatüüka külmutamine.
Samuti kasutatakse pesusoodat lahusena , koos pesuseebi lahusega maasika -jahukaste tõrjeks, see on keskkonda säästev ja väga loodussõbralik tõrje viis, kuna sellega ei rikuta elukeskkonda, ka kasutatakse naturaalset pesusoodat rasva eemaldamiseks ja desinfitseerimiseks. Täiendavat rakendust , leiab pesusooda ehk naatriumkloriid veel nahatööstuses, keraamika tootmises, tekstiilitööstuses.
Füüsikalised omadused
Naatriumkloriidi tihedus on 2.54 g/cm3 ( veevaba vorm). Pesusooda värvus on valge , ning see on tahke ,kristalne , hügroskoopne aine. Tugevus ja elastsus puudub , kuna aine esineb tavalislt pulbrilisel kujul. Kaltsineeritud sooda keemis temperatuur on 750°C ning sulamis temepratuur on 851° C (veevaba vorm) .Naatriumkloriidi molaarmass on 105.9884 g/mol (veevaba vorm). Pesusooda ei põle, ega ole kergelt süttiv . Samuti ei ole see aine plahvatus ohtlik, ega ei esine ka oksüdeeritavust.
Keemilised omadused
Naatriumkarbonaat lahustub vees väga hästi (217g/l temperatuuril 20°C). Naatriumkarbonaat on sool, koosnedes metalli- ja happejääkioonidest.
Naatriumkarbonaat reageerib :

Hapetega - tekib : uus sool + uus hape .

Alustega - tekib : uus alus + uus sool.

Metallidega – tekib : uus sool + uus metall

Sooladega - tekib uus sool + uus sool
Ohutus
Naatriumkarbonaat on mürgine , seetõttu mõjub ärritavalt hingamiselunditele ehk siis kopsudele , samuti ärritab silmi , ning mõjub kuivatavalt ja ärritavalt ka nahale. Üldiselt mõjub , pesusooda kõigile elusorganismidele, mingil viisil ärritavana. Eriti ärritavana mõjub , naatriumkarbonaadi pulbri tolm. Kasutades , seda ainet tuleks, ohutuse tagamiseks kanda kindaid , ning maski , et vältida tolmu või pulbri sattumist hingamiselundkonda.
Kokkuvõte
Naatriumkarbonaati ehk kaltsineeritud soodat, kasutakse väga mitmetes töösutsvaldkondades ning see leiab laialdast kasutatavust. Pesusooda on tahke, pulbrikujul aine , mis lahustub vees väga hästi , ning ei põle. Kaltsineeritud sooda , mõjub ärritavalt nahale ning hingamiselundkonnale, seetõttu tuleks selle ainega ümberkäies kasutada vajalikke kaitsevahendeid , ning kinni pidada ohutus reeglitest.
Kasutatud allikad

• www.ktk.ee
  
• en.wikipedia.org/wiki/Sodium_carbonate
  
• et.wikipedia.org/wiki/Naatriumkarbonaat
  
• www. folklore .ee/Tagused/nr22/ave.htm
  
• ak.rapina.ee/tairi/Taimekaitsepuuvilja-marjaaias/keskkonda_sstev_trje3.html
  
• www.dolceta.eu/eesti/Mod3/spip.php?article27
  
• de.wikipedia/org/wiki/ Waschsoda
  
• „Elementide Keemia“ Herki Karik Ja Kalle Truus
  

9