Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raps (0)

1 Hindamata
Punktid

Raps
Raps
• Raps ehk õlikaalikas.
• Metsikut esivanemat pole leitud.
• Arvatakse, et on tekkinud rüpsi 
ja  lehtkapsa  spontaansest 
ristlusest.
• Leheroseti perioodil sarnaneb 
rapsitaim kaalikaga.
• Seemned on rapsil mustad-
pruunid.
Kasvunõuded
• Mulla suhtes nõudlik kultuur.
• Eelistatud on huumusrikkad 
mulla, mille pH on 6-7 piires.
• Külvatakse augusti I poolel. 
• Külvikorras peab raps olema 
vähemalt 5 aastat vahet.
• Väetamisel anda lämmastikku 
60 kg N/ha  1 tonni saagi 
saamiseks.
Kahjurid
• Rapsi võivad kahjustada 
maakirp, hiilamardikas, varre- 
ja kõdra-peitkärsakas ning 
kapsakoi.
•  Enamlevinud  taimehaigused on 
valgemädanik, ristõieliste 
kuivlaiksus , jahukaste, 
tõusmepõletik, ristõieliste 
mustmädanik. 
Koristus  ja kuivatus
• Koristatakse siis, kui põld on 
hallika jumega.
• Seemne niiskus on 15-20% piires 
ja pruunikasmustad.
• Rapsi kuivatamise max 
temperatuur on 43  C.
  
• Kuivatakse niiskuseni 7-9%, 
pikemaks säilitamiseks 6%.
• Kuivatamisel ei tohiks niiskus 
langeda üle 10% päevas.
Üldised näitajad
• Seemneis on 36–50% õli
• Seemneil on  terav  kibe maitse
• Sordiaretusega on puudused 
kõrvaldatud
• 0-sort; 00-sort; 000-sort
• 10% kuivainet
• 2,5%  proteiini
• 1,6% toorkiudu
• kaltsiumi (2,2 g/kg)
• fosforit (0,5 g/kg)
Huvitavat
• Isotiotsünaat
• Kosmeetikas kasutusel
• Mängib suurt rolli  Kanada  mee 
toodangus
• Kasutatakse proteiini-rikaste 
toitude  valmistamisel
• Suurimad  kasvatajad  on Hiina, 
Kanada, India, Saksamaa, 
Prantsusmaa
Ajalugu
Mõnedel andmetel kasvatati rapsi 
Lõuna-Aasias ja Vahemeremaades 
juba ligi 6000 aastat tagasi
Esimest korda esineb inglise 
keelses ajaloos 14. saj. lõpus
1973 hakati Kanadas rapsi 
reklaamima
Algab sordiaretus - 1968 (0-sort); 
1974 (00-sort); 
Kasutus
• Söödaks
• Õli
• Biodiisel; määrdeaine; värvid; 
lakid
Olukord Eestis
• 2007: 70 000ha
2010: 98000ha; 129 600t; 
1322kg/ha
2011: 89000ha; 135 300t; 
1550kg/ha
TÄNAN KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Raps
  • Kasvunõuded
  • Kahjurid
  • Koristus ja kuivatus
  • Üldised näitajad
  • Huvitavat
  • Ajalugu
  • Kasutus
  • Olukord Eestis
  • TÄNAN KUULAMAST!
Vasakule Paremale
Raps #1 Raps #2 Raps #3 Raps #4 Raps #5 Raps #6 Raps #7 Raps #8 Raps #9 Raps #10 Raps #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor OkiDokiMoki Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

säilinud · Herne lehetud sordid ­ puuduvad ka abilehed · Determinantsed e. määratud kasvuga sordid - lõpetavad teatud arenguastmes õite moodustamise ja kasvu ning valmivad (uued keskvalmivad sordid) · Indeterminantsed e.määramata kasvuga sordid ­ jätkavad õitsemist ja kasvu pikal perioodil kuni põud või külm selle lõpetab Kaunviljade agrotehnoloogia · Koht külvikorras - eelviljaks sobib teravili, kuid ei sobi kaunvili ja ka raps · Mullad ­ soodsa niiskusreziimiga kergemad mullad , ph 6-7. Vältida kergeid ja raskeid muldi · Mullaharimine - tasane sügav künd, viimane harimine külvisügavuselt · Külviaeg ­ esimesel võimalusel, hilinedes väiksem saak, väiksemad seemned, vähem proteiini ja rohkem kahjureid · Kasvuaegne hooldamine . Pärast külvi rullimine. Äestamine enne tärkamist ja teine kord kui on 4-5 lehte. · Keemiline umbrohutõrje. · Haiguste ja kahjurite tõrje 22

Taimekasvatus
Taimekasvatuseksam
19
doc

Taimekasvatuseksam

1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliitik

Taimekasvatus
Taimekasvatuse eksam
18
doc

Taimekasvatuse eksam

1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliit

Kategoriseerimata
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

harimistarbeliste tööorganitega - valida sobiv harimistööde aeg - suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades NB! Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 ­ 15% - teravili 15 ­ 20% - hernes 30 ­ 35% - raps 40 ­ 50% - kõrrelised heintaimed 50 ­ 60% - põldhein 70% * 40 ­ 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 ­ 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne

Põllumajanduse alused
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil. Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist.

Taimekasvatus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun