Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Juniperus communis - Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Harilik kadakas kasvab meil enamasti 1–3 meetri kõrguse tugevasti haruneva oksise võralise kähara maadligi hoidva põõsana, harva kuni kümmekonna meetrini küündiva sihvaka kitsavõralise või mitmeharulise puuna, mis siis ka enamasti looduskaitse alla kuulub.
Jugapuu puit on pruunikaspunane, läikiv ja tihe, küllaltki hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele, mistõttu sobib hästi puuskulptuuride valmistamiseks (Jugapuu, 2011). Sobib treitoodeteks, väärismööbliks, piibukahadeks ja muusikainstrumentideks (Vaher, 2008). Jugapuust on tehtud rehapulki, vibusid, vankriratta kodaraid ning vesiveski vesirataste üleminekuhambaid ja muid tarbeesemeid (Vaher, 2008).
Juglans mandshurica - Paarikümne kuni 25 meetrise kõrgusega laiavõraline, tugevate okstega puu kasvab KaugIdas (Mandžuurias), Korea poolsaarel ja Põhja-Hiina laialehistes segametsades. Kasvatab kuni 1 m läbimõõduga tüve, mille koor on tumehall ja sügavrõmeline. Puud on nõudlikud valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes, kasvades paremini hästiõhustatud muldadel.
Jugapuu - Taxus Eesti looduslikus flooras on esindatud 3 okaspuude sugukonda: männilised 2 liigiga (harilik kuusk ja harilik mänd), küpressilised i liigiga (harilik kadakas) ning jugapuulised 1 liigiga (harilik jugapuu). Seega esineb meil looduses vaid 4 okaspuuliiki, kuid võõrpuuliikidena kasutatakse haljastuses ometi sadu erinevaid taksoneid.
Jänesekapsa – mustika alltüübis (jk - ms) Selles alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil.
Juurepessu levimine on olnud otseselt v kaudselt seotud just metsade majandamise intensiivistumisega – puhtpuistute väljakasvatamise, suviste raiete, mitte-metsamaade metsastamisega, üha sagedasema raske tehnika tulekuga metsa, arvatavasti ka metsaväetamise ja kontrollimatu võõrpuuliikide introduktsiooniga.
Juniperus sabina - Sabiina kadakas • võrsed peened , nõrgalt kandilised • okkad ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised • noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad • viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega
Jänesekapsa - pohla kasvukohatüüp (jk - ph) Sellesse kasvukohatüüpi kuuluvad metsad kasvavad väga õhukeselt (L(k)I) kuni õhukeselt (L(k)II) leetunud huumuslikel või sekundaarsetel (Ls) leedemuldadel, lähtekivimiks sidus peenliiv liival või üle 80 cm sügavusel lasuval liivsavi - (harvem
Jahiõigus on seadusega antud küll maaomanikule, kuid suurulukitele minimaalselt 5000 ha suuruse jahipiirkonna kehtestamisega on praktiline jahiõigus rentnikel, kelleks on viimased 40 aastat olnud jahimeeste seltsid või nende ühendused, kus maaomanikest jahimehed on enamasti vähemuses.
Jahiulukite nimekirjas on kokku 55 liiki: 18 imetajat ja 37 lindu.
Jugapuu marjad on toiduks lindudele (nt rästastele, siidisabadele ja tihastele). Kuna lindude seedetrakti läbivad seemned kiiresti, siis ei ole need lindudele ohtlikud (Vaher, 2008). Loomadele on jugapuu võrsed mürgised.
Jahimaa on jaotatud 310 jahipiirkonnaks, mille väikseim lubatud suurus on 5000 ha ja keskmine suurus 11 000 ha. Jahipiirkonnad moodustab keskkonnaministeerium ja need antakse kasutusse kasutusõiguse lubade alusel.
Jätku - PUITKIUDPLAAT kohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas rist- lõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel.
Juures 410 - 700 kg/m3. (Juniperus chinensis); tingimustes on aeglase kasvuga, parasvöötme Kasutatakse tisleritöödel, suudavad kasvada ka lõunaosas ja treimiseks, muusikariistade ja poolrippuvatena.
Juurestik on maapinnalähedane,talub hästi õhu kuivust ning nii madalat kui kõrget õhutemperatuuri. Vaid väga külmadel talvedel esineb külmakahjustusi, peamiselt üksikute puude kuivamise näol.
Juurepessu oht on suur: kõrge lubjasisaldusega toitaineterikastel muldadel, okaspuude kasvatamisel mittemetsamaadel (endisel põllu- ja karjamaadel), kõikuva veetasemega aladel, happelistel liivmuldadel.
Jõevool on uuristanud kallast ja puu on enda elushoidmiseks toetanud end juurtele, seistes seal kui vaatamisväärsus - kindlalt ja kõikumatult. Eriti huvitav peaks see koht olema lastele.
Jugapuud on väga aeglase kasvuga, mistõttu üldjuhul ei ületa ühegi liigi ega sordi kõrgus meie oludes 2 …3 meetrit, küll aga esineb rohkesti päris kääbusja kasvuga sorte.
Jooniselt on välja jäetud naftatööstus, sest selle sektori ebatavaliselt kõge väärtus (325 865 eurot) ei ole Venemaa tööstuse üldist taset arvestades kindlasti esinduslik.
Jama on see, et Idaplaatan (Platanus kevades puhkemise ajal eralduvad orientalis); lehtedest lendkarvad, mis võivad silma, ninna sattuda ning põhjustada haigestumist.
Jämedama paksus - ja alglihvimise ning lihvpaberi karedus on 60-80. Teine ja kolmas lihvimissõlm toimivad survetallaga , ja nende lihvimissurve saadakse talda suruõhku juhtides.
Juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud.
Juba 2 - 3 osa lehtpuud koosseisus vähendab tuleohtu. Kasvukohatüübist sõltuvalt on ohutumad nt naadi, sõnajala, angervaksa jt lopsakama rohukasvuga metsad.
Juglans mandshurica – mandžuuria pähklipuu Lehekesi 11...19, need on keskosas pikalt paralleelsete servadega, hambad madalad, harvad, ripsmelise servaga, alt hallikad.
Juglans cinerea - Kuni 25…..30 m kõrgune laiavõraline puu kasvab looduslikult Põhja- Ameerika ida- ja keskosa laialehistes segametsades, tihti jõgede kallastel.
Juurepessuoht on väiksem, kuid seemnest kasvatatud metsa tagavara võib paljundamismeetodist) on järglaskonna sellised puistud on jällegi tormikartlikumad.
Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas.
Jänesekapsamännikuid on vaid 4% ning kõige väiksema osa moodustavad loomännikud (ligikaudu 3%). Soosutunud aladel ja soodes kasvab umbes 1/3 Eesti männikutest.
Jootmine on automaatiseeritud. Naaritsafarmis korraga töötab 5 söödatraktorit, rebasefarmis aga 6. Kahekordsel söötmisel 3-6 km päevas 7 tundi.
Japonica – kuriili lehis *Võrse kergelt/tihedalt karvased, õrna hallika vahakihiga kaetud, tumepunakas-pruun. Lehistest kõige tumedama võrsega.
Jugapuuhekkide rajamist on seni pärssinud tema vähene tuntus hekitaimena, istikute suhteliselt kõrge hind ning teda ei ole peetud piisavalt talvekindlaks.
Juhtsälk - Juhtsälk peab olema avatud vähemalt 45° nurga all ja selle sügavus peaks olema 1/4 kuni 1/5 puutüve läbimõõdust.
Jugapuu on okaspuudest ainuke üks perspektiivsemaid liike endiste Lehed äraspidimunajad-ümmargused, 4-8 cm vaiguta puuliik.
Jugapuud on maailma pikaealisemaid taimi, saades isegi kuni 4000 aastat vanaks. Kaukaasias on üle 1000 aastaseid jugapuid.
Jahimaa kasutajad on kohustatud igal aastal koostama aruandluse jahipiirkonniti kõikide kütitud ulukite kohta liikide lõikes.
Juurepessu oht on väike v puudub: turbapinnasel, liigniisketel muldadel, väga kuivades ja toitainetevaestes kasvukohtades.
Japonica - Kuriili lehis • II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa
Jahipiirkondade kasutajad on enamasti kohalikest jahimeestest koosnevad jahiühendused, mis toimivad peamiselt vabaühendustena.
Juurestik on tavaliselt pinnapealne ja alumistes mullakihtides olevaid toitained ei jõua üldisesse ringkäiku.
Jagamispead on freespinkide tähtsamaid tarvikuid, mis tunduvalt laiendavad nende tehnoloogilisi võimalusi.
Jõesäng on kogu ulatuses ühtlase laiuse ning sügavusega: 10 - 15 meetrit lai ja kuni 5 meetrit sügav.
Jooksuaeg mais - juunis. Seega esineb kärbil munaraku arengus latentne periood, mis kestab 10-13 kuud.
Juglans cinerea – hall pähklipuu Lehekesi 11...19, need on piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad.
Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta ja alguses kasvab taim aeglaselt.
Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid.
Järelkasv - noor metsapõlvkond vana metsa trube all, mis võib edaspidi vana metsa asendada.
Järgmises faasis on rakud poolpuitunud, nad diferentseeruvad ja neisse hakkab kogunema varuaineid.
Juniperus - Perekonna esindajad on igihaljad kahe- või ühekojalised puud või põõsad.
Juurepessu tekitajal on erinevad vormid ja nende poolt põhjustatud haigused on erineva kulgemisega.
Järelkasv on mitmekesine, kõige rohkem esineb hall-leppa, kaske, vahtrat, haaba, kuuske.
Jäetakse 20 - 70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta.
Jääksool on võimalik viljeleda ka paju ja kaske energiavõsa kasvatamise eesmärgil.
Jooksuaeg on veebruaris, tiinus kestab ca 2 kuud ning pojad (4-5)sünnivad aprillis.
Jaapani enelas - sarikad on küljes, nagu kuivanud lilletutid, oks on punakaspruun.
Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, häirides vee- ja toitaineteringet.
Jugapuu on hästi pügatav ning sobib parki ja surnuaeda (Jugapuu, 2011).
Juurevõsude arv on suur, neid võib leida 20-25 meetri kaugusel vanadest puudest.
Jugapuu on Eestis looduslikult kasvavatest puudest kõige varjutaluvam.
Järgmistes lõikudes on kronoloogilises järjekorras toodud kõige olulisemad neist.
Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib edaspidi vana metsa asendada.
Jahipistrik on suurem, laiemate tiibadega ja tal puudub 'vuntsi' märk.
Jooksuaeg märtsis - aprillis, ning pojad (pesakonnas 4-9) sünnivad maikuus.
Juhtival kohal on Soome, Rootsi ja Austria 10-20 protsendilise osakaaluga
Jalakal on jalad all. Külgrood hargnevad sageli enne lehe serva
Jänesekapsa – mustika alltüübis on muld kuusikuid ja kaasikuid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Jänesekapsa – mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud.
Jänesekapsa - Väga viljakas saviliiv või liivsavi, parasniiske.
Juurestik on hästi elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe.
Jänesekapsa kasvukohatüüp - kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel.
Jooniselt on näha, et saematerjali osakaal on üsna väike.
Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas Kollane rood pealküljel
Järkamine - Puit lõigatakse soovitud pikkusega tükkideks.
Jõustumist on tehtud väikseid muudatusi, kuid mitte palju.
Japonica - Areaal Lõuna-Kuriilid, Sahhalin, Kamtšatka.
Jagamisrakised on peamiselt freesimisel kasutatavad rakised.
Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september.
Jõudmiseks on vajalik enam kui 200 miljonit inimest:
Jugapuu on okaspuudest ainuke vaiguta puuliik.
Jugapuu oksad on peened ja asetsevad männasjalt.
Jäljerida on aeglasel käigul siksakiline.
Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas.
Juurepess on peamiselt okaspuudel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, takistades puu varustamist vee ja toitainetega. Puude vastupanuvõime oleneb mitmest asjaolust: 1. Lehtpuud on vastupidavamad kui okaspuud kuna vahetavad lehti igal aastal.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, takistades puu varustamist vee ja toitainetega.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun