50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
madlis
Õppematerjali autor
Jäätmeseadus Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ni
ÄÄTMESEADUS id: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier SEADUSE REGULEERIMISALA Käesolevseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest KARISTUSED Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine - rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot Jäätmete käitlemine registreerimistõendita - rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 3200 eurot Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 0
000 krooni. Ida-Virumaal avastati metsast ebaseaduslik romula Keskkonnainspektsioon avastas tänavu septembris Ida-Virumaal Avinurme vallas metsa rajatud ebaseadusliku romusõidukite käitluskoha ning alustas juhtumiga seoses kriminaalasja. Romula rajamisega oli rikutud nii jäätmekäitlusnõudeid kui metsõigusnorme. Ebaseadusliku tegevusega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 337 000 krooni. Jäätmeseaduse järgi liigitatakse mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid, probleemtoodete hulka ning nende käitlemiseks peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba. Toimetas Martti Kass, Postimees.ee 14.12.2007 Kiviõli keemiatööstus 2009. a tuvastati keemiatööstuses plaanilise kontrolli käigus jäätmeseaduse
’saastaja maksab’ põhimõtte abil. Meie riigis pole selle eesmärgi areng kuigi tõusev, kuna prahistajaid on palju ning alati ei suudeta iga väiksema prügihunniku tekitajat tuvastada. Tihti ei kata saastajad kõiki jäätmekäitluskulusid, osa sellest jääb siiski kohaliku omavalitsuse kanda. Saastajad tunnevad end seeläbi aina mugavamalt, mõeldes et kahjusid tasuvadki linna- või vallavalitsused. Selline suhtumine ning kohaliku omavalitsuse nõusolek kulutusi hüvitada on takistanud jäätmeseaduse põhieesmärgi täitmist (Ratas J., & Ratas R., 2005). 3. Probleemi õiguslik reguleeritus Jäätmete ebaseaduslik loodusesse jätmine on karistatav rahatrahviga. Kui saastajat ei õnnestu kindlaks teha siis seaduse järgi peab jäätmed koristama maaomanik. Näiteks RMK koristab igal aastal suuri hulki jäätmeid riigimetsast ning puhkealadelt. Lähtuvalt saastaja maksab printsiibist peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi.
teistkordse jäätmete metsa viimise eest määrati talle juba 3000 krooni trahvi. Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo keskkonnakaitseinspektori Kairit Kriisi sõnul on taoliste prügistamisjuhtumite arv maakonnas üldiselt vähenenud, kuid neid tuleb siiski ette. Pahatihti rändabki just korterite ja majade omanike vahetumisel majapidamises olev kraam metsa alla. Sageli üritatakse jäätmeid ka lõkkes põletada. Mõlemal juhul on tegemist jäätmeseaduse rikkumisega, mille eest saab eraisikut trahvida kuni 18 000 ja ettevõtet kuni 50 000 krooni suuruse trahviga. Täname kuulamast! Küsimused!?
Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut. CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne. Niisiis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Kuna gaasid levivad atmosfääris väga kiiresti ja avaldavad ulatuslikku globaalset mõju, siis on nende vähendamine kõikide riikide ülesanne. Globaalse soojenemise tagajärjed Kui süsihappegaasi kontsentratsioon õhus (praegu 0,03%) suureneb 2 korda, siis Maa keskmine temperatuur tõuseb 2 4 kraadi võrra. See toob Eestile kaasa järgnevad muutused: 5 Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis Sagenevad talvised tormid ja udud
muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt taaskasutuse sihtarvude ulatuses. Pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmist väljendatakse pakendijäätmete taaskasutamise määrana. Taaskasutamise määr arvutatakse kalendriaasta kestel taaskasutatud pakendijäätmete ning
aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal 2 tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Aia- ja pargijäätmed aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm) Vanametall kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, v.a metallpakend.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid