Keskkonnakaitse (0)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Jäätmehooldus

Ohtlike Jäätmete Käitussüsteemi programm Eestis (edaspidi OJKS programm) OJKS programm on välja töötatud ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmase käitlemise organiseerimiseks kogumiskeskuste võrgus ning lõppkäitlemiseks. Viimane eeldab esmaselt käideldud jäätmete kahjutustamist kas põletamise või teiste töötlemisviiside kasutamise teel (sh välismaal) või lõppladestamist, vastavalt selleks rajatud ladestuspaikades. Programmi areng algas 1991. aastal koostöös Taani Keskkonnakaitse Agentuuri (DEPA) ja PHARE toetusel. Esimene rakendusuuring "Ohtlike jäätmete käitlussüsteem Eestis" valmis 1994. aastal, mis sai kontseptuaalseks aluseks programmi rakendamisele Eestis. Sellele rakendusuuringule järgnesid mitmed tööd, mis määrasid ära programmi tehnilised vajadused, regionaalse ja institutsionaalse arengu suunad ning finantseerimise jaotuse programmis osalejate vahel. Tootjavastutus ja probleemtooted

Jäätmehooldus

34

doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

· Täiendavate elektritootmisvõimsuste vajadus tulevikus. · Irus on olemas vajalik infrastruktuur ning samas asuvad põletatavate jäätmete osas suurima tekkekoha vahetus läheduses. · On olemas praktikas toimiv tehnoloogia, mida rakendada. Jäätmed soojus- ja elektrienergiaks: · Jäätmetest energia tootmise tehnoloogia on kogu EL ulatuses levinud, kuna tegutseb ca 500 jäätmete põletustehast · Nii ressursi kasutuse kui keskkonnakaitse seisukohalt on kõige efektiivsemad jaamad, kus jäätmete põletamise käigus koostoodetakse soojus- ja elektrienergiat · See on korraga nii jäätmekäitlus- kui ka energiatootmisalane tegevus · Jäätmete põletamise arendamine eeldab: - head koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate ja teiste erinevate huvigruppidega - kõrget keskkonnateadlikkust ning erinevaid taaskasutuse viise (sh. põletamine) toetava seadusandluse arendamist Jäätmistehase loomine:

Jäätmekäitlus

64

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapal

Jäätmekäitlus

24

odt

Jäätmehooldus - eksam

• muud keskkonnaalast õigusrikkumist Näiteid kaebustest • NAABER MAJAS PÕLETATAKSE JÄÄTMEID, HAIS ON VÄLJAKANNATAMATU. • KEILAS ON AEGAJALT TUNDA VÄNGET HAISU, MIS SARNANEB TOORNAHA HAISULE. TEATAJA ARVAB, ET HAIS VÕIB PÄRINEDA SAMAHÄSTI NII MÕNEST KÕRVALKORTERIST KUI KUSAGILT VÄLJAST. • SILLAMÄEL ON VARAHOMMIKUST SAATI MINGI ÄÄRMISELT EBAMEELDIV KEEMILINE HAIS, AKNAID AVADA EI SAA, INIMESED LANGEVAD MINESTUSSE. Põhitegevus • Kaks suunda: looduskaitse, keskkonnakaitse • Keskkonnakaitse valdkonda kuuluvad järgmised teemad: - jäätmekäitlus (sh riikidevaheline jäätmevedu, tootjavastutus) - kemikaalide käitlusnõuded - pakendialased nõuded - veekaitse - välisõhu ja osoonikihi kaitse - maapõuekaitse - kiirguskaitse - tööstusheidete kontroll - põllumajandusettevõtjate kontroll • Prioriteetseteks valdkondadeks jäätmekäitlus • Metsade raie jätkuvalt avalikkuse huvi orbiidis

Jäätmekäitlus

15

docx

Biojäätmete käitlemine Eestis

TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott T11KO BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.1 Biolagunevad jäätmed, nende liigid ja käitlusmeetodid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Biolagunevate jäätmete käitlemise eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. Biolagunevate jäätmete kogumine Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2.1 Biojäätmete liigiti kogumise korraldamine kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Biolagunevad kilekotid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keskkonnaõpetus

33

doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) ­happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm ­ eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid p

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

20

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö

KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia

Kommentaarid (0)