Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseum (0)

Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi
Õppekäik

• Kirjelda hoone arhitektuuri ja ajalugu. Stiil? Millal ehitatud?
  

V: Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asub endises aidas, mida vanasti kutsuti linna viljalaoks. Kolmekorruselise aida ehitamist alustati 1683. aastal, tõenäoliselt sai hoone valmis enne 1695. aastat. Fassaad avaneb õuele, tänava- ja õuesein on peaaegu ühesugused. Baroki stiili sümmeetrianõudele vastavalt on kõik avad ehk portaalid , kaubaluugid ja aknad rühmitatud seitsmele teljele. Arhitektuuriga kooskõlas on lakooniline ja toekas interjöör, kus domineerivad massiivsed ristkülikukujulised piilarid , mis jaotavad kõik kolm korrust kaheks lööviks. 1970. aastatel restaureeriti hoone arhitekt Aala Buldase projekti alusel ja kohandati tarbekunstimuuseumiks.

• 2004.a.-iseseisev muuseum . Disan liideti 2000.a.
  

• Kas on olemas ka välistarbekunstikogu? Kus?
  

V: Jah, on olemas ka välistarbekunstikogu, Kadrioru lossis.

• Kas muuseumi kogus on ka rahvuslikke ehteid?
  

V: Jah on, näiteks Krista Laosi „Minu Eestimaa“, Anu Paal -rinnanõelad.

• Mis on autoritiraaž?
  

V: Autoritiraaž on teise sõnaga autorilooming.

• Tekstiil. Nimeta erinevaid tooteid ja nende autoreid .
  

V: Oskar Kallis „Siurulindu Kalevipojast“, kavand 1915, teostatud 1997.
Günther Reindorff „Ülesehitus“, 1944
Kunstitoodete kombinaat : Leesi Erm ja Mall Tomberg-žakaarkangad, 1950.aastad
Lea Walter , „Villased linikud“, 1960.aastad
Galina Leškina, „Nõukogude rahvaste sõprus“, 1951. aasta. SEE TÖÖ OLI KÕIGE MEELDEJÄÄVAM, NII VÄRVILINE JA ILUS!
Anita Laigo „ Kangad “
Ellen Hansen „Lõõsk“, 1962.aasta
Krista Leesi „Kleidiriie“

• Nahk. Mida on nahast tehtud?
  

V: Nahast on tehtud kaarditasku ja peenrahakott, köited(„Eesti arhitektuuri ajalugu“- Ivi Laas ), päevikud, albumid(Aino Lehis), külalisraamatud „Kündja“ (Naima Suude), Karbid „Ülespoole“ ja „Kolm triipu “, käsitöökarp jne.
Eduard Taska - Köide Fr.R. Kreutzwald "Kalevipoeg", Köide L'illustration Noël.
Adele Reindorff- Album, 1959 .aasta
Adamson-Eric- Album. 1950-ndad,samuti kaarditasku ja peenrahakott
Silvi Kalda- Köide E.Saito “Die Frau im alten Japan ”, 1993
Urve Varik- päevik „Perekond“, külalisraamat „Kündja“

• Mis on esindatud klaasikogus?
  

V: Klaasikogus on esindatud lauanõude komplekte, joogiklaase, vaase, taldrikud jne.
Ingi Vager – lauanõude komplekt ja joogiklaasid „ Rita “, Pilvi Ojamaa-joogiklaaside komplekt „Leelo“, Elve Tauts- vaasid „La“, Helga Kõrge- kausike sinise nupuga, Ingi Vaher - kann .
Milline klaasivabrik tegutses Eestis 1934-1940? Eestis tegutses Lorupi klaasivabrik.
Kes on Kai Koppel ? Kai Koppel on klaasikunstnik.

• Tutvu mööbli väljapanekuga. Kuidas seda iseloomustaksid?
  

V: Mööbel oli meeletult erinev, oli vanemat mööblit, oli ka tänapäevast. Mööbel oli peamiselt puidust. Toolid olid väga erinevad-pehmed, seljatoega kui ka ilma, mustritega, kujunditega, värvilised. Tooksin välja nagi „Uluk“, jalgrattasarnane nagi, väga väga omapärane. Mööblitest olid veel lauad, kapid, kohvrid.

• Nimeta ehtekunstnikke. Milliseid ehteid (kelle?) sulle enim meeldivad?
  

V: Maire Morgen- Hääl(1939) rinnanõel ja sõrmus kuulidega.
Anu Ivask - kaelaketid- „Kuningas ja kuninganna“
Aino Kapsta- Krae
Õie Kütt
Edda Kiugu
Kõige rohkem meeldib mulle Aino Kapsta töö Krae, see on nii suur ja ilus rõngpõimega kaelakett. Samuti meeldib Maire rinnanõel ja sõrmus kuulidega.

• Leia Adamson- Ericu töid keraamika ja portselani hulgast.
  

V: Adamson-Eric - kann, „Koopaelaniku serviis“, kandlekast kandlega.

• Millega tegeles Eino Mäelt? Mis on teemantgraveering? – säralõige?
  

V: Eino Mäelt on Eesti klaasikunstnik. Näiteks „Lainemurdjad“ ja “ Suvised õhtud Meleskis”.
Teemantgraveering ja säralõige on klaasikunsti tehnikad. Teemantgraveerimine on illustreerimisviis, mil kujund kratsitakse teemantikujulise nõelaga.

• Arvamus muuseumi kohta.
  

Muuseum meeldis mulle väga. Nägin palju erinevaid asju, mis olid väga ilusad ja omapärased. Aega jäi kahjuks väheks, oleksin tahtnud rohkem süveneda ja vaadata aga kindlasti külastan veel. Samuti uus näitus oli super , sõrmused olid nii erinevad ja nii huvitavate kujudega, värvid ning lisad nende küljes.
Kertu Tauram 12A