Eesti
Tarbekunsti-ja DisainimuuseumiÕppekäik - Kirjelda hoone arhitektuuri ja ajalugu. Stiil? Millal ehitatud?
V:
Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asub endises aidas, mida vanasti
kutsuti linna viljalaoks. Kolmekorruselise aida ehitamist alustati
1683. aastal, tõenäoliselt sai hoone valmis enne 1695. aastat.
Fassaad
avaneb õuele, tänava- ja õuesein on peaaegu ühesugused.
Baroki stiili sümmeetrianõudele vastavalt on kõik avad ehk
portaalid , kaubaluugid ja aknad rühmitatud seitsmele teljele.
Arhitektuuriga kooskõlas on
lakooniline ja toekas interjöör, kus
domineerivad massiivsed ristkülikukujulised
piilarid , mis jaotavad
kõik kolm korrust kaheks lööviks. 1970. aastatel restaureeriti
hoone arhitekt Aala Buldase projekti alusel ja kohandati
tarbekunstimuuseumiks.
- 2004.a.-iseseisev muuseum . Disan liideti 2000.a.
- Kas on olemas ka välistarbekunstikogu? Kus?
V:
Jah, on olemas ka välistarbekunstikogu,
Kadrioru lossis.
- Kas muuseumi kogus on ka rahvuslikke ehteid?
V:
Jah on, näiteks Krista Laosi „Minu Eestimaa“, Anu
Paal -rinnanõelad.
V:
Autoritiraaž
on teise sõnaga autorilooming.
- Tekstiil. Nimeta erinevaid tooteid ja nende autoreid .
V:
Oskar
Kallis „Siurulindu Kalevipojast“, kavand 1915, teostatud 1997.
Günther
Reindorff „Ülesehitus“, 1944
Kunstitoodete
kombinaat :
Leesi Erm ja
Mall Tomberg-žakaarkangad, 1950.aastad
Lea
Walter , „Villased linikud“, 1960.aastad
Galina
Leškina, „Nõukogude rahvaste sõprus“, 1951. aasta.
SEE
TÖÖ OLI KÕIGE MEELDEJÄÄVAM, NII VÄRVILINE JA ILUS!
Anita Laigo „
Kangad “
Ellen
Hansen „Lõõsk“, 1962.aasta
Krista
Leesi „Kleidiriie“
V:
Nahast
on tehtud kaarditasku ja peenrahakott, köited(„Eesti arhitektuuri
ajalugu“- Ivi
Laas ), päevikud, albumid(Aino Lehis),
külalisraamatud „Kündja“ (Naima Suude), Karbid „Ülespoole“
ja „Kolm
triipu “, käsitöökarp jne.
Eduard Taska - Köide Fr.R.
Kreutzwald "Kalevipoeg", Köide
L'illustration Noël.
Adele
Reindorff- Album,
1959 .aasta
Adamson-Eric-
Album. 1950-ndad,samuti kaarditasku ja peenrahakott
Silvi Kalda- Köide E.Saito “Die Frau im alten
Japan ”, 1993
Urve Varik- päevik „Perekond“, külalisraamat „Kündja“
V:
Klaasikogus
on esindatud lauanõude komplekte, joogiklaase, vaase, taldrikud jne.
Ingi
Vager – lauanõude komplekt ja joogiklaasid „
Rita “, Pilvi
Ojamaa-joogiklaaside komplekt „Leelo“,
Elve Tauts-
vaasid „La“,
Helga Kõrge- kausike sinise nupuga, Ingi
Vaher -
kann .
Milline
klaasivabrik tegutses Eestis 1934-1940? Eestis tegutses Lorupi
klaasivabrik.
Kes
on Kai
Koppel ? Kai Koppel on klaasikunstnik.
- Tutvu mööbli väljapanekuga. Kuidas seda iseloomustaksid?
V:
Mööbel
oli meeletult erinev, oli vanemat mööblit, oli ka tänapäevast.
Mööbel oli peamiselt puidust.
Toolid olid väga erinevad-pehmed,
seljatoega kui ka ilma, mustritega, kujunditega, värvilised. Tooksin
välja nagi „Uluk“, jalgrattasarnane nagi, väga väga omapärane.
Mööblitest olid veel lauad, kapid, kohvrid.
- Nimeta ehtekunstnikke. Milliseid ehteid (kelle?) sulle enim meeldivad?
V:
Maire Morgen- Hääl(1939) rinnanõel ja sõrmus kuulidega.
Anu
Ivask - kaelaketid- „Kuningas ja kuninganna“
Aino
Kapsta-
Krae Õie
Kütt
Edda
Kiugu
Kõige
rohkem meeldib mulle Aino Kapsta töö Krae, see on nii suur ja ilus
rõngpõimega kaelakett. Samuti meeldib Maire rinnanõel ja sõrmus
kuulidega.
- Leia Adamson- Ericu töid keraamika ja portselani hulgast.
V:
Adamson-Eric
- kann, „Koopaelaniku serviis“, kandlekast kandlega.
- Millega tegeles Eino Mäelt? Mis on teemantgraveering? – säralõige?
V: Eino
Mäelt on Eesti klaasikunstnik. Näiteks
„Lainemurdjad“ ja “
Suvised õhtud Meleskis”.
Teemantgraveering
ja säralõige on klaasikunsti tehnikad. Teemantgraveerimine
on illustreerimisviis, mil kujund kratsitakse teemantikujulise
nõelaga.
Muuseum
meeldis mulle väga. Nägin palju erinevaid asju, mis olid väga
ilusad ja omapärased. Aega jäi kahjuks väheks, oleksin tahtnud
rohkem süveneda ja vaadata aga kindlasti külastan veel. Samuti uus
näitus oli
super , sõrmused olid nii erinevad ja nii huvitavate
kujudega, värvid ning lisad nende küljes.
Kertu
Tauram 12A
Kõik kommentaarid